Anna Ivanovna

Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene keeles Анна Иоанновна või Анна Ивановна; 28. jaanuar (vkj)/7. veebruar 1693 Moskva – 17. oktoober (vkj)/28. oktoober 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, Ivan V (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) ja Praskovja Feodorovna Saltõkova tütar.

Noorus

Kuni 17. eluaastani elas Anna Moskva-lähedases Izmailovo mõisas, mis kuulus ta emale.

1710. aastal abiellus ta Peeter I tahtel Kuramaa hertsogi Friedrich Wilhelm Kettleriga, kuid lesestus pärast 4 kuud abielu.

Kuramaa hertsoginna

Abielludes Kuramaa hertsogi Friedrich Wilhelm Kettleriga, sai Anna Kuramaa hertsoginna tiitli ning vaatamata abikaasa surmale säilitas ta tänu lelle keiser Peeter I toetusele võimu Kuramaa hertsogiriigis, ehkki vastavalt varasematele vasallilepetele oli Kuramaa Poola kuningriigi vasall. Kuramaale läksid temaga kaasa Venemaalt pärit õukonnaliikmed: ülemõuemarssal Pjotr Mihhailovitš Bestužev ja ülemõuemeistrinna Matvejeva, hertsoginna Annale eraldatud mõisate ja valduse järele valvas Aleksandr Menšikov.

Venemaa troonile tõusmine

Pärast Peeter II surma 1730. aastal valis Ülemsalanõukogu 37-aastase Anna Venemaa keisrinnaks, sundides teda enne alla kirjutama keisrivõimu piiravatele tingimustele.

Ülemsalanõukogu eesmärk oli luua konstitutsiooniline monarhia, kuid enne kavatses ta vormida Kuramaa hertsoginnast manipuleeritava isiku, kes oleks tänulik ainuüksi trooni ja rikkuste eest.

Anna taganes siiski võimule asudes lubadustest, saates Ülemsalanõukogu laiali ja hakkas valitsema despoodina. Tegelikud valitsusasjad jätsid Annat ükskõikseks, enamiku ajast veetis ta Moskvas, põhihuvid jaht ja lõbustused – nimetamisväärseimaks aktsiooniks sai 1739.–1740. aasta pakaselisel talvel Peterburi ehitatud Jäämaja.

Tegevus riigijuhtimisel

Riiki valitsesid tema favoriidid. Neist tuntuim oli Anna armuke juba Kuramaa päevilt, tema poolt krahviks tõstetud Vestfaali aadlik Ernst Johann von Bühren, Venemaal tuttav nii-öelda prantsuspärase nimekujuga Biron. Venelasi põlates^[viide?] ümbritses Biron end Anna soositud saksa soost õukondlastega, tõrjudes nii keisrinnaga koostöös kõrvale vene vanad aadliperekonnad.

Venemaa riigijuhtimine usaldati saksa päritolu riigiametnikele:

välisasjad Heinrich Johann Friedrich von Ostermann, venepäraselt Andrei Ivanovitš Ostermann;
sõjaväe juhtimine Burchard Christoph von Münnich, venepäraselt Hristofor Antonovitš Minih;
kaardiväe juhtimine Karl Gustav von Löwenwolde;
Teaduste Akadeemiat juhtis Johann Daniel Schumacher, venepäraselt Ivan Danilovitš Šumaher.

Anna valitsusajal teostas tegelikku võimu 1731. aastal moodustatud kolmeliikmeline ministrite kabinet eesotsas Heinrich Ostermanniga. 1735. aastal riigivalitsemisest lõplikult tüdinud Anna võrdsustas kolme kabinetiministri allkirja enda omaga.

Anna asendas senise eluaegse riigiteenistuse 25-aastasega.

Sõjavägi

Suurendati sõjaväeosade arvu ja asutati kaks täiendavat kaardiväepolku – Izmailovo kaardiväepolk ja Ratsakaardiväepolk. Anna ajal hakkas sõjavägi degradeeruma, kui aadlinoorukitel lubati vormistada end kaardiväepolkudesse ja sõjaväeharidust saada koduõppes ning sooritada hiljem ohvitserieksam.

Samas aga avati 1732. aastal Maaväe aadlike kadetikorpus (Сухопутный шляхетский кадетский корпус), Mereväe kadetikorpus, Paažide kadetikorpus ja Suurtükiväe kadetikorpus. 1736. aastal piirati aadlike sõjaväeteenistuse aeg 5 aastaga.

Sisepoliitika

Ehkki Anna Ivanovna asus Moskvas, kujundati tema valitsusajal välja Peterburi põhitänavavõrgustik, kaotati Peeter I kehtestatud ainupärimisõigus ja tõhustati riigivastaste kuritegudega tegeleva Senati juures asuva Salaekspeditsiooni tööd.

Välispoliitika

Keisrinna soosikute aetud poliitika päästis valla Poola pärilussõja ja Vene-Austria sõja Türgi vastu.

Troonipärija

Troonijärglaseks määras Anna Ivanovna oma õe Jekaterina Ivanovna tütre Anna Leopoldovna vastsündinud poja Ivani. Regendina tegutses 18. oktoobrist kuni 8. novembrini 1740 Ernst Johann von Bühren, 9. novembrist 1740 kuni 6. detsembrini 1741 aga Anna Leopoldovna ise.

Anna Ivanovna maeti Peeter-Pauli katedraali Peterburis.

Autasud

Püha Katariina orden (1726)
Püha Andreas Esmakutsutu orden (14. veebruar 1730)

Kirjandus

Jüri Kotšinev. "Keisrinna Anna õuenarrid". Horisont, 5/2016. Lk 53

Välislingid

Eelnev Friedrich Wilhelm Kettler	Kuramaa hertsoginna 1711–1730	Järgnev Ferdinand Kettler
Eelnev Peeter II	Venemaa keisrinna 1730–1740	Järgnev Ivan VI