Kalle Kurg

Allikas: Vikipeedia
Kalle Kurg aastal 2014.

Kalle Kurg (sündinud 25. mail 1942 Tartus) on eesti kirjanik, kriitik, tõlkija ja toimetaja. Ta on avaldanud luulet, proosat, esseesid, kirjandusuurimuslikke artikleid, satiiri, humoreske ja teatrikriitikat, tegutsenud lavastaja ja kujundajana. Pseudonüümid: Krisostomus Silvester, Karl Kelgu, K. Uustalu jt.

Elukäik ja töö[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast õpinguid aastatel 1949–1952 Pärnu 2. Mittetäielikus Keskkoolis, Pärnu 1. Keskkoolis (1952–1961) ja Tartu Ülikoolis (1961–1966, eesti filoloogia) töötas Kalle Kurg aastail 1967–1969 ajakirja Eesti Loodus kunstilise toimetajana ja 1969–1971 Eesti Televisiooni kunstisaadete vanemtoimetajana.

1971. aastal siirdus Kalle Kurg ajakirja Looming toimetusse, kus oli publitsistikaosakonna juhataja, aastal 1975 peatoimetaja asetäitja. 1976. aastal valiti ta Kirjanike Liidu juhatuses Loomingu peatoimetajaks ja ta töötas selles ametis 1988. aasta jaanuarini. Veiko Märka järgi on Kurg aktiivselt ajakirja suundi kujundanud toimetaja: “Meil on põhjust rääkida Semperi Loomingust, Tuglase Loomingust ja miks ka mitte Kalle Kure Loomingust.” [1] Maie Kalda sõnul avardas Kurg Loomingu "profiili tõlkekirjanduse ja kaasaegse väliskirjanduse ülevaadetega ning teadustemaatilise esseistikaga."[2] Kirjandusteadlase Pärt Liase sõnul kuulub Kalle Kurg nende Loomingu toimetajate hulka, kes on rakendanud tuglaslikku põhimõtet avaldada autoreid "seinast seina", tagades sellega ajakirja prestiižikuse.[3]Oskar Kuninga sõnul oli “just Looming selleks tribüüniks, kus varjatumalt või õnnekombel ka avalikumalt sai ennast väljendada meie opositsiooniline eliit”. Ajakirja säärane hoiak tuleb “suurelt osalt panna ka peatoimetaja organisaatorlike võimete arvele. Kerge tal sellise trotsliku joone säilitamine võimuorganite valvsa pilgu all muidugi ei olnud.”[4] Seda põhjusel, et pidevalt võimude surve all oleva ajakirja traditsiooniliselt avara avaldamispoliitikaga kaasnesid äärmuslikud konfliktid. [5] Et Loomingu sõjaeelne osa oli avalikkusele suletud erifondis ja ajakiri vabameelse hoiakuga, takistas ENSV juhtkond ajakirja juubelite avalikku tähistamist. Et saavutada ajakirja 60. juubeli tähistamine, kutsus Kalle Kurg Loomingu peatoimetajana Eestisse ajakirja juubelile Soome kultuuritegelased. Selle poliitilise manöövri tõttu, millega juubel sai rahvusvahelise kultuuriavalikkuse tähelepanu osaliseks, ei saadud seda ignoreerida ega keelata nagu varem. [6] Ühtlasi sai esmakordselt võimalikuks Loomingu bibliograafia avaldamine (ilmus 1986). Kalle Kurg algatas peatoimetajana ka Loomingu talvekooli, tema ajal suurenes tunduvalt ajakirja maht ja paranesid toimetuse töötingimused.

Aastal 1992 algatas Kurg kultuuriajakirja Sina ja Mina.

Aastatel 1989–1991 töötas Kalle Kurg Eesti Ajakirjanike Liidu tegevtoimetajana, 1991–1992 Eesti Televisiooni kirjastusosakonna juhatajana. 1992. aastast siirdus Kalle Kurg disaini ja informatsioonilevi alale, olles aastani 1993 as. Meediapress juhatuse esimees ja aastatel 1994–1995 as. Toxa Tha peakonsultant. 1996. aastal läks Kurg kirjastuse Ilo direktoriks ja oli seejärel aastatel 1998–1999 kirjastuse Kunst peatoimetaja. Aastast 2000 on Kalle Kurg vabakutseline kirjanik ja tõlkija.

Eesti Kirjanike Liidu liige on Kalle Kurg aastast 1975. 1960. ja 1970. aastail valiti ta Tartu Noorte Autorite Koondise ja siis Kirjanike Liidu Tallinna Noortesektsiooni esimeheks. Ta oli aastatel 1976–1981 Kirjanike Liidu juhatuse sekretär ja hiljem juhatuse presiidiumi liige.

