Kuressaare linnakool
| Kuressaare linnakool | |
|---|---|
 Kuressaare linnakooli hoone Suur-Põllu tn 4 | |
| Asutatud | 16. sajand |
| Direktor |
rektor: ca 1608 Petrus Schönbergius (surn. 1694[1]) 1639–1642, Goswinus Wulff (surn. 1659[2]) 1683[3]–1696, Georg Carponai (surn. 1710) 1696, Andreas Melitz (1675–1736[4]) 1702, Mathias Michael Raschky/Raski (surn. 1710[5]) Johann Dietrich Heermann (surn. 1736[6]) 1728–1737[7], Paul Hönn, 1737, Hölterhof, Franz (1711–1805)[8] 1750–1756, Friedrich August Rauschenbusch (1720–1775[9]) 1756–1765[10], Jacob Christian Hirschhausen (1722–1775) 1776–1781, Georg Christian Seeland (1740–1794[11]) 1774–1776[12], Christoph Bannasch 1777–1785, Peter Heinrich von Frey 1781–1784[13], Johann Werner Gilzebach, |
| Asukoht | Kuressaare |
Kuressaare linnakool oli kool, mis asus Kuressaares, Suur-Põllu tänav 4.
Kuressaare linnakooli (saksa k. Stadtschule in Arensburg) on esmamainitud 1578. aastal, 1653. aastal esitas Kuressaare krahv Magnus Gabriel De la Gardie ettepaneku Kuressaare linnakooli muutmiseks gümnaasiumiks. Rootsi valtsusajal oli Baltimail ainult kaks gümnaasiumi (Tallinnas ja Riias), kuid De la Gardie sattumine kuninganna Kristiina ebasoosingusse tegi lõpu nii gümnaasiumi asutamisele.
1728. aastal nimeteti kool Kuressaare provintsiaalkooliks. 1804. aastal moodustati, Kuressaare linnakooli kolmest kõrgemast klassist, Kuressaare Kreiskool.
Kuressaare linnakoolis on õppinud kirjanik August Mälk, teatritegelane Heino Anto, õigusteadlane Timotheus Grünthal, filmioperaator Konstantin Märska ja ornitoloog Artur Toom.[14], Vilsandi looduskaitseala rajaja Artur Toom, helilooja Peeter Süda, kooli- jalastekirjanik Madis Küla-Nurmik, näitekirjanik Heino Anto ja kirjanik Karl Kider.
Koolihoone on arvele võetud ajaloomälestisena.[14] Suur-Põllu tänav 4 hoones on tegutsenud aastatel 1886–1890 Kuressaare Eesti Selts, 1890–1915 Kuressaare linnakool, 1918–1919 oli hoones Saksa kool, 1917–1918 tegutses hoones lütseum ja 1919–1945 Kuressaare merekool. Algselt tegutses hoones ka Kuressaare põllutöökool, õppeasutus viidi 1921. aastal Kõljala mõisasse, edaspidi tegutses Kõljala Põllutöökoolina.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, Abhandlungen des Instituts für wissenschaftliche Heimatforschung an der Livländischen Gemeinnützigen u. Ökonomischen Sozietät, Band 5, J. G. KRÜGER, TARTU 1939, seite 70
- ↑ Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, seite 78
- ↑ Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, seite 19-20
- ↑ Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, seite 55
- ↑ Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, seite 64
- ↑ Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, seite 33
- ↑ Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, seite 36
- ↑ Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, seit 35
- ↑ Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, seite 28
- ↑ Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, seite 35
- ↑ Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, seite 71
- ↑ Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, seite 15
- ↑ Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, seite 28
- 1 2 Kuressaare linnakool kultuurimälestiste registris
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]