Armastus
![]() |
See artikkel räägib armastusest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Armastus (täpsustus). |
![]() |
See artikkel vajab toimetamist. |
Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista. Sõna "armastus" kasutatakse paljudes erinevates seostes ning pole selge, kas tegu on ühe asjaga, mis avaldub erinevalt, või mitme eri asjaga. Seetõttu ei saa armastust üheselt ning ammendavalt defineerida.
Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumusel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus).
Sõna "armastus" võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikus keeltes puuduvad eraldi sõnad, et eristada naise ja mehe vahelist armastust, ema armastust lapse vastu, armastust kodumaa või raha vastu jne. Kui räägitakse armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis-romantilist armastust.
Sisukord
Inimestevaheline armastus[muuda | muuda lähteteksti]
Inimestevaheline armastus esineb eri vormides mitmesugustes inimsuhetes perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel. Inimestevahelise armastuse juurde kuuluvad emotsionaalne, vaimne ja füüsiline lähedus, altruism, abivalmidus ja pühendumus.
Seksuaalse püüdluse olemasolu eristab olulisel määral erinevaid armastusi. Mehe armastusel naise vastu ja naise armastusel mehe vastu (samasooliste suhte puhul ka samast soost armastajatel) on seksuaalsusel väga oluline roll. Lapsevanema armastusel lapse vastu seksuaalsuse roll praktiliselt puudub.
Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata.
Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus, soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada.
Armastuse erandlikud vormid võivad põimuda vihkamisega ning isegi ajendada armastuse objekti hävitama.
Romantiline armastus[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Romantiline armastus.
Üks inimesi kõige enam huvitanud ning kunstis enim käsitletud armastuse liike on erootilis-romantiline armastus. Kõige sagedamini mõistetaksegi armastuse all sügavat, füüsilist ja emotsionaalset kiindumust kahe inimese vahel. Psühholoogid on püüdnud selle komponente ja stiile kirjeldada.
Armastuse kolmnurgamudel[muuda | muuda lähteteksti]
Sternbergi kolmnurgamudeli järgi on armastuse kolm komponenti: kirg, lähedus ja kohustus. Need võivad esineda üksi või mitmesugustes kombinatsioonides. Ainult läheduse puhul on tegemist armastusega sõprade vahel, kire puhul pimeda armumisega esimesest pilgust. Kui suhtes on vaid kohustus, siis tegemist on tühja armastusega. Romantiline armastus koosneb kirest ja lähedusest ilma kohustuseta. Vennalik armastus koosneb lähedusest ja kohustusest; selline suhe võib valitseda ka staažikate abielupaaride vahel. Mõtlematu armastus koosneb kirest ja kohustusest, kuid selles puudub ühendav ja stabiliseeriv lähedus. Ainult küps armastus koosneb kõigist kolmest komponendist ja selle alalhoidmine nõuab pidevat pingutust.
Armastuse stiilid[muuda | muuda lähteteksti]
Kanada sotsioloog John Alan Lee on määratlenud kuus armastuse stiili:
- Erōs – füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg
- Lūdus – mänguline, naljatlev armastus
- Storgē – sõprusel põhinev armastus
- Pragma – pragmaatiline armastus
- Mania – üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus
- Agapē – isetu ja vaimne armastus
Psühholoogide Clyde ja Susan Hendricki uuringute järgi on meestele omane pigem lūdus, naistele storgē ja pragma. Püsivamaks pidasid nad sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid.
Armastuse kolm faasi[muuda | muuda lähteteksti]
Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus. Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid. Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab esialgse tugeva füüsilise kire keskmiselt 2–3 aasta jooksul.
Bioloogilised ja psühholoogilised käsitlused[muuda | muuda lähteteksti]
Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena, nagu nälg või janu. Armastuse peamisteks tõukejõududeks on peetud seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel. Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond mis nälja, janu ja uimastisõltuvuse puhul. Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest.
Psühholoogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust. Eristatakse kirglikku ja kiindumusarmastust. Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta. Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise ja kogemise juures rolli nii hormoonid ja feromoonid kui ka kultuuritaust.
Sotsiaalpsühholoogia[muuda | muuda lähteteksti]
Sotsiaalpsühholoogias peeti armastust alguses (näiteks Heider 1958, Walster 1965) intensiivseks meeldimiseks. Zick Rubin (1970) lähtus sellest, et armastus on inimese hoiak teise inimese suhtes, mis kätkeb kalduvusi teise inimese suhtes teatud viisidel mõelda, tunda ja käituda, ning on üks inimestevahelise külgetõmbe vorme meeldimise, imetluse ja austuse kõrval. Nii ei taandu armastus ei emotsiooniks, vajaduseks ega käitumisviiside komplektiks. See käsitus erineb ka vaatest, mille järgi armastus on isiksuse või kogemuse aspekt, mis ei piirdu konkreetsete inimeste ja olukordadega.
Sotsiaalsed ja kultuurilised käsitlused[muuda | muuda lähteteksti]
Mõned ajaloolased on väitnud, et romantilise armastuse mõiste ja traditsioon kujunesid alles keskajal seoses rüütlikultuuri tekkega ning kaua aega levis vaid ühiskonna ülemkihtide seas.
Armastus religioonis[muuda | muuda lähteteksti]
Armastus on levinud ja oluline mõiste paljudes religioonides, kus nõutakse armastavat pühendumist mõnele jumalusele või usutakse, et jumal või jumalad armastavad oma palvlejaid. Paljudes usundites on mõni jumal või jumalanna armastuse kehastuseks või kaitselmuseks.
Kristlaste usuliste kohustuste hulka kuulub ligimesearmastus, mida on tõlgendatud mitte niivõrd emotsionaalse sidemena kuivõrd teadliku hoiaku ja valmisolekuna soovida ja teha inimestele head.
Armastuse käsitluste ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Vedade filosoofia[muuda | muuda lähteteksti]
Rigveda loomislaulus (10.129.3–4) on kāma kõikide asjade allikas: "Alguses oli pimedus pimeduses peidus; algselt pimeduses varjus olles oli see kõik eristamatu kaos. Kõik, mis siis oli, oli tühi ja vormitu: suure kuumuse väest sündis see üks. Siis sündis alguses kāma, mis oli vaimu esimene seeme."
Kāma on algtung, mis hoiab nähtuvat maailma alal, sansaara taga seisev jõud.
Empedokles[muuda | muuda lähteteksti]
Empedokles käsitles armastust (philia, philotēs, storgē) ja vaenu (neikos) muutusi tekitavate printsiipidena maailmas, mis panevad neli elementi omavahel seonduma ja lahknema. Armastus hoiab kõike koos, vaen lahutab ühe vastandite paljuseks. Armastus ja vaen on kordamööda valdavad. Lahutatuse seisundis toimib ainult vaen, armastuse seisundis puudub üksik.
Platon[muuda | muuda lähteteksti]
Alustrajavalt on armastuse käsitlemisest lääne filosoofias ja kultuuris mõjutanud Platon, kes jagas hinge kolmeks osaks: madalamalt kõrgemale himu (thymos), teadmine (epistēmē) ja mõistus (nous). Vastavalt jagas ta ka armastuse kolmeks liigiks:
- Erōs ehk meeleline armastus. Selle etaloniks on armastus abikaasa vastu, mida tajutakse meelte (nägemise, kuulmise, kompimise jt) abil.
- Philia etaloniks on armastus sõbra vastu. Seda armastust tajutakse intellekti abil.
- Agapē etaloniks on armastus jumala vastu. Siia kuuluvad nii-öelda kõrgemad tunded.
