Mine sisu juurde

Eha Lättemäe

Allikas: Vikipeedia

Eha Lättemäe (2. september 1922 Mõnnaste[1]14. november 2012[2]) oli eesti luuletaja.

Lättemäe lõpetas 1948. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena.[2]

Esimesed luuletused avaldas ta 1955. aastal Viljandi kohalikus lehes, tema debüütkogu trükiti 1968. aastal. Kaks Lättemäe raamatut ilmus ka Karjala ANSV-s.[2] 1971. aastal sai temast kutseline kirjanik[3], 1974. aastal võeti ta vastu Eesti Kirjanike Liitu.[2]

Eha Lättemäe kirjutas peamiselt nukratoonilist loodus- ja isikuluulet eesti (palju Tarvastu murrakus) ja soome keeles.

  • "Oma sammude varjust" (1968)
  • "Uskon aurinkoon" (1969, Petroskoi)
  • "Pääsuke päevalind" (1971)
  • "Nõnda ma lähen" (1973)
  • "Metsamarju. Mõtsamarju" (1974)
  • "Poimin marjoja sinisestä metsästä" (1975, Petroskoi)
  • "Kahel häälel" (1981) (koos isa Andres Lättemäega)
  • "Elulugu" (1981)
  • "Iltakävelyllä / Õhtune jalutuskäik" (2003)
  1. Lauri Sommer. "Eha Lättemäe at the edge of several cultures". Estonian Literary Magazine, autumn 2008 (vaadatud 18. novembril 2012)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Suri luuletaja Eha Lättemäe". ERR, 17. november 2012 (vaadatud 18. novembril 2012)
  3. Eha Lättemäe. Tartu Linnaraamatukogu blogi "Nädala autor"
  4. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]