Arutelu:Kalle Kurg

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Raadiosaadete kohta öeldu vajaks viiteid. Veebis neid piisavalt pole, nii et tuleb otsida trükitud allikaid.

"Ütle, mis sul on?" oli minu meelest idee järgi kord kahe nädala tagant, kuid jäi mõnikord kontserdi tõttu ära. Veebis on mainitud ainult 2004 alanud hooaega. Andres 9. aprill 2009, kell 06:59 (UTC)

Eesti Raadio reformis oma veebikülgi. Nagu mujalgi, kadus Klassikaraadio lehekülje uuendamisel hulk linke ära.

Klassikaraadio. Ütle, mis sul on? Esimene saade > Klassikaraadio. Autorisari (Kalle Kurg) Ütle, mis sul on? Kaks viiuldajat. Novell autori esituses. 01. 04. 2000 kell 23 /Klassikaraadio 5. sünnnipäev/ Sarja toimetaja Marge-Ly Rookäär.

Eesti Raadio. Kummalised lood Eesti Raadio Keskööprogrammis. Autorisari (Kalle Kurg) Esimene saade > Kirjutamata seadustest. – Imelikud lood (Jutu- ja novellisari Eesti Raadio Keskööprogrammis kella 23–24, ca 20 minutit enne keskööd, ettekandjaks autor; esimene saade 12.01.1990. Eetris 22.40. Sarja toimetaja Helgi Erilaid.

Veebist kadumine enne veebikülgede muutmist Klassikaraadiol kadus 2003 palju tunde muusikat ja sõnalisi saateid 2002. aasta oktoobrist kuni 2003. aasta maini

2003 08.05.2003 23:14 (7.83) Arvutirike hävitas sadu tunde haruldasi Eesti Raadio saateid. (Klassikaraadio vastutav sekretär Marge-Ly Rookäär: sealhulgas Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri ja Kalle Kure saated (Postimees). Postimehe lehekülge on muudetud või on see päris kadunud, ka PM enda otsing ei taha arhiivi jõuda.

Vt. EPL (lüh. varIant): Arvutirike hävitas osa Eesti Raadio saateid (0) 09. mai 2003 00:00 Paberleht | Trüki | Saada sõbrale Autor: Andres Põld http://www.epl.ee/artikkel/235114

Kui kirjutatud on "tõlkija", milleks siis panna selle alla link "eesti keelde tõlkijad". Andres 2. mai 2009, kell 09:49 (UTC)

Minu meelest "esseistika" alt ei lähe õige link. Parem oleks vist üldse kirjutada "esseesid". Andres 20. veebruar 2010, kell 16:20 (UTC)

Kurg avardas Loomingu profiili teadusliku ja filosoofilise esseistikaga ja uudsete artiklitega väliskirjanduse ja nüüdiskultuuri kohta.

Siin oleks kindlasti tarvis otsest tsitaati koos otsesõnalise atribueerimisega.
Kas enne 1976. aastat Loomingus esseesid ei olnud, või polnud nad teaduslikud ega filosoofilised? Mul oleks nagu meeles, et Gustav Naani "Võimust ja vaimust", või kuidas see pealkiri oli, ilmus Loomingus 1969 või umbes siis. Ma ei ole seda ise lugenud, aga essee ta vist oli? Andres 23. veebruar 2010, kell 19:39 (UTC)
Sisuliselt oleks hea teada, milles seisnes nende teiste artiklite uudsus. Andres 23. veebruar 2010, kell 19:41 (UTC)