"Pidusöök"[muuda | muuda lähteteksti]
Lähemalt artiklis Pidusöök
Armastusele on pühendatud Platoni dialoog "Pidusöök". Selles kirjeldatakse koosviibimist, kus iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele. Eelviimasena, pärast viit eelnenud kõnet, esineb Sokrates oma filosoofilise armastuse kontseptsiooniga ning lõpuks esineb hilinenud Alkibiades, kes esitab Sokratest armastaja ideaalina. Taustaks on mehe homoseksuaalne armastus nooruki vastu, mis oli oluline nooruki sotsialiseerimisel. Heteroseksuaalsete suhetega ei seostatud vaimset armastust.
Näitekirjanik Aristophanes räägib armastusest müüdi kaudu: kunagi koosnes inimsugu meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Igaüks neist olenditest oli ligikaudu kerakujuline, nelja jala ja käega, kahe ühesuguse vastassuunda pööratud näoga ümaral kaelal ning ühe peaga, mida võis vastassuunda pöörata. Nad olid väga uhked ja nii vägevad, et ründasid koguni jumalaid. Nad jäid alla, kuid Zeus halastas neile, et jumalate austamine ja ohverdamine jätkuks. Et aga mässu edaspidi ära hoida, tegi ta inimolendid nõrgemaks, poolitades nad. Iga pool igatses taga teist poolt, millest ta oli ära lõigatud – nii tekkis armastus, mida inimolendite seas varem ei olnud. Kui pooled said jälle kokku, siis nad embasid teineteist ja üritasid kokku kasvada. Zeus viis inimeste suguelundid keha teisele küljele, nii et mõned inimesed said teineteist emmates uusi inimesi sigitada. Sellest ajast on inimene alati otsinud oma teist poolt. Mõlemasoolise olendi üheks pooleks olevad mehed armastavad naisi. Naissoost olendi pooled on lesbilised. Meessoost olendi pooled armastavad noorukina mehi ja mehena noorukeid. Nemad on parimad, sest nad on kõige mehelikumad. Armastus on seega terviku ihaldamine ja püüdlus selle poole.
Pärast Aristophanest kõneleb Agathon, kelle kõne on eelviimane ja pärast teda peaks kokkulepitud järjekorrale vastavalt kõnelema veel Sokrates. Kõik pidulised on Agathoni kõnest hirmus vaimustatud ja leiavad, et see oli armastuse kiidukõnede absoluutne tipp. "Kõnelema peab hakkama Sokrates. Sokrates teeb Agathoni kontseptsiooni paranduse, rõhutades, et armastus ei saa olla ise täiuslik, sest siis ei hakkaks inimesed armastusest osa saades midagi püüdlema, vaid jääksid rahunenuna paigale. Seetõttu tuleb välja, et armastus pole ei hea ega halb, jumalik ega loomalik, tark ega nõme, vaid täpselt vahepeal, sest armastus eeldab püüdlust, st vahepealolekut. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles peitub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Ent miks siis kõik inimesed kogu aeg ei armasta? Asi on selles, et armastust tuleb mõista laiemalt, kui seda tavaliselt tehakse. Inimene võib armastada näiteks tarkust. Kui inimene midagi ihaldab, siis alati hea pärast, mida see endas kätkeb. Nii teevad inimesed kõike armastuse pärast. Tulebki välja, et ilma armastuseta poleks midagi. Ent vähesed teavad, mida nad lõppkokkuvõttes tegelikult ihaldavad. See on hüve idee või ilu idee. See, mis on tõeliselt kaunis, peab olema hea, ja see, mis on tõeliselt hea, peab olema kaunis. Kes näeb, et kehaliselt inetu inimene on hea, see näeb, et ta on kaunis. Inimene peab jõudma taipamisele, mida ta tegelikult ihaldab ja armastab.
