Kaimri

Allikas: Vikipeedia
Kaimri

Elanikke: 7 (31.12.2011)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 2541[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 4′ N, 22° 12′ Ekoordinaadid: 58° 4′ N, 22° 12′ E

Kaimri (ajalool. ka Kaimer > Kaimre) on küla Saaremaa vallas Saaremaa vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Salme valda.

Ajalooliselt asus küla Anseküla kihelkonnas.

Küla nimi saksakeelseis teavikuis Kaimer. Küla asub Sõrve poolsaare idarannikul.

Koolid Kaimri külas, kultuuritegelased[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandi teisel poolel töötas külas apostliku õigeusu abikool, mis lõpetas tegevuse 1872. aastal. 20. sajandi algul asus külas Kaimri külakool, mis 1914. aastal ühendati Tiinuse külakooliga Anseküla külakooliks.

Küla kuulus pikalt Abruka mõisa alla. Sajandeid 40% külaelanikest oli perenimega Vinn või nende sugulased (Kaimer järgi 2. kohal), kes valdavalt õigeusku. Sõjaeelsel ajal, 1939.a Kaimri küla Kalda talus (aka Vinna-Kiida talu) sündis Eesti graafik Vello Vinn, kellele jätkuva popkunsti (6, 7) vaimsuse kandmise eest eesti graafikas omistatud 2015.a Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (8). V.Vinna vanaisa Jakov Vinn aka Winna Jaak oli Kaimri õigeusu abikooli õpetaja ja preestri abi, maetud Massinõmme kalmistule.

Kaimri ja Lõpe[muuda | muuda lähteteksti]

Sõrves hävis II maailmasõja sõjategevuse tõttu peaaegu täielikult 14 küla (4). Kaimri, Hindu, Vintri ennesõjaaegse tiheasustuasega külad II maailmasõja ajal 1944.a sügisel taanduvad Saksa okupatsiooniväed lahinguteks valmistudes küüditasid nende külade elanikud Saksamaa laagreisse. Tsiviilelanikel oli hetk varem ja samal ajal veel kaks võimalust - paadipõgenikena üle Läänemere või minna kodust perega. Lahingute ajal hävitati 99% maatasa Kaimri ja Hindu talude hooned-rajatised, ka Vintri külas valdav enamus hooneid said 1944.a lahinguis ulatuslikke purustusi. Sõjaajaloo teavikuis on Kaimrit korduvalt mainitud - 29. oktoobril sai 11-2 õhutõrjetules tabamuse Kaimri küla juures. Lennuk rammis telefoniposti ja lõikus maasse 300 m Kaimri külast põhja pool. (2) Kaimri piirkonnas toimunud õhulahingus alla lastud JAK-9 raami säilitatakse aga Sõrve militaarmuuseumis. (2) Kaimri küla Kalda talu (kus elamus paiknes Saksa väeosa I/GR397 ja I/GR67 staap) hoovi vana rehielamu otsa kuuse juurde maetud allakukkunud lendurite (2) säilmed. Punaarmee hästi ettevalmistatud suurrünnak kulges algusest peale edukalt. Saksa kaitsesse murti mitmes kohas sügavale sisse. Idapoolses sektoris murdsid punaarmeelased rinde Kaimri küla juures ja lõid kiilu kaitsel olevate Saksa pataljonide (I/GR397 ja I/GR67) vahele. Nad arendasid pealetungi edasi mööda maanteed ja õhtuks jõudsid Hindu külani. Siin peatati nad aga kiirelt rajatud kaitse poolt. Hindul olid kaitsel 323. gren.rüg.-i 1. pataljon ja kiirelt formeeritud nn. häirekompanii, kuhu oli koondatud kõik saadaolevad vabad sõdurid, kes relva kanda suutsid. Lõu liini keskosa kaitsnud 23. luurepataljon aga purustati täielikult. Punaarmee sõitis sellest üksusest üle nagu teerulliga ja Saksa kaitse olukorda päästis vaid asjaolu, et piirkond oli metsane ja ilma teedeta, mis takistas vägede kiiret edasiliikumist. Läänesektoris lõid ründajad kontsentreeritud tankirünnakuga rindest läbi Lõu (Lõpe) küla juures. Kasutades Lõupõllu-Lõu teed möödusid nad 67. gren.rüg. 2. pataljoni positsioonidest ja liikusid kiirelt Lõupõllu peale (3). Punaarmee 8. Armee 268. üksiku trahviroodu vastuluure osakonna SMERSH vanemleitnant Pronin Vaenlase esimesest kaitseliinist läbitungimise ajal 23.10.1944 näitas Pronin üles isiklikku initsiatiivi ja ’’imbus’’ koos grupi sõduritega Kaimri küla juures vaenlase tagalasse. Ründas oma grupiga eraldiseisvat maja - kolme ambrasuuriga dzotti. Rünnaku käigus tapeti Saksa ohvitser ja üheksa sõdurit. Edasise pealetungi käigus hävitas oma grupiga vaenlase 45mm kahuri, mis tulistas otsesihtimisega pealetungiva Punaarmee roodu lahingüksuseid. Esitati Isamaasõja I klassi ordeni saamiseks, kuid sai Punatähe ordeni (5). Saksa kaitse läbimurdmiseks otsustati sel korral varasemast rohkem kasutada suurtükiväge. Raskete kaotuste hinnaga läks Punaarmeel küll lõpuks korda sakslaste kaitsesse kiiluda kuid edasiliikumine oli väga aeglane, kuna piirkond metsane ja vähe teid ning Saksa väed kasutasid Kaimrisse jõudnud Punaarmee vastu seistes merelt laevakahureid. Sellele vaatamata sai Saksa väejuhatusele selgeks, et lõputult nad Sõrve säärel vastase ülekaalule vastu seista ei suuda. Kuigi Hitler oli andnud käsu Sõrve poolsaart lõpuni kaitsta, andis väegrupi „Nord” ülemjuhataja kindral Schörner 23. novembril korralduse Sõrve kaitsjad järgmisel ööl evakueerida. 24.11.1944 varahommikul lahkusid Sõrve säärelt viimased transpordilaevad, liikudes Saksa laevastiku kaitsel Ventspilsi suunas, ööga evakueeriti Sõrvest 4696 (sh 700 haavatut) Saksa sõjaväelast Viimaste minejate hulgas olid Kaimri küla Kalda talu elumajas staabis paiknenud tulevane Saksamaa liidupresident Richard von Weizsäcker ja Tehumardi öölahingu komandör Klaus Ritter, kes 2004.a Saaremaad külastasid . Saksa vägesid Sõrves 1941-1944.a kokku ligi 8500 sõjaväelast.