Täpsustada võib alati. Artikli Kalle Kurest on kirjutanud Maie Kalda, kes on väga autoriteetne kirjandusteadlane (Vikipeedias temast kahjuks artiklit ei ole). Tsitaat: "K[urg] avardas Loomingu profiili tõlkekirjanduse ja kaasaegse väliskirjanduse ülevaadetega ning teadustemaatilise esseistikaga." Tsitaat sai ümber vormistatud sellepärast, et Vikipeedias toonitatakse pidevalt: ärgu võetagu tekste mehaaniliselt ja otse üle (tõsi, toonitatakse ka tsiteerimise vajadust). Kaldat võib muidugi tsiteerida, kui nii arvatakse, aga asja sisu on selles, et Looming hakkas avaldama artikleid ja esseesid autoritest, autoritelt ja teemadel, kes ja mis ei olnud võimu silmis soositud. Kalda peab ilmselt silmas seda, et kuni Kureni ei olnud sõjajärgsel ajal Loomingus esseistika ja artiklid nii tähtsal kohal (nii sisulise tähenduse kui ka sellele materjalile antud mahu poolest) kui alates 1976. aastast, mil peatoimetaja kohale asus Kurg. Muidugi ilmus esseistikat ka juba isegi enne sõda. Olen kusagilt lugenud, et Kurg püüdis esseistikale ja artiklitele tähelepanu pöörates täita lünka, mis oli kultuuri käsitlemisel, sest siis ei olnud Eestis näiteks Akadeemiat. Tolle aja Loomingu ülevaatamise järel tundus tsitaadi ümbersõnastamine õigustatuna, sest uus formuleering annab tsitaadist täpsemalt edasi muutuse sisu ja tähendust. Kui jääb mulje, et varem nagu ei oleks esseistikat üldse ilmunud, siis tuleb muidugi sättida. Tsitaat aga siin palju ei muuda, sest ka sellest jääks mulje, et varem esseistikat ei ilmunud. --Vikker 27. veebruar 2010, kell 09:57 (UTC)

Kõnealune tsitaat pidi toetuma eesti kirjandusloo akadeemilisele väljaandele. --213.35.248.45 27. veebruar 2010, kell 10:19 (UTC)

Kui tegu on väidetega, mida on raske tõendada, siis aitab tsiteerimine. Seejuures tuleks teksti sees mainida, kellele tsitaat kuulub. Kui öeldus on mõni tõendatav faktiline ebatäpsus, saab seda vastava märkusega õiendada. Tähtis, et meie esituses ei oleks tõendamatuid väiteid ega faktivigu; selle poole tuleb vähemalt püüda. Mitte otse üle võtta saab siis, kui sisu saab ümber sõnastada, nii et see ei moondu. Andres 28. veebruar 2010, kell 00:03 (UTC)
Praegune olukord, kus viidatud allikast ei saa siin öeldule täielikku kinnitust, ei ole hea. Andres 28. veebruar 2010, kell 00:06 (UTC)

1. Praegu põhitekstis olev versioon, kus räägitakse "uutest nimedest ja teemadest", on ju tõendatav Loomingu bibliograafiatega 1940-1984 ja 1985-1997. Sealt on ju nimed ja teemad näha. Et on olemas ka Maie Kalda väide, on praegu põhitekstis olev väide tõendatud kahekordselt... 2. On õige, et artikli autori nimi peab olema. On ainult raske aru saada, mis teksti sees on vaja mainida, kellele tsitaat kuulub, kas selle teksti sees, mis on artiklis või viiteteksti juures. --Vikker 2. märts 2010, kell 08:41 (UTC)

Minu meelest võiks kirjutada nii: "Maie Kalda sõnul avardas Kurg Loomingu profiili "tõlkekirjanduse ja kaasaegse väliskirjanduse ülevaadetega ning teadustemaatilise esseistikaga."
Arvan, et uued nimed ja teemad ei tasu mainimist. Need tulevad ju tahes-tahtmata. Andres 2. märts 2010, kell 15:38 (UTC)
Las jääda see tsitaat. Seal on välja toodud, mis oli täiesti uus. Andres 2. märts 2010, kell 15:40 (UTC)
Bibliograafia põhjal võib muidugi järeldusi teha, aga see on omaette uurimistöö, mis ületab viite võimalused. Bibliograafia läbitöötamine on minu meelest juba originaaluurimus. Andres 2. märts 2010, kell 15:42 (UTC)

Ilse Ermi kohta võiks olla artikkel. Andres 2. märts 2010, kell 22:13 (UTC)

Meie nimemärgi all kirjutajatest õpetajate elu tundjaid ei ole, aga äkki leiame kellegi pedagoogikahuvilise. --Vikker 3. märts 2010, kell 06:47 (UTC)