Ideaalne armastaja läbib viis staadiumi. Kõigepealt armub ta konkreetsesse inimesse, kelle välimus on eriti ligitõmbav. Edasi märkab ta, et füüsiline ilu ei piirdu tema armastatuga, ning hakkab armastama füüsilist ilu üldse. Järgmisena taipab ta, et hinge ilu on väärtuslikum kui keha ilu. Nii hakkab ta hindama ka mehi, kes on head ja ilusad, olgugi et nende välimus pole ligitõmbav. Nende vooruslike hingede seltskonnas kiigub ta sotsiaalse ja moraalse ilu tasandile. Ta hakkab kontempleerima institutsioonide ja üllaste tegevuste ilu. See omakorda viib teda teaduse uurimisele ja tarkuse omandamisele. Ta vabaneb kiindumusest ilu konkreetsetesse kandjatesse, olgu siis keha, hinge või ühiskonna näol. Sellisel tarkusearmastajal tekib palju kauneid ja hunnituid tundeid ja mõtteid, kuni ta lõpuks silmab ühtainust teadust, mis tegeleb iluga. See ilu on igavene, muutumatu ja absoluutne. Kõik muud kaunid asjad osalevad temas.
Küsimused ja vastused armastuse kohta[muuda | muuda lähteteksti]
Mis laadi asi armastus on?[muuda | muuda lähteteksti]
Mis laadi asi armastus on? Kas ta on suhe armastajate vahel, armastaja hoiak, emotsioon või midagi muud?
Armastus on emotsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Neera Kapur Badhwar (2003) väidab, et suhte teeb armastussuhteks armastuse dispositsioon, mis kutsub armastajal puhuti esile armastuse emotsiooni.
Kas armastus on moraaliga vastuolus?[muuda | muuda lähteteksti]
Moraal nõuab erapooletust: inimesi tuleb kohelda ühtemoodi, kui pole mõnd üldist ja moraali seisukohast olulist erinevust, mis kohtlemise erinevust õigustaks. Armastus kui isiklik suhe (romantiline armastus, perekonnaliikmete vaheline armastus, sõprus) toob kaasa ühe inimese eelistamise teisele: nendega, keda armastatakse, käitutakse teistmoodi kui võõrastega ning neil lubatakse endaga teistmoodi käituda; neist, keda armastatakse, hoolitakse rohkem.[1]
On väidetud, et isikliku suhte (armastussuhte) olemasolu ongi üldine ja moraali seisukohast oluline põhjend erapoolikuseks nende suhtes, keda armastatakse, järelikult moraal ja armastus ei ole vastuolus. See põhjend on moraali seisukohast oluline sellepärast, et isiklik suhe edendab ausust, hoolivust, ustavust, enese tundmaõppimist, kannatlikkust, empaatiavõimet ja muid moraalseid väärtusi. Sel juhul aga pole põhjendit, miks kohelda ka neid, keda armastatakse, erinevalt.[2]
Armastus on moraaliga vastuolus; tuleb eelistada moraali[muuda | muuda lähteteksti]
Armastus on moraaliga vastuolus; tuleb eelistada armastust[muuda | muuda lähteteksti]
Armastus ei ole moraaliga vastuolus[muuda | muuda lähteteksti]
Armastuse ja moraali vastuolu leevendab nende vastastikune toetus[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
Filosoofia[muuda | muuda lähteteksti]
- Platon. Lysis, tõlkinud Benjamin Jowett, The Project Gutenberg EBook Lysis 1892.
- Platon. Pidusöök, tõlkinud Astrid Kurismaa. – Platon. Pidusöök. Sokratese apoloogia, Tallinn 1985; Platon. Pidusöök (Symposion). Sokratese apoloogia, Tallinn 2002; Platon. Sokratese apoloogia; Phaidon; Kriton; Pidusöök; Charmides; Phaidros; Euthyphron, Tartu 2003.
- Tullia D'Aragona. Dialoog armastuse lõpmatusest, 1547. Dialogue on the Infinity of Love, University of Chicago Press 1997.
- Ralph Waldo Emerson. Love. – Essays: First Series, 1841.