Lisaks tankitõrjeliinile on sõjarajatistest Kaldatalu naabertalu, Männiku talu hoovis sügavad kaitsekraavid säilunud tänaseni ja siiani Kaimris-Hindul iga-aastaselt pinnasest metssigade poolt väljatuhnitud lõhkekehi avastatakse (9).

Kaimri raudteejaam[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna II maailmasõjas lüüasaanud Saksamaalt naasnud sõrulastel Kaimris, Hindul, Vintris kodu leida ei olnud, vaid ülivähesed majad alles jäänud, inimesed sinna sõjasträsitud piirkonda enam ei naasnud. Sõjajärgsel ajal rajati esmalt Kaimri jaam 1951. a, millelt hargnes kahes suunas Sõrve poolsaarele, selle lähedal olid vaid mõneks aastaks mõned barakid koduks. Jaamahoone on tänaseni säilunud Puhkebaasi kinnistul. Raudtee oli mõeldud raskete (kaal 348 t) 16-teljeliste raudteesuurtükkide vedamiseks. Ajutine liiklus avati esimestel lõikudel 1952. aasta suvel, ehitustööd jätkusid 1953.a (11). Süsteemi ehitamine pidurdus 1953. aastal ja lõpetati 1955. aastal, põhjuseks oli NSV Liidu raketiteaduse kiire areng ja sellest tulenevalt raudteesuurtükkide mõttetus. 1956.a anti Saaremaa raudtee Eesti Raudtee bilanssi, kuid peagi leiti, et majanduslikel kaalutlustel oleks see õigem likvideerida. Algas kibekiire raudtee demonteerimine ning materjalide ja veeremi väljavedu Roomassaare sadama kaudu. Kogu raudtee võeti üles hiljemalt 1960. aastaks. Teedevalitsus aga võttis Saaremaa 500 km raudteetammidest maanteedeks üle vaid 60 km.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]