Kalle Kurg osales Friedebert Tuglase Seltsi eestvõttel alanud eesti-soome luuleõhtute (“luulesild”) korraldamises ja juhtimises (1982, 1983, 1984) ning eesti–soome kultuurisuhteid ja eesti kirjandust käsitlevates Soome Raadio ja Soome Yle 2 televisioonisaadetes. 1980. aastate lõpul ja 1990. aastatel oli Soome Yleisradio kultuurikorrespondent.[7]

Eesti liitumisel Euroopa Liiduga toonitas Kalle Kurg vajadust säilitada riigi põhimõtteline iseseisvus, strateegilised väärtused ning eesti omakultuur.[8] Kalle Kurg võttis osa kodanikualgatuse Eesti Demokraatia Uuendamine (E-D-U) väljakujundamisest.[9]

Ökoloogiateemat käsitledes esitas Kalle Kurg aastal 2001 algatusliku idee Eesti muutmisest loodusvabariigiks (ökoriigiks) ja aastal 2007 idee ökoasumi rajamisest Eestisse[10]Kalle Kurg on astunud välja loomade kaitseks ja leidnud tunnustamist ühena kõige loomasõbralikumatest avaliku elu tegelastest [11] 2014.aastal osales ta 20 tuntud avaliku elu tegelase seas seadusloome täiendamisele suunatud algatuslikus kampaanias „Olen loomade poolt“ [9] 2016. aasta algul asus ta toetama organisatsiooni Suomen Vihreä Elämänsuojeluliitto algatust Unite the Armies, mille sisuks on idee, et maailma militaarstruktuure saab ÜRO osalusel pöörata rahumeelsele suurtööle selleks, et leevendada inimtegevusest tingitud globaalse katastroofi tagajärgi.[12]

1966. aastal osales Kalle Kurg ansambli Rajacas algkoosseisu tegevuses.[13][14]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Ilukirjandus. Kalle Kurg debüteeris trükisõnas aastal 1958, avaldades sealt peale hulgaliselt luuletusi, lüürilisi miniatuure, satiire jm. Mahukas koondkogu “Pimeduse värvid” sisaldab luulet ja teatritekste aastatest 1960–1990. Tooni annavad autobiograafilisus, traagiline ja irooniline vaade okupatsiooniajale, laulva revolutsiooni aegne vabanemisootus, aga ka armastusluule, inimliku läheduse teema ning eksistentsiaalne probleemistik. [15] Kalle Kure tekstidele on kirjutanud laule Anti Marguste jt. Kalle Kurg on avaldanud ka novelle, satiire jm. Aastatel 1990–1992 luges Kalle Kurg oma novelle Eesti Raadio "Keskööprogrammi" autorirubriigis "Kummalised lood". (Sarja toimetaja Helgi Erilaid.) Sari käsitles irooniliselt ja humoristlikult eeskätt lähiminevikku. Aastatel 2000–2005 oli tal Klassikaraadios oma saatesari "Ütle, mis sul on?", kus ta luges iga kuu ette kaks uut saate jaoks kirjutatud tänapäevateemalist novelli. (Sarja toimetaja Marge-Ly Rookäär.) See on Eesti ringhäälingu ajaloos kõige pikem ilukirjanduslik autorisari. Kalle Kure algupäraste sarjadega sai tegeliku aluse esteetiline raadiokirjandus (audiokirjandus) Eestis.

Kirjanduskriitika. Alustanud kirjanduseuurijana aastal 1965, on Kalle Kurg artiklites, esseedes ja ja arvustustes käsitlenud kirjandusteoreetilisi probleeme, rahvuskirjanduse üldpildi põhimotiive, eesti kirjanduse hetkeseise ja suundumusi luules, proosas ja näitekirjanduses, žanriküsimusi, kirjanduse iseärasusi teaduse ja tehnoloogia ajastul, eesti kirjanduses avalduvaid sotsiaalseid nägemusi, kirjaniku iseseisvuse probleeme jm. "Kure kriitilised tööd, sh mitmed üldistavad ettekanded, on kultuurifilosoofilise kallakuga.", nendib M. Kalda.[16]Kurg lõi 1970. aastate artiklites kirjanduse kirjeldamiseks oma süsteemi, mis erines ametlikust kirjanduskäsitlusest[17] ja tõi kirjandusteaduse traditsiooniliste lähenemisviiside kõrvale muude teaduste vaateviise. Kurg on käsitlenud ka üksikkirjanikke, tõlkijaid ja kirjanduskriitikuid nagu Valmar Adams, Kalju Kangur, Heino Kiik, Jaan Kross, Paul Kuusberg, Eha Lättemäe, Lehti Metsaalt, Mihkel Mutt, Ellen Niit, Arno Oja, Helga Nõu, Juhan Peegel, Linnar Priimägi, Hando Runnel, Juhan Saar, Rein Saluri, Rein Sepp, Mats Traat, Friedebert Tuglas, Ülo Tuulik, Mati Unt, Debora Vaarandi, Arvo Valton Vallikivi, Rein Veidemann, Enn Vetemaa, jt ning soome kirjanikke, nagu Lassi Nummi, Antti Tuuri jt. Kirjanduskriitiliste tööde eest on Kalle Kurg pälvinud ajalehe Edasi kriitikavõistluse auhinna (1965), Sirbi ja Vasara aastapreemia (1974 ja 1979), NSVL Kirjanike Liidu aastapreemia (1978).