Kui selles artiklis muud ei ole, siis vähemalt viide ja link Kalle Kure artiklile võiks olla. Hea oleks muidugi, kui saaks ka tema surmaaja teada ja tõendada. Andres 3. märts 2010, kell 06:56 (UTC)
Selgus, et peaks olemas olema Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaste (vist vilistlaskogu) materjal, kus võiks olla juttu ka Ilse Ermist. Kas see võiks põhimõtteliselt olla tõenduseks piisav? Sellised materjalid on põhimõtteliselt avalikud, aga ei tea, kas need on raamatukogudes. Võib-olla hoitakse koolis. Muide on Ilse Erm Anne Ermi ema. Katsume alustuse teha, siis vaatame edasi. Pildi saaks ehk võtta internetist. --Vikker 3. märts 2010, kell 07:37 (UTC)
Üldiselt on parem mitte viidata ilmumata materjalidele. Asi on peale avalikkuse ka info tähelepanuväärsuses.
Kui veebis on pilt, võib anda lingi pildile. Pildi avaldamiseks oleks tarvis sobivat litsentsi.
See, et Ilse Erm oli Anne Ermi ema, on ajakirjandusest läbi käinud, nii et sellele saab viidata. Surmaaja kohta peaks olema võtta vähemalt surmakuulutus. On ka niisugune artikkel: Rudolf Karelson. Ilse Erm 60-aastane. – Emakeele Seltsi Aastaraamat, 12 (1966), 1966, lk 247–248. Samuti on Ilse Erm sama väljaande aastakäigus 22 (1976) avaldanud kirjutise "Minu tööst eesti keele ja kirjanduse õpetajana" (lk 205–211).

Andres 3. märts 2010, kell 08:00 (UTC)

Loomasõber: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=112535 --Vikker 6. aprill 2010, kell 17:00 (EEST)[vasta]

Kuidas tuleks viidata, kui on tegemist kiridokumentidega? Kas arhiiviandmetele? On olemas 1) K. Kure protestikiri 1983. aastast EKP Keskkomiteele seoses NLKP liikme kirjanik R. Rimmeli tegevusega Loomingu vastu (R. Rimmel oli EKP KK soosik, kelle EKP KK tahtis 1983 a. kinnitada peatoimetaja selja taga Loomingu Raamatukogu toimetajaks – LR toimetaja oli ametisuhete poolest peatoimetaja üks asetäitja), 2) Loomingu kolleegiumi protestikiri 1987. aastast seoses R. Ristlaane ähvardusega, et EKP KK büroo kõrvaldab K. Kure ametist, kui ta avaldab H. Kiige romaani “Maria Siberimaal” jmt. --Brita 13. aprill 2010, kell 14:21 (EEST)[vasta]

Otse dokumentidele Vikipeedias viidata ei saa. Materjal tuleb kõigepealt avaldada. Andres 13. aprill 2010, kell 15:56 (EEST)[vasta]

Arhiividokumendid koos arhiivi ja fondi äranäitamisega on ju avalikud. Kas ei ole? --Brita 13. aprill 2010, kell 16:05 (EEST)[vasta]

Vikipeedia üldine poliitika on niisugune, et arhiivimaterjalidele otseselt ei viidata. Asi ei ole mitte niivõrd avalikkuses kui selles, et arhiivimaterjalide tõlgendamine ja nende põhjal järelduste tegemine loetakse originaaluurimiseks. Ja originaaluurimus on keelatud muu hulgas sellepärast, et elimineerida materjal, mille olulisus ei ole kinnitust leidnud. Andres 13. aprill 2010, kell 18:12 (EEST)[vasta]
See on arusaadav ja küllap keskkonnas, kus kaastööd teeb seltskond, kelle hulgas on kindlasti ka asjaarmastajad, ka mõistlik. Samas jälle võib küsida, et kui ülal nimetatud materjalid osutuvad siiski olulisteks ning nende kõrvalejätmine ei anna võimalust isiku tegelikku tegevuse olulist sisu piisaval määral kirjeldada, kas siis ei looda valet pilti? Kui vaadata näiteks saksakeelseid materjale, siis seal ongi ju suisa vale üldistus tehtud. Kurge taheti korduvalt parteist välja visata, tal olid suured raskused tsensuuriga, oli parteiline järelevalve ja jälitamine, mis Kurt Ingermani ja Ristlaane ajal tugevnesid, Loomingu kohta kirjutati nagu Vikerkaaregi kohta Pravdas, et selles väljaandes korraldatakse nõukogudevastast bakhanaali - kui ikka on sellised dokumendid, mis seda näitavad, kuidas saaksid need ebaolulised olla? See on ju traagiline. --Vikker 13. aprill 2010, kell 18:39 (EEST) "Selle" all pidasin silmas Loomingu ja tema toimetaja rasket olukorda. Ristlaan on nimetanud Loomingut 1987. aastal korduvalt "nõukogudevastaseks" ja Annuse kirjutis ilmus ka 1987. --Vikker 13. aprill 2010, kell 19:09 (EEST)[vasta]
Mis? Kas "Pravda" kirjutas, et "Vikerkaar peab nõukogudevastast bakhanaali? See on oluline! Tsiteerime "Pravdat"! Mis kuupäev? Taivo 13. aprill 2010, kell 19:49 (EEST)[vasta]

