Linnar Priimägi

Allikas: Vikipeedia

Linnar Priimägi (sündinud 29. märtsil 1954 Tallinnas) on eesti kunstiteadlane, kriitik ja luuletaja, Tallinna Ülikooli dotsent.

Ta on avaldanud mitu raamatut, esseistikat ja kriitikat.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Linnar Priimägi on lõpetanud aastal 1972 Tallinna 42. Keskkooli ja Tartu Riikliku Ülikooli romaani-germaani filoloogi diplomiga ("Verbaalsünesteesia süsteemist. Brentano luuletekstide verbaalsünesteetiline analüüs" 1977), kaitsnud magistrikraadi (MA kunstiajaloo alal) Eesti Kunstiakadeemias (“Albrecht Düreri sulejoonistuse W.261, nn. Londoni Apollo ikonograafiline ning ideeline kontekst”, 1995) ja doktorikraadi (PhD psühholoogia alal) Tallinna Ülikoolis (“Klassitsism. Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites”, TLÜ Kirjastus, 2005 – kolmes osas).

Töö õppejõuna[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on õpetanud Tartu Ülikoolis saksa keelt ja kirjanduskriitika teooriat, Eesti Muusikaakadeemias filosoofia ajalugu, Eesti Õigusinstituudis kunstiajalugu, Tallinna Ülikoolis kultuurilugu, mainekujundust, propagandatehnikaid, režiid, turundust ja stilistikat.

Tallinna linnavalitsuse nõustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2002 ja 2003 nõustas Priimägi Tallinna Linnavalitsust kuvandiloomes. Tema ideedest on realiseerunud Vabaduse kell, ellu on kutsutud Tallinna päeva tähistamine 15. mail jm.

Seltsid, ühingud, liidud[muuda | muuda lähteteksti]

Eluloodaatumid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2006 ... Tallinna Ülikooli reklaami ja imagoloogia osakonna dotsent[1]
  • 2002, 2003 Tallinna linnavalitsuse lepinguline mainekujundusnõunik
  • 2002 Tallinna Ülikooli reklaami ja imagoloogia õppetooli juhataja kt
  • 2001 Tallinna Ülikooli reklaami ja meedia osakonna juhataja kt
  • 2000 Tallinna Ülikooli reklaami ja meedia õppekava juht, lektor
  • 1998 Tallinna Ülikooli reklaami ja meedia osakonna juhataja
  • 1996 Tallinna Ülikooli reklaami ja meedia õppetooli dotsent
  • 1995 Tallinna Ülikooli reklaami ja meedia õppetooli hoidja kt
  • 1993 Tallinna Ülikooli eksperimentaalesteetika laboratooriumi juhataja, teadur
  • 1990 (Riikliku Akadeemilise) Teatri Vanemuine direktor – kunstiline juht
  • 1990 Tartu Linnavalitsuse liige, humanitaarnõunik teadus-, haridus-, kultuuri- ja usuküsimustes
  • 1987 (Riikliku Akadeemilise) Teatri Vanemuine peanäitejuhi abi kirjanduse alal
  • 1977–1989 Ajaleht Edasi (Postimees), mh kultuuriosakonna juhataja
  • 1977 Tartu Riiklik Ülikool (romaani ja germaani filoloogia)
  • 1972 Tallinna 42. Keskkool

Näitlejarollid[muuda | muuda lähteteksti]

Lavastused[muuda | muuda lähteteksti]

Vanemuises[muuda | muuda lähteteksti]

  • Heiner Müller, "Philoktetes" (ka lavakujundus ja kostüümid, 1989)
  • Oscar Wilde, "Ideaalne abikaasa" (ka lavakujundus ja kostüümid, 1991)
  • Johann Wolfgang Goethe, "Faust" (I osa, ka lavakujundus, 1992)
  • Vanema saksa ja inglise salongilaulu kava "Merci, mon ami" (1991)
  • Vera Lynni laulude kava "Ma homme sinilindu näen" (ka lavakujundus ja kostüümid, 1992)
  • Oscar Wilde, "Salomé" (1992)
  • Napoli laulude kava (1992)
  • Eesti laulude kava külalisetendusteks Saksamaal (Parchimis ja Rostockis 1992)

Ugalas[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu teatris Endla[muuda | muuda lähteteksti]

Näitusekujundused ja kuraatorlus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pärnu Uue Kunsti Muuseum: "Mees ja naine V" (suur saal; 1998)
  • Tartu Rüütli Galerii: "Aapo Pukk: Kolmkümmend üks seeklit" (1998)
  • Tallinna Sammas Galerii: "Agu Pildi XIX sajand" (2002)

Elektroonilised õppevahendid[muuda | muuda lähteteksti]

Linnar Priimägi: Klassikaline kultuuriteooria I. Tallinn (CD-ROM) 2001. Linnar Priimägi: Imidžikujundus. Tallinn (CD-ROM) 2003. Linnar Priimägi: Propaganda tehnikad. Tallinn (CD-ROM) 2004.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1982 ajakirja Looming aastapreemia: arvustus ja artiklid
  • 1983 ajakirja Keel ja Kirjandus aastapreemia: "Puškin, magister vitae"
  • 1986 ajakirja Teater. Muusika. Kino aastapreemia: "Valerio Zurlini "Tatarlaste kõrbest" ja metonüümilisest filmikeelest"
  • 1987 Eesti Kinoliidu kriitikapreemia: "Seitse "teist""
  • 1996 Loomingu aastapreemia: luule ja arvustus
    • "Kunstikanali" aastapreemia: kunsti- ja kultuuripedagoogiline tegevus
    • ajakirja Teater. Muusika. Kino aastapreemia: "Farinelli" arvustus
    • Eesti Kultuurifondi aastapreemia: "Mälestusi Euroopast"
  • 1997 Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonna teaduspublitsistikapreemia: "Kommentaarium"
  • 2006. aasta Tallinna teenetemärgi kavaler

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Linnar Priimägi. "Mälestusi Euroopast", Tallinn, Vagabund 1995
  • Linnar Priimägi. "Kommentaarium. Kultuurikommentaare aastatest 1994–1996.", Loomingu Raamatukogu 1997, nr 1–2. Tallinn (Valgus)
  • Linnar Priimägi. "Reklaamikunst". Tallinn (BNSi kirjastus) 1998
  • Linnar Priimägi. "Klassitsism. Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites", I–III. Tallinn, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 2005 (trükis).
  • Linnar Priimägi. "Kelle tee on varjul". Tallinn, Eesti Ekspressi Kirjastus, 2005.

Artikleid ja kommentaare[muuda | muuda lähteteksti]

Intervjuud[muuda | muuda lähteteksti]

Linnar Priimäele pühendatud luuletus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaan Malin. Ükskord ammu kargas Tartu sügis... (pühendusluuletus). – Looming, 2009, nr 1.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Linnar Priimägi, veebiversioon (tarve 8.11.2015)
  2. Evi Arujärv, “RIGOLETTO” – ARMASTUSEST SÜMBOLIKEELES, veebiversioon (vaadatud 8.11.2015)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]