Tegevus teatris. Kalle Kure libretoga, lavaeskiisiga, liikumisjoonisega ja tema lavastatud "Mimeskid" teatris Vanemuine aastal 1981 oli esimene algupärane moodsa pantomiimi etendus eesti kutselise teatri ajaloos. "Mimeske" on etendatud mitmetel maadel. Lavastus sai 1985. aastal rahvusvahelisel pantomiimifestivalil Moskvas diplomi, mis oli festivali kõrgeim auhind. Pantomiimilist ja pantomiimilis-tantsulist tegevust on kasutatud ka Kalle Kure loodud lasteetendustes ja varieteekavades. Mitteverbaalse ja verbaalse esituse seos on olulisel kohal näidendis "Ole vait!" (1999).

A. H. Tammsaare motiividel loodud näidend "Liigvesi", mille pealkiri on inspireeritud B. Linde Tammsaare-käsitluses kasutatud väljendist ja J. W. Goethe "Fausti" teose lõpuosa motiivist, kutsus esile vaidlusi oma uudse probleemiseadega ja klassiku teksti julge muutmisega mõnes lõigus. Näidendi kujundikoes olid aktsendid asetatud teisiti kui seni tavaks: vihjati mõistuse jõuetusele maapealse paradiisi loomisel ja armastuse raskustele muutuvas maailmas, kus sellel nagu polekski õiget kohta. Irratsionaalsete elementide tugevdamist ja linnastumise motiivi toonitamist taotles autor muuseas ka oma enda teksti sissetoomise, tegelaste keelekasutuse kerge parodeerimise ja klassiku paari tegelase ühendamisega üheks kujuks. Ühed kriitikud (A. Kaalep jt) toonitasid mitu hooaega edukalt mängitud näidendi värskust, teised (E. Treier jt) klassikaga liiga vaba ümberkäimist.

Teatrikriitika. Teatrikriitikat hakkas Kalle Kurg kirjutama 1963. aastast, avaldades muuhulgas ajalehes Edasi kirjutisi sarjana “Kaaskajasid Noorsooteatri külalisetendustele”, jm.

Tõlked. Luuletõlkeid hakkas Kalle Kurg avaldama 1970. aastatel. Kalle Kurg on tõlkinud nii ilukirjandust (luules Hermann Hesse, Lassi Nummi jt, proosas (Daniel Katz, Ilkka Remes jt) kui ka filosoofilist kirjandust (Pekka Himanen, Esa Saarinen) ja teabekirjandust (Eero Paloheimo jt).

Koostaja ja raamatutoimetaja. Kalle Kurg on olnud ilukirjanduslike valimike ja teabekirjanduse kogumike (sealhulgas Avatud Eesti Fondi kogumike “Sallivus” ja “Usaldus”) koostaja ja tõlkeraamatute (inglise, prantsuse ja soome keel) toimetaja.

Raadio- ja televisioonisaated. 1960. aastate lõpul tegi Kalle Kurg sõnalis-muusikalisi autorisaateid Eesti Raadio "Keskööprogrammile". Aastatel 1969–1973 oli ta autoriks ja toimetajaks Eesti Televisiooni saatesarjadele "Kirjandusminutid", "Kirjanduslik kolmapäev", "Lahtisi lehti kirjaniku töölaualt" ja kunstiteemalistele saatesarjadele "Spekter", ""Spektri" võistlussari" ning "Fototund"[18]. Autorirubriik "Kummalised lood" Eesti Raadio "Keskööprogrammis" (1990–1992) ja autorisari "Ütle, mis sul on" Klassikaraadios (2000–2005) olid ilukirjanduslikud. Kalle Kurg tuli aastal 1970 Eesti Televisiooni korraldatud kõnevõistluse võitjaks.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Luule antoloogiates ja kogumikes