Jah, kirjutas küll. See on kirjas ajaloolase Mati Grafi raamatus "Kalevipoja tagasitulek", lk. 377. Tolleaegne Pravda on arhiivist kättesaadav. Sellele kirjutisele eelnes Gustav Naani kirjutis 23. novembrist 1987 pealkirjaga "Jalgadelt pea peale", kus ta kritiseeris muuseas ka eesti ajakirjandust selle pärast, et too kannatavat natsionalismi ja ebaobjektiivsuse all. (Detail. Niipalju, kui on saanud uurida, oli Naan muuseas Kure vaenlane, sest kuigi Kurele anti tema kirjutis keskkomitees ja otseselt Ristlaan käskis selle avaldada, Kurg tema kirjutist, kus ta ründas toorelt Kaplinskit jt., ei avaldanud. See võis olla üks põhjus, miks Ristlaan Kure peale nii verine oli. Naan kuulunud ka Ristlaane lähikonda nagu teisigi teadlasi ja isegi mingi väike osa kirjanikke.) Kõik seda laadi asjad olid aga osa Moskva keskkomitee suurest kampaaniast natsionalistide ja separatistide vastu, mis algas 1987. aasta kevadsuvel. Ega Vaino niisama lasknud koguni Loomingu pärast trükimasinaid seisma panna jne. Samal aastal käis Tallinnas koguni vene julgeolekuülem Tšebrikov. --Vikker 13. aprill 2010, kell 20:11 (EEST) Vikerkaar. See asi on artiklis Vikerkaare kohta juba sees. --Vikker 13. aprill 2010, kell 20:14 (EEST)[vasta]

Pravda ei ole ju arhiivimaterjal. Pravdale ja teistele trükistele võib muidugi viidata. Kui Ristlaane ütlused on kuskil ära trükitud, võib neile viidata.
Muidugi on probleemiks, et inimese tegevuse avalikustamata külg jääb varju ja nõnda ei pruugi temast kujuneda õiget pilti. Eelkõige tuleb püüda koostada avalike allikate põhjal nii detailne pilt kui võimalik. Küllap aja jooksul saavad avalikuks kõik olulised asjaolud.
Muidugi pole nii, et see, mis pole avalikustatud, pole oluline. Avalikustatus on ainult kaudne olulisuse tunnus: see näitab, et lisaks autorile on ka väljaande või kirjastuse toimetus on asja oluliseks pidanud või vähemalt asja vastu huvi tundnud. Andres 13. aprill 2010, kell 23:00 (EEST)[vasta]

Administraatoritele. Sellesse artiklisse on paigutatud reklaamtekst koos lingiga, mis ilmselt siia ei pea kuuluma. Vaata artiklisse: Otsid meest? Tutvused Tutvumisportaal ootab Sind! Siit leiad uusi sõpru: www.flirtic.ee --Ilmik 26. jaanuar 2011, kell 12:05 (EET) NB! Reklaamlinke on paljudes erinevates artiklites erinevatel teemadel. Vikipeediasse tuldi neti.ee kaudu. Viiruste mängu ei ole. --Ilmik 26. jaanuar 2011, kell 14:44 (EET)[vasta]

Kas Sa näitaksid mõne kätte? Mul pole õnnestunud leida. Andres 26. jaanuar 2011, kell 14:55 (EET)[vasta]

Selle artikli juures võiks olla ka mõni foto. Üks sai lisatud viitega. --F.Oto (arutelu) 24. mai 2012, kell 08:07 (EEST)[vasta]

Kõige parem oleks teha kodanikust ise foto, laadida yles Wikimedia Commonsisse ja panna kenasti artiklisse. Oletatavasti peaks subjekt ju fotole jääma kyll. --Oop (arutelu) 24. mai 2012, kell 10:31 (EEST)[vasta]


Katkine link 3[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 09:20 (EEST)[vasta]


Katkine link 4[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 09:20 (EEST)[vasta]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Kalle_Kurg&oldid=6289489"