- Charles Richard Cammell. Dante Gabriel Rossetti and the Philosophy of Love, R. West 1933.
- Simone Weil. Attente de Dieu, 1950
- Ernest Gellner. Ethics and Logic. – Proceedings of the Aristotelian Society, 1955, 55, lk 157–178.
- C. S. Lewis. The Four Loves. Veebiversioon, 1960.
- Verrier Elwin. A Philosophy of Love, [Delhi]Publications Division, Ministry of Information and Broadcasting 1962.
- Douglas N. Morgan. Love: Plato, the Bible and Freud, Englewood Cliffs, N.J.,Prentice-Hall, 1964.
- John Cowburn. Love and the Person, London: Geoffrey Chapman 1967.
- Robert G. Hazo. The Idea of Love, Frederick A. Praeger 1967.
- Hanuman Prasad Poddar. The Philosophy of Love, Gorakhpur: Gita Press 1968.
- John Brentlinger. The nature of love. – John A. Brentlinger (toim). The Symposium of Plato, tõlkinud Suzy Q. Groden, Amherst, MA: University of Massachusetts Press 1970, lk 113–129. Taastrükk: Alan Soble (toim). Eros, agape, and philia: readings in the philosophy of love, Paragon House 1989.
- Philip Hofer. On the Nature of Love, Hofer 1970.
- David L. Norton. Philosophies of Love, San Francisco: Chandler Pub. Co. 1971.
- Pierre Teilhard de Chardin. On Love, New York: Harper & Row 1972.
- Leo F. Buscaglia. Love, Thorofare, N.J.: C. B. Slack 1972.
- Gene Outka. Agape: An Ethical Analysis, 1972.
- William Newton-Smith. A conceptual investigation of love. – Alan Montefiore (toim). Philosophy and Personal Relationships: An Anglo-French Study, London 1973. Taastrükk: Alan Soble (toim). Eros, agape, and philia: readings in the philosophy of love, Paragon House 1989, lk 199–217.
- Hari Prasad Shastri (toim). Narada Sutras: The Philosophy of Love, Shanti Sadan 1973.
- Cort R. Flint. The Purpose of Love, [Anderson, S.C.] Droke House/Hallux 1973.
- Donald Anders‐Richards. Love and Morality. – Journal of Moral Education 3 (2), lk 129–133.
- Joseph Pieper. About Love, Chicago: Franciscan Herald Press 1974.
- Ashley Montagu. The Meaning of Love, Westport, Conn.,Greenwood Press 1974.
- Gabrielle Taylor. Love. – Proceedings of the Aristotelian Society, 1976, kd 76, lk 147–164.
- James Park. Authentic Love: An Existential Vision, Existential Books 1976.
- Robert Ehman. Personal Love and Individual Value. Journal of Value Inquiry, 1976, 10, lk 91–105.
- Mark Fisher. Reason, Emotion, and Love. – Inquiry, 1977, 20, lk 189–203.
- D. W. Hamlyn. The Phenomena of Love and Hate. – Philosophy, 53, 1978, lk 5–20.
- Warren A. Shibles. Rational Love, Language Press 1978.
- Sarita Singh. P.B. Shelley's Philosophy of Love, Mittal Publications 1978.
- Martin Warner. Love, self and Plato's Symposium. – Philosophical Quarterly, 1979, kd 29, lk 329–339.
- Thomas Nagel. Mortal Questions, Cambridge: Cambridge University Press 1979.
- Alan Soble (toim). Philosophy of Sex, 1. trükk, 1980.
- Elizabeth Rapaport. On the Future of Love: Rousseau and the Radical Feminists, lk 369–388.
- John Giles Milhaven. Response to "Pure Love" by Robert Merrihew Adams. – Journal of Religious Ethics, 1980, 8 (1), lk 101–104.
- Robert C. Solomon. Love: Emotion, Myth, and Metaphor, Anchor Press 1981.