Novellilooming. Raadiosarjad[muuda | muuda lähteteksti]

Lavateosed[muuda | muuda lähteteksti]

Publikatsioone perioodikas ja raamatutes[muuda | muuda lähteteksti]

Ilukirjanduslikku perioodikas

  • Kalle Kurg. "Provokatiive." (Algupärase žanriga lühipalad.) "Elu loogika" ("Enesetapja ja tapja"); "Heategija ja hädasolija"; "Kogu tõde kellestki" ("Keegi ja eikeegi"); "Filosoof ja oraakel". – Looming 2002, 5, lk. 696–699
  • Kalle Kurg. „Johannes Paulus.“ (Jutustus.) [Võim ja vaim okupatsiooniaegses ühiskonnas 1980. aastate algupoolel.] – Looming 2005, nr, 4, lk. 488–520. (Jutustus on ette loetud ka Klassikaraadio sarjas „Ütle, mis sul on“)
  • Kalle Kurg. "Ema" (luuletus) [13] Luuleleid 29. oktoober 2008
  • Kalle Kurg. "Viru viis" (laulutekst) [14] – Viru Folgi nädalakiri nr. 28, 24. aprill 2009
  • Kalle Kurg. Ennustus. (Humoresk.) [15] – Viru Folgi nädalakiri nr. 60. Osa: Artikkel. Mida toob uus aasta? 8. jaanuar 2010.
  • Kalle Kurg. Luuletused “Teadmine”, 1964 (ilmunud ka: ajakiri Kultuur ja Elu 1990 nr 5, lk 45) ja “Imemaa kroonikat. Kuplee asemel”, 1984–1987 ja 1987–1989 (ilmunud ka: ajaleht Reede 1990, nr. 2, lk 16 ning luulekogus “Pimeduse värvid”, Virgela 1999, lk 138–141.) Laupäeval toimub tänavune viies iseseisvuslaste ümarlaud. Sõltumatu infokeskus 29. september 2010
  • Kalle Kurg. „Hingelised.“ (Luuletsükkel. 13 luuletust. vaimupuudega lastest.) [16] – Looming 2012, nr. 5, lk. 639–643.
  • Kalle Kurg. „Kohatud.“ (Luuletsükkel. 11 luuletust. Elu rataste vahele jäänud ja poliitilistel põhjustel represseeritud inimestest.) [17] – Looming 2012, nr. 12, lk. 1703–1706.
  • Kalle Kurg. "Avali", "Tead sa", "Tegelikult", "Kallistus". "Silmad". [Luuletused.] – Looming 2014, nr. 5. lk. 601–602. (Kadrioru Raamatukogu eksponeeris luuletusi märtsis 2014 oma väljapanekul "Aknaluule".)

Kultuur. Kirjandus

  • "Traktaat luulest ja teatrist." (Teoreetiline arutlus luulest teatris, lähtudes Paul-Eerik Rummo, Mati Undi etendusest “Suits pööriööluhtadelt” “Vanemuises”.) – Edasi 8. mai 1967, 14. mai 1967 ja 21. mai 1967.
  • "Proosaline 1972." (Teoreetiline originaalkäsitlus eesti kirjanduse jagunemisest 4 keskmeks ja aastaülevaade teostest.) – Looming 1973, nr. 6, lk. 1010–1032.
  • "Isiksus ja elusus". (Eesti proosas.) – Looming 1976, nr. 3, lk. 486–497.
  • "Seitsmekümnendate aastate eesti näitekirjanduse probleeme." – Looming 1976, nr.6, lk. 978–987.
  • "Nüüdiskirjanduse situatsioonist ja suundumistest." (Eesti kirjanduse olemine kultuuris.) – Keel ja Kirjandus 1977, nr. 9, lk. 513–519 ja nr. 10, lk. 582–588.
  • "Maastik väljamäe ja Tammsaare monumendiga." (Kultuurilisest eneseteadvusest ja kultuurikriteeriumide kriisist.) Raamatus: "Kirjanduse jaosmaa '78". Koostanud Endel Mallene. Tallinn, Eesti Raamat 1980, lk. 5–10.
  • "Liikuv liikuvas." (Eesti proosa põhitunnused kultuuritervikus.) – Keel ja Kirjandus 1981, nr. 2, lk. 65–72 ja nr. 3, lk. 141–147.
  • "Proosapõndak ja põld." – Looming 1981, nr.5 lk.703–710.
  • “Eestin nykyproosan uudistumisesta.” (Noore sugupõlve esiletõus 1970. ja 1980. aastate eesti proosas.) [18] – Äidinkielen Opettajain Liitto, Arkisto, Virke - 1980-luku, Virke, 1985, 5, lk 13–23.

