Johannes (apostel)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Johannes(kreeka keeles Ἰωάννης) (u 6 - u 100 pKr) oli üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristlikutraditsiooni järgi piiblimitme raamatu autor.

Kirikuisade kinnitust mööda kirjutas Johannes mitu Uue Testamendi raamatut: Johannese evangeeliumi, kolm Johannese kirja ning Johannese ilmutusraamatu. Kõik kolm on loomult väga erinevad sünoptilistest evangeeliumitest. Väidetavalt palusid Aasia piiskopid tal kirjutada evangeelium, et võidelda ebioniitidega, kes väitsid, et Kristust polnud olemas enne Maarjat. Räägiti ka, et Johannes koostas oma evangeeliumi, kuna Matteus, Markusja Luukasolid kõnelnud Jeesuse elust vaid üheainsa aasta vältel pärast Ristija Johannese vangistamist ja surma.[1]

Kristliku traditsiooni väitel oli Johannes apostlitest viimane ellujäänu ja suri ainsana loomulikku surma umbes 94-aastaselt Efesoses, tõenäoliselt 2. sajandialguses pKr.[2]

Jünger[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes sündis Galileamaal Genneesareti jõe kaldal Betsaida kalurikülas Sebedeuse ja Salomee (Joosepi kasutütar) perre ning sai Jaakobuse vennakas. Jeesus kutsus kahte venda ''kõuepoegadeks''[3]. Johannes oli teadmishimuline, kuuldes prohvetist, kes rääib Messia tulekust, otsustas ta Filippuse, Siimoni ning Andreasega kuulduste tõsidust uurima ning neist neljast said Ristija Johannese jüngrid. Aastal 27. tunnistasid nad Kaana pulmas Jeesuse esimest imetegu (Jh 2:1-11), mille järel said nad taas kalameesteks, kuni Jeesus nad oma jüngriteks kutsus. Johannesest sai Tema parim sõber ning tema kohta on piiblis kirjas: ''Jünger, keda Jeesus armastas (Jh 19:26) '' või ''see, keda Jeesus armastas (Jh 13:23)''[4]. [2]

Johannes oli Jeeusele alati truu, seisis tema kõrval Pühal õhtusöömaajal, järgnes Temale, kui Teda Hannase ja Kaifase kohtu alla viidi ning nuttis ainukese apostlina Tema risti jalamil koos Maarja Magdaleenaga.[5]Enne surma usaldas Jeesus enda ema eest hoolitsemise just tema ülesandeks (Jh 19:27)

Johannes ja Maarja Magdaleena[muuda | muuda lähteteksti]

Peale Jeesuse surma kandis Johannes Jumalaema eest hoolt. Ristikiusamiste tõttu sai Johannese ja Maarja peidukohaks Aasia provintsipealinn Efesos, mis oli umbes 225 000 elanikuga kaubanduspealinn. Maarja kaitsmiseks lõpetas Johannes avaliku jutlustamise. Johannes oli 53. aastal seltsiliseks Maarja Magdaleenale tolle misjoniteekonnal Küprose saartele. 57. aastal oli Johannes üks esimesi, kes kuulis Maarja ilmutusest enne tema uinumist, ning matusepäeva õhtul koguneti tema majja ühisele einele. [2]

Jumalasõna kuulutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Maarja Magdaleena surmjärgselt hakkas Johannes uuesti jumalasõna levitama, seda põhiliselt Väike-Aasias, kuni keiser Domitianus ta Patmose saarele pagendas. [6] 60ndal aastal kohtus ta Hierapolis apostel Filippuse ning Bartolomeusiga. Koos läksid apostlid sealse Mao templi juurde, milles pesitses hiigelmadu, palvetama, mille lõpuks vajus hiigelmadu elutult maha ning tempel talle peale. Kui linnaelanikud seda näinud olid, tervendasid apostlid enda palvetega hulga linnarahvast, nende hulgas oli ka 40 aastat pime olnud Stahhios. [2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Thomas Patrick Halton, On illustrious men, Volume 100 of The Fathers of the Church, CUA Press, 1999. p 19
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Ernst Eduard Aasmäe (2002). Apostlite aeg. Tallinn: Logos. Lk 37, 60, 69, 70. 
  3. Michael McMahon (2008). Pühakud. Kunst, ajalugu, ilmutused. Tallinn: Varrak. Lk 72. 
  4. "piibel 1997". Vaadatud 13.112019.
  5. "Püha apostli ja evangelisti Johannese elulugu". Vaadatud 4.11.2018.
  6. Eesti ikoonimaal, Eesti Kunstimuuseum, 2011