Saaremaa Muuseum

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Saaremaa Muuseumi tuumiku moodustab Kuressaare piiskopilinnus

Saaremaa Muuseum on Saaremaal asuv maakonnamuuseum, mille tuumikuks on Kuressaare piiskopilinnus. Saaremaa Muuseum on Eesti vanimaid ja suurimaid muuseume.[viide?] Selle asutamisaastaks loetakse 1865, kui Kuressaares asutati Saaremaa Uurimise Selts (Verein zur Kunde Oesels).[1]

Saaremaa Muuseumi filiaalid on Saare Arhiivraamatukogu, Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum ja Mihkli Talumuuseum.

Saaremaa Muuseumi direktor on alates 2017. aasta lõpust Rita Valge. Muuseumi teadur on Olavi Pesti. [2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

  • 17. veebruar 1865 – asutati Saaremaa Uurimise Selts (Verein zur Kunde Oesels), Saaremaa Muuseumi eelkäija [1]
  • 12. september 1866 – seltsi kogude esimene näitus [1]
  • 1887 – avati esimene püsiväljapanek Kuressaare gümnaasiumi direktori majas [1]
  • 1892 – muuseum kolis Lossihoovis asunud endisesse ohvitseride hoonesse (pole säilinud) [1]
  • 1897 – muuseum koliti nn. kadettide hoonesse (praegu muuseumi kantselei) [1]
  • 19. september 1913 – uus püsinäitus avati linnuse ülakorrusel [1]
  • kevad 1919 – muuseumi kogud viidi linnusest üle Kubermangu tänav 14 asunud kohtu- ja politseihoonesse [3]
  • suvi 1922 – muuseumi kogud toodi tagasi Lossihoovis asuvasse hoonesse, kus nüüd asub muuseumi kantselei, ja avati külastamiseks [3]
  • 1923 – Saaremaa Uurimise Selts likvideeritakse [3]
  • kevad 1925 – muuseum kolis Kuressaare linnusesse [3]
  • 1940 – Saaremaa Muuseum nimetati ümber koduloomuuseumiks [4]
  • Saksa okupatsiooni ajal taastatakse muuseumi endine nimi [4]
  • 24. september 1946 – Kuressaare linnus avati pärast II Maailmasõda külastamiseks [4]
  • aastail 1946 – 50 kasutati paralleelselt ka nimetust Kuressaare Maakondlik Muuseum [4]
  • 15. juuni 1947 – Saaremaa Muuseum taasavati ametlikult külastamiseks. Valminud olid ajaloo ja loodusloo väljapanekud [4]
  • 21. november 1948 – avati Viktor Kingissepa majamuuseum (filiaal) [4]
  • 1950 – muuseum nimetati ümber Kuressaare rajoonidevaheliseks koduloomuuseumiks (alates 1952 – Kingissepa) [4]
  • 21. juuni 1959 – avati Mihkli Talumuuseum (filiaal) [4]
  • 1959 – muuseumi nimeks saab Saaremaa koduloomuuseum [4]
  • 1970 – muuseumi hooldada anti Muhu ja Pöide kirik (1976 kuulutati need muuseumi filiaalideks) [4]
  • 19. mai 1973 – avati Koguvas Juhan Smuuli Muuseum (filiaal) [4]
  • 1979Koguva küla territoorium (30,4 ha) eraldati muuseumile. Filiaal nimetati ümber J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaőhumuuseumiks [4]
  • 7. mai 1980 – Muhus Linnuse külas avati Eemu tuulik kui muuseumi filiaal [4]
  • 1989 – isetegevusliku muuseumi baasil asutati uus filiaal – Ruhnu Muuseum [4]
  • 1990 – taastati nimi Saaremaa Muuseum [4]
  • 1990 – J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaőhumuuseumist sai iseseisev Muhu Muuseum [4]
  • 1990 – Muhu kirik anti tagasi EELK Muhu kogudusele [4]
  • 1991 – Pöide kirik anti üle EELK Saaremaa praostkonnale [5]
  • 1991 – võeti maha V. Kingissepa Memoriaalmuuseumi pőhiekspositsioon [5]
  • 1. jaanuar 1992 – V. Kingissepa Memoriaalmuuseumi asemel moodustati uus filiaal: Saare Arhiivraamatukoguks ja Linnakodaniku Muuseum [5]
  • 18. juuni 1992 – avati uus filiaal – Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum [5]
  • 2002 – likvideeriti Linnakodaniku muuseum [5]
  • 2012 – Eemu tuulik anti üle Muhu vallale ning Korsi talu ja Ruhnu muuseum Rannarootsi muuseumile [6]

Muuseumi direktorid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]