Kultuuriajakirjandus

  • "Ühisvaratundest." (Ajakiri Keel ja Kirjandus kui rahvuslik vara.) – Looming 1983, nr. 3
  • "Mida mõtleb praegu Loomingu tegija?" (Küsimus, kes on eesti kultuuri kandja.) – Keel ja Kirjandus 1983, nr. 4
  • Emakeele ema ja isa.” (Toimetaja rollist kultuuris ja keelepoliitika küsimustest.) – Keel ja Kirjandus 1999, nr. 3, lk. 195–197
  • "Viimne panoptikonlane. Looming 80" (Tsensuurist aastatel 1984 ja 1985). – Keel ja Kirjandus 2003, 4, lk. 281–284.
  • „Lendav Looming.“ (Ajakirja Looming 1000. numbri ilmumise puhul. Poliitiline võitlus võimuga ajakirja väljaandmisel 1970. ja 1980. aastatel.) [19] – Sirp 14. detsember 2012
  • “Kolmkümmend aastat varem.“ (Sotsiaalsest õhkkonnast aastal 1983 ajakirja Looming 60. juubeli ajal.” [20] – Sirp 26. aprill 2013

Kultuurisuhted

Loodus. Elu. Ökoloogia

  • „Loomade Eesti.“ (Suhtumine loomadesse on kultuuri lakmuspaber.) [21] – Eesti Päevaleht. Kommentaarikeskus, 14. juuli 2000
  • Loodusvabariigi idee – kas utoopia?” – Postimees 28. aprill 2001. " Vaata ka: Tiit Lepik. Kommentaar: "Loodusvabariigi idee – kas utoopia?" – Roheline värav 14. detsember 2007 [22]
  • Stalin, koht! ehk Sündinud inimeseks”. (Looma ja inimese suhe kui sotsiaalne probleem) – Eesti Loomaarstlik Ringvaade. Eesti Loomaarstide Ühingu ajakiri, 2001, 2, lk. 86–87 . [23]
  • "Maailma kodustaja." (Ökolinna ideest.)– Ajakiri Talveakadeemia 2009 [24]
  • "Ühisosa või hukk!" (Vestlus soome keskkonnateadlase professor Eero Paloheimoga militaarjõudude kasutamisest maailma ökoloogiliste probleemide leevendamiseks.) [25]- Sirp nr. 40, 7. oktoober 2016, lk 4-6.
  • Vastused küsimustele "Mis on teie arvates Eesti suurim keskkonnaprobleem? Ja kuidas suhtute Rail Balticusse?" - Sirp nr. 40, 7. oktoober 2016, lk. 40 (rubriigis "Autor")

Ühiskond

  • “Mälestused.” ("Kes aias?", "Kampsun". Kultuuriprobleemidest, sotsiaalsest keskkonnast ja rahvuslikest väärtustest.) – Looming 1973, nr 7, lk 1218–1219.
  • "Vaikus." (Bürokraatia olemusest ja bürokraadi hoiakust loovisikute suhtes.) – Edasi 26. aprill 1986
  • "Vääritud viis viimast" (Edu, menu ja mentaliteediprobleemid.)[26] - Eesti Päevaleht 25. jaanuar 1999
  • "Valin oma lemmikuks selles kahekordses mängus Karl Ristikivi." (Iroonia edetabeli "Sajandi sada suurkuju" koostamiskampaania aadressil.) – Eesti Päevaleht 28.jaanuar 1999, lk. 6
  • "Kas Viru veri väriseb veel?" (Rahvuslikust eneseteadvusest ja tahtepotentsiaalist kriisiolukorras.) – Postimees 02.07.1999 [27]
  • "Kordamistunni teema on võrkõpe. Tuleb õppida elama teadmatuses." (Võrkõppest ja tänapäeva haridusproblemaatikast.) – Postimees 23. august 1999. [28]
  • "Õppimisühiskonnast." (Hariduse olukorrast ja võimalusest rajada Eestis võrkülikool.) – Eesti Ekspress (Areen) 26. august 1999 [29]
  • "Kas te tõesti kardate surma?" [30] - Eesti Päevaleht, 30. november 1999
  • "Raamatust ja lugemisest". Raamatus: Pekka Himanen. "Himeros". Tallinn, Valgus 2003. Soome keelest tõlkinud, järelsõna ja kommentaarid Kalle Kurg, lk. 193–197. ISBN 9985681363
  • Usalduse hormoon.” (Poliitikute ja kodanike usaldusliku vahekorra kujundamise võimalustest ja poliitikute eetikakoodeksist.) – Eesti Päevaleht, 21. september 2005. [31]
  • "Südamelöögid kinnimüüritud toas." (Õuduse ja hirmu mõistmisest ja avaldumisest tänapäevases kultuuris ja argielus.) Raamatus: "Kinnimüüritud tuba. Kuulsaid jutte: hirmu, õudust ja põnevust." Inglise ja prantsuse keelest tõlkinud Triin Sinissaar. Koostanud, toimetanud ja järelsõna Kalle Kurg. Tallinn, kirjastus Ilo 2009 ISBN 9789985578957 Vt ka: Ulmeajakiri Algernon [32] 2011, detsember
  • Demokraatia usaldusinkubaator“ (Poliitilisest kultuurist demokraatia arendamisel) – Postimees 13. november 2012 [33]