- A. W. Price. Loving persons Platonically. – Phronesis, 1981, 26, lk 25–34.
- Bernard Williams. Persons, character, and morality. – Bernard Williams. Moral Luck', Cambridge: Cambridge University Press 1989.
- Joseph Dorio. Sex, Love and Justice. – Educational Theory, 1982, 31, lk 225–235.
- Susan Wolf. Moral Saints. – [[Journal of Philosophy, 1982, 69, lk 419–439.
- Irving Singer. The Nature of Love, Volume 1: Plato to Luther, University of Chicago Press, 2. trükk 1984.
- Irving Singer. The Nature of Love, Volume 2: Courtly and Romantic, University of Chicago Press 1984.
- Susan Mendus. Marital Faithfulness. – Philosophy, 1984, lk 243–252.
- Mark Bernstein. Love, particularity and selfhood. – Southern Journal of Philosophy, 1985, kd 23, nr 3, lk 287–293.
- Amelie Rorty. The historicity of psychological attitudes: Love is not love which alters not when it alteration finds. – Midwest Studies in Philosophy, 1986, kd 10, lk 399–412.
- Robert Kraut. Love de re. – Midwest Studies in Philosophy, 1986, kd 10, lk 413–430.
- Roger Scruton. Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic, 1986.
- Arvustus: Martha Nussbaum. – New York Review of Books, 1986, Dec. 18, lk 50.
- Susan Wolf. Above and below and line of duty. – Philosophical Topics, 1986, 14, lk 131–148.*Partiality, favouritism, and morality. – Philosophical Quarterly, 36, 1986, lk 35–73. Veebiversioon
- Martin S. Bergmann. The Anatomy of Loving: The Story of Man's Quest to Know What Love Is, Columbia University Press: 1987
- Robert Brown. Analyzing Love, 1987. Google'i raamat
- Arvustus: Roger Wertheimer. – Philosophy and Phenomenological Research, 1991, 51 (1), lk 244–245.
- Irving Singer. The Nature of Love. Vol. 3. The Modern World, Chicago: The University of Chicago Press 1987.
- Haridas Chaudhuri. The Philosophy of Love, Routledge & Kegan Paul 1987.
- Robert C. Solomon. About Love: Reinventing Romance for Our Times, Simon & Schuster 1988. Google'i raamat
- Jessica Benjamin. The Bonds of Love: Psychoanalysis, Feminism, and the Problem of Domination, New York: Pantheon Books 1988.
- David B. Annis. Emotion, Love and Friendship. – International Journal of Applied Philosophy, 1988, 4 (2), 1–7.
- Robert Nozick. Love's bond. – The Examined Life: Philosophical Meditations, Simon & Schuster, 1989, lk 68–86. Ümbertrükk: Solomon, Higgins (toim) 1991. Veebis
- Irving Singer. The Nature of Love, Volume 3: The Modern World, University of Chicago Press, 1989, 2. trükk, 1989. Google'i raamat
- Alan Soble (toim). Eros, agape, and philia: readings in the philosophy of love, Paragon House 1989.
- Alan Soble. An Introduction to the Philosophy of Love, lk xi–xxiv.
- A. W. Price. Love and Friendship in Plato and Aristotle, 1989.
- James Rachels. Morality, parents and children. – G. Graham, Hugh LaFollette (toim). Person to Person, Philadelphia: Temple University Press 1989. Taastrükk: James Rachels. Can Ethics Provide Answers? And Other Essays in Moral Philosophy, Rowman & Littlefield 1997, lk 213–234. Veebiversioon
- Thomas Nagel. The View from Nowhere, Oxford: Oxford University Press 1989.
- Martha Nussbaum. Love and the Individual: Romantic Rightness and Platonic Aspiration. – Love's Knowledge: Essays on Philosophy and Literature, Oxford: Oxford University Press 1990, lk 314–334. Google'i raamat
- Mark Fisher. Personal Love, London: Duckworth 1990.
