Heiti Talvik

Allikas: Vikipeedia

Heiti Talvik (9. november 1904 Tartu18. juuli 1947 Urmanovo, Tjumeni oblast) oli eesti luuletaja. Ta kuulus rühmitusse Arbujad.

Heiti Talvik 1933. aastal

Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivikaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani.

15. mail 1945. aastal arreteeris NKVD Talviku ja ta saadeti pärast mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal.

Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu – "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Heiti Talviku isa oli leeprauurija, Tartu Ülikooli professor Siegfried Talvik. Tema ema Elfriede Talvik oli pianist. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga.

Luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]

Heiti Talviku autogramm "Palaviku" signeeritud eksemplarist

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Luuletused" (koostaja ja järelsõna autor Karl Muru), Eesti Raamat,Tallinn 1988
  • "Mu südamelt murti pitsat: luuletused" (koostaja ja järelsõna autor Karl Muru), Tänapäev, Tallinn 2006
  • "Legendaarne" (koostanud Karl Muru ja Hando Runnel), Ilmamaa, Tartu 2004
  • Хейти Тальвик. Стихотворения. (Koostanud, eessõna ja kommentaarid kirjutanud Irina Belobrovtseva, kunstnik Vera Staniševskaja, tõlkinud Maia Borissova, Linda Laur, Robert Vinnonen, Aleksander Levin ja Svetlan Semenenko.) Tallinn: Авенариус, 1998

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]