Kirjanikest

  • "Saja nimega nurmenukk." (Ellen Niidust) [34] – Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaal 12. august 2016; Looming nr 7, 2016
  • "Aja sügavusest mõeldes." (Debora Vaarandi 100) [35] – Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaal 30. september 2016
  • "Lahtisi lehti."(Mats Traat 80. Kuus mälestus- ja mõttekildu ning kaks M. Traadi luuletust.)[36] – Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaal 23. november 2016; [37] Kandilisi kilde Mats Traadist. (Neli mälestuskildu.) – Sirp 2. detsember 2016

Küüditamisest

Mälestuslikku

  • Kukul külas. Kuku raadio saatesari. [38] Aasta 1998. Nr. 257. Kukul oli külas Kalle Kurg. Eetris: 22.märts 1998. Saatejuht Tiit Karuks. – 1. osa, 2. osa, 3. osa, 4. osa.
  • "Aken." (Mälestuslik esseenovell: tagasivaade 1999. aastast lapsepõlveelamustesse küüditamisaastal 1949 ja Pärnu Ülejõe Algkooli kaugemasse ajalukku aastani 1850.) Raamatus: Hugo-Herbert Artma. "Pärnu Ülejõe Algkool 1850–1958", Pärnu 2000, lk. 159–161
  • "Aitäh, õpetaja Erm!"[39]Pärnu Postimees 26. aprill 2006
  • "Schopenhaueri kannul trepist üles." (Ajakirjandusliku töö algus aastal 1958. Sarjas "Ei ole tähtis, mis värvi on kass, tähtis on, et ta hiiri püüab." – ajalehe Pärnu Postimees toimetuse töötajate mälestusi. ) – Pärnu Postimees 01. juuni 2007. Fail: prn0106011-1.pdf [40]
  • Maaja Hage. “Pärnu 1. Keskkool aastail 1952–1990.” Pärnu, Pärnu Ühisgümnaasium 2012. 728 lk. (ISBN puudub.) Kalle Kurg ja temast: lk 48, 49, 53, 69, 92-93, 96, 97, 113, 115, 118, 140-145, 147-148, 151, 155, 156, 164-165, 214, 228 (fotol, nimeta), 229, 245, 263, 272 (fotol, nimeta), 274 (fotol, nimeta), 275, 277, 278, 282, 283, 284, 285, 286, 296, 309, 334, 335, 396, 402, 406, 536, 708.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kalle Kurg: Tahaksin teha ajakirja, mida ei loeks mitte kümme, vaid üheksa inimest." (Elust ja elumõistmisest. Intervjuu Jaanus Kullile 3 leheküljel.) – Hommikuleht nr. 85 (835), 16.04.1994.
  • Peeter Künstler. “Perfektsionist, romantik ja boheem Kalle Kurg.” (Kalle Kurg 60. Sisaldab: luulekogu “Pimeduse värvid” arvustuse ja pikema intervjuu K. Kure elu ja loomingu teemadel.) – Keel ja Kirjandus 2002, nr. 5
  • Helin Laane. "Pärnu I Keskkooli õpilasalmanahh Kajakas I–VI." Kooliajaloouurimus. Juhendaja: Maaja Hage. Pärnu 2009 (Säilitatakse Pärnu Ühisgümnaasiumi arhiivis. Sisaldab ülevaate Kalle Kure osast kooli esimese almanahhi loomisel ja kujundamisel.)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Veiko Märka. “Vikerkaarelviibija käekõrval." [1] – Eesti Ekspress 14.12.2006
  2. Eesti kirjanike leksikon. Koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Tallinn, Eesti Raamat 2000, lk. 243.
  3. Pärt Lias. "Kultuuri-ajakirjadest." – Postimees 19.01.1996. [2] Vt. ka: Kalle Kurg. "Mida mõtleb praegu Loomingu tegija?" – Keel ja Kirjandus 1983, nr. 4
  4. Oskar Kuningas. “Kirjandusse tulek ei ole kerge.” (K. Kurg 50) – Kesknädal (Pärnu nädalaleht) nr. 22 (110), 27. mai 1992.
