Lehti Metsaalt

Allikas: Vikipeedia

Lehti Metsaalt (7. juuli 19338. oktoober 2003[1]) oli eesti literaat ja ajakirjanik. Ta tegutses ka balletikriitikuna[2] ja osales alpinistide ekspeditsioonidel.[3]

Elu ja töö[muuda | muuda lähteteksti]

Lehti Metsaalt oli aastatel 1952–1953 Vändra Masina-Traktorijaama ajalehe Leninlik Lipp vastutav toimetaja.

Estonia teatri kirjandusala juhataja 1967–1973.

Tallinna Koreograafiakooli teatri- ja balletiajaloo õppejõud 1975–1976.

Ta oli tegev Tallinna Kultuuriülikooli lektorina. Kirjandushuvilisena aitas Lehti Metsaalt kaasa Ilmi Kolla jõudmisele kirjandusse.[4]

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Lehti Metsaalt osales 25. märtsil 1988 Tallinnas A. H. Tammsaare monumendi juures MRP-AEG eestvõttel aset leidnud meeleavaldusel ja pani monumendi juurde koos Henno Arraku, Endel Ratase ja Sander Sissiga 1949. aasta märtsiküüditatute mälestuseks pärja.[5]

14. juunil 1988 toimus Moskvas mitmete liiduvabariikide sõltumatute organisatsioonide demonstratsioon Mägi-Karabahhi probleemi kiiremaks lahendamiseks. Selle käigus arreteeriti Lehti Metsaalt koos kolme teise Eesti esindajaga, Aet Liinati, Jüri Miku ja Sander Sissiga, ja neilt võeti ära loosungid ning kaks vutlarisse pakitud Eesti rahvuslippu. Protestiks kinnipidamise, lippude konfiskeerimise ja selle vastu, et arreteerimisel kasutasid miilitsad väljendit “fašistlik”, kuulutas Metsaalt koos teiste arreteeritutega välja näljastreigi. Kui nad 16.juulil 1988 vabastati, lubati neile lipud Tallinnasse järele saata. Et seda ei tehtud, alustas Metsaalt koos Sissiga uuesti näljastreiki, millega hiljem ühinesid Avo Üprus, Hans H. Luik, Eve Pärnaste jt. Lipud saabusid paarkümmend päeva hiljem. [6]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Lehti Metsaalti lüürilise kallakuga lühiproosat sisaldav “Tähtede langemise ööd” ilmus koos Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Hando Runneli ja Ly Seppeli esikkogudega kassetis “Noored autorid 1964”. Tema tekstidele on teinud laule helilooja Gennadi Taniel[7]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatuna

  • “Tähtede langemise ööd. Novellette ja miniatuure 1961–1963.” Tallinn, Eesti Raamat 1965. 84 lk.

Publikatsioone

  • ”Kõnelused Mkinvariga.” (Alpinistide ekspeditsioonist Ida-Pamiiri.) – Looming 1962, nr. 8, lk. 1208 – 1215
  • „Tähtis on muusika”. (Lauljast Eve Neemest.) – Kodumaa“ 15.08.1973 [4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Aastaraamat "Teatrielu 2003", Eesti Teatriliit, Tallinn 2004, lk 389
  2. Ave Alavainu. Kirjakast. [1] - Õpetajate Leht 25.02.2005
  3. Pamiir Estonia 30. juulil [2]
  4. Ilmi Kolla. "Luuletused". Koostanud Heljo Mänd, eessõna: Lehti Metsaalt. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957.
  5. Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. “Teine Eesti. Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991.” Teine trükk. Tallinn, SE&JS 2000, lk. 242.
  6. Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. “Teine Eesti. Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991.” Teine trükk. Tallinn, SE&JS 2000, lk. 401–402.
  7. Gennadi Taniel. [3]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kalle Kurg. "Ainult inimesed võivad mägesid äratada.” – Edasi 11.04.1965