  5. 1981. aasta septembris ilmus Loomingus Andrus Rõugu luuletus, mille esitähed andsid ülalt alla lugedes kokku sõna "sinimustvalge", mille eest said karistada nii autor kui ka peatoimetaja Kalle Kurg. Selle ja muude opositsiooniliste teoste sagedase avaldamise tõttu oli ajakiri Looming aastail 1976-1987 EKP Keskkomitee ja tsensuuri kasvava surve all ka perestroika ajal. 1987. aastal ilmus ajakirjas Heino Kiige küüditamisromaan "Maria Siberimaal". See oli aeg, mil EKP Keskkomitee büroo hakkas nõudma “resoluutsemaid samme ühiskonnaelu ohjamisel, ajakirjanduse, raadio ja TV parteilise kontrolli alla painutamisel" ja EKP Keskkomitee ideoloogiasekretäril Rein Ristlaanel, kes püüdis romaani avaldamist takistada kõigi tema käsutuses olevate vahenditega, tekkis Kalle Kure kui Loomingu peatoimetajaga äärmuslik konflikt, milles kompartei juhtkonna kaadripoliitika toetajana osales ka ENSV Kirjanike Liidu juhtkond. Kui romaan oli ilmunud, tegi Kalle Kurg 1987. aasta septembris Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul avalduse, milles "kritiseeris kultuurielu juhtimist ning kirjandussfääri demokratiseerimise laadi", keeldus Loomingu peatoimetajana ajakirja edaspidi viseerimast, astus kohalt tagasi ega soovinud kandideerida uueks ametiajaks. Seepeale teatasid poliitorganid omakorda tema ametist tagandamisest ning kirjastus Perioodika kui tegelik tööandja vabastas Kalle Kure 6. jaanuarist 1988. (Mart Laar. Urmas Ott. Sirje Endre. "Teine Eesti. Eesti iseseisvuse taassünd 1986-1991. Teine trükk. Kirjastus SE&JS, Tallinn 2000 lk. 144 ja Mati Graf. “Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini.” Tallinn, kirjastus Argo 2008, lk. 253 – 255.)
  6. Eva Lille. "Löytöretkiä Viroon."[3] – Tuglas-seuran jäsenlehti 2007, nr. 3, s. 18. Heikki Rausmaa, "Looming-aikakauslehden 60-vuotisjuhla". Heikki Rausmaa. "Tuglaksen tuli palaa. Tuglas-seuran ja suomalais-virolaisten suhteiden historiaa". Helsinki, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 2007, s. 72–74.
  7. Eesti Elulood. Eesti Entsüklopeedia 14. kd. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000, lk. 197. “Eesti kirjanike leksikon.” Koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Tallinn, Eesti Raamat 2000. lk. 243. “Eesti kirjarahva leksikon.” Koostanud Oskar Kruus. Tallinn, Eesti Raamat 1995, lk. 243 – 244.
  8. Jaak Urmet. Eesti kirjanik ütleb Euroopaga liitumisele ”jah” [4]. - Eesti Päevaleht (16) 29. august 2003
  9. Usaldusteemaline ümarlaud Tallinna Ülikoolis
  10. Euroopa ökolinn Eestisse. Marek Strandbergi blogi, laupäev, 3. november 2007; Tiit Lepik. Loodusvabariigi idee – kas utoopia? – Roheline Värav 14.detsember 2007; Maailma kodustaja.) – Talveakadeemia 2009, lk. 11–12.
  11. Kaire Kenk „Kaja Kübar: “Karupojaga on palju rohkem tegemist kui inimlapsega!” (Kõige loomasõbralikumad avaliku elu tegelased)[5] – Õhtuleht, 8. oktoober 2001.
  12. http://unite-the-armies.org/en
  13. *Hillar Palamets “Kuidas Majakast sai Rajacas.” (Jutustab Ain Kallis)[6] Tartu Ekspress 22. veebruar 2012
  14. Toomas Jüriado. “Kallis, mees parteist “Parem ilm”. (Intervjuu Ain Kallisega.) – Eesti Loodus 2012, mai, lk. 38.
  15. Luuletus "Ema". (Kirjutatud 1987. Luulekogu "Pimeduse värvid", Tallinn, Virgela 1999, lk. 113) [7]
  16. Eesti kirjanike leksikon. Koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Tallinn, Eesti Raamat 2000. lk. 243.
  17. Kirjanduse uudne liigendamine aastaülevaates "Proosaline 1972" ajakirjas Looming 1973, nr, 6 pt. 2–5 ja luulekäsitustes näitas eesti kirjanduse sisemist diferentseeritust ja eitas teesi kirjanduse ideelisest monoliitsusest jm.
  18. Saatesari "Fototund" (toimetaja Kalle Kurg, režissöör Helle Karis) „käsitles olulisi fotoelu probleeme, sarja raames käis võttegrupp muu hulgas Leedus, kust toodi kaasa materjali Leedu Fotokunsti Ühingu tegevuse kohta, mille eesmärgiks oli anda algatuslik alus vastava ühingu loomiseks ka Eestis.“ [8] – Eesti Filmi andmebaas seisuga 02.oktoober 2012

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Raamat häkkerite eetikast." Kalle Kure intervjuu. (Häkkerluse kohast tänapäeva väärtusmaailmas.) [41] - Eesti Päevaleht 1. august 2003
  • Kalle Kurg. “Hirm ja õudus. Südamelöögid kinnimüüritud toas.” [42] - Algernon, detsember 2011
  • Hillar Palamets “Kuidas Majakast sai Rajacas.” (Ain Kallis jutustab ansambli Rajacas tekkest.)[43] Tartu Ekspress 22. veebruar 2012.
  • Toomas Jüriado. “Kallis, mees parteist “Parem ilm”. (Intervjuu Ain Kallisega. Kalle Kure osast ansambli nime loomisel.) – Eesti Loodus 2012, mai, lk. 38.
  • Kalle Kurg Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

Avalikke esinemisi

Raadios ja televisioonis

  • Noorte Autorite Klubi, Eesti Raadio 25.12.1962 [45]
  • Saatesari "Lahtisi lehti kirjaniku töölaualt", Eesti Televisioon 1972–1973 [46]
  • Üksiksaade "Lahtisi lehti kirjaniku töölaualt", Eesti Televisioon 1973[47]
  • Kirjanike VII kongress, Eesti Raadio 7.-9.04.1976 [48]
  • "Kirjanduslik kommentaar", Eesti Televisioon 26.05.1980 [49]
  • "Runoretki Tallinnassa ja Tartossa", YLE-2, Kulttuuri Ruutu-TV 2 dokumenttitoimitus 1985 [50]
  • "Keel kui ühisasi." Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv. [51] Keelekõrv. 239. saade. Vikerraadio 25.01.1999. Toimetaja Mari Tarand.
  • "Kuulaja hääl". Kalle Kurg muusikast. [52] ‒ ERR arhiiv, 1. aprill 2000, lõigu algus 00:45:21. Toimetaja Tiia Teder.
  • Luulet autori esituses. Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv. "Eesti luuletajad esitavad oma loomingut". Toimetaja Mari Tarand [53]
  • Luulet autori esituses. Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv. Autorisari "Ütle, mis sul on". (Novell ja pääs luuleesituste juurde.)[54]
  • Novelle autori esituses. Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv. Autorisari "Ütle, mis sul on". Osaliselt restaureeritud sarja novelle aastaist 2000, 2001, 2002 ja 2003. Sari kestis 2000. aasta algusest kuni 2005. aasta sügiseni. [55]
  • Kirjanikest Helga Nõust ja Enn Nõust. Eesti Televisioon, OP! 22. september 2009[56]
  • "Ütle, mis Sul on - vastab Kalle Kurg" (Oma elukäsitusest, elukäigust ja oma saatesarjast " Ütle, mis sul on?") [57] - Klassikaraadio, Delta 29. aprill 2015, kestus 32 min, küsitleja Markus Järvi.
  • Klassikaraadio kuld: sarja "Ütle, mis sul on" 2015. aasta korduste kodukülg [58]. Korduste valik Klassikaraadiolt järelkuulamise võimalusega.

Fotodel, filmis, videol

  • Foto: ajakirja Looming peatoimetaja Kalle Kurg aastal 1988 toimetuses. ETV arhiiv [59]
  • Kampaania „Olen loomade poolt“ fotoplakat. Foto (Krõõt Tarkmeel, Eesti Ekspress 14. mai 2014) ja tsitaat. [60]
  • Kalle Kurg kõnelemas Marie Underi mälestamisel Tallinnas [61]Mälestamine koos ümbermatmisega Rootsist Eestisse toimus 9.juunil 2016 Tallinnas Jaani kirikus, Rahumäe kalmistul ja Nõmmel Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse aias. Kõne algus: 23:35 min video algusest.
  • Kalle Kurg kõnelemas Mats Traadi 80. sünnipäeva tähistamisel 23.11.2016 Tallinnas Kirjanike Majas [62] err.ee video 2016. Kõne algus: video algusest 30:50, lõpp 52:04.