- Alan Soble. The Structure of Love, Yale University Press 1990.
- Celia Haddon. The Miraculous Powers of Love, Scarborough House 1990.
- Robert Solomon, Kathleen Marie Higgins (toim). The Philosophy of (Erotic) Love, 1991.
- Laurence Thomas. Reasons for loving, lk 467–476.
- Paul Gilbert. Human Relationships: A Philosophical Introduction, B. Blackwell 1991.
- Hugh LaFollette. Personal relationships. – Peter Singer (toim). A Companion to Ethics, Blackwell 1991
- Mike W. Martin. Love's constancy. – Philosophy, 1993, kd 68, lk 63–.
- Vincent Brümmer. The Model of Love: A Study in Philosophical Theology, Cambridge University Press 1993.
- Irving Singer. The Pursuit of Love, 1994.
- Harry Frankfurt. Autonomy, Necessity, and Love. – H. F. Fulda, R.-P. Horstmann (toim). Vernunftbegriffe in der Moderne, Stuttgart: Klett-Cotta, 1994, lk 433–447. Ümbertrükk raamatus "Necessity, Volition, and Love", 1999. Vt Harry Frankfurt#Autonoomia, paratamatus ja armastus.
- Annette Baier. Unsafe Loves. – Moral Prejudices: Essays on Ethics, Harvard University Press 1994, lk 33–50.
- Hugh LaFollette. Personal relationships: Love, identity, and morality, Cambridge: Blackwell 1995.
- Eric Dowling. Love, Passion, Action: The Meaning of Love and its Place in Life, Australian Scholarly Pub.: 1995
- Steven D. Hales. The Impossibility of Unconditional Love. – Public Affairs Quarterly, 1995, 9 (4), lk 317–320.
- John Wilson. Love Between Equals: A Philosophical Study of Love and Sexual Relationships, St. Martin's Press 1995.
- C. W. Freeman. Redeeming Love and Suicide: An "Evangelical Catholic" Response to Amundsen. – Christian Bioethics, 1995, 1 (3), lk 314–321.
- Neil Delaney. Romantic love and loving commitment: articulating a modern ideal. – American Philosophical Quarterly, 1996, 33, lk 375–405.
- Jerome Neu. Odi et amo: On hating the ones we love. – John O'Neill (toim). Freud and the Passions, 1996.
- Charles Griswold, Douglas Den Uyl. Adam Smith on Friendship and Love. – Review of Metaphysics, 1996, 49, lk 609–637.
- R. E. Lamb (toim). Love Analyzed, Westview Press 1997.
- Roger E. Lamb. Love and rationality, lk 23–47.
- Deborah Brown. The new method of boy-loving, lk 49–63.
- Alan Soble. Union, Autonomy, and Concern, lk 65–92.
- O. H. Green. Is love an emotion?
- Arvustus: Anthony P. Cunningham. – Ethics, 2001. kd 111, nr 4, lk 845.
- Bob Wagoner. The Meanings of Love: An Introduction to Philosophy of Love, Praeger 1997.
- The justification of national partiality. – Robert McKim, Jeff McMahan (toim). The Morality of Nationalism, Oxford: Oxford University Press 1997, lk 150, 151. Veebiversioon Google'i raamat
- Alan Soble. The philosophy of sex and love, Paragon House 1998.
- Marilyn A. Friedman. Romantic Love and Personal Autonomy. – Midwest Studies in Philosophy, 1998, kd 22, lk 162–181. Taastrükk: Marilyn Friedman. Autonomy, Gender, Politics, Oxford University Press 2003, lk 115–139. Google'i raamat
- Cheung Chan-fai. T'ang Chün-I's Philosophy of Love. – Philosophy East and West, 1998, 48 (2), lk 257–271.
- İlham Dilman. Love: Its Forms, Dimensions, and Paradoxes, St. Martin's Press 1998.
- Harry Frankfurt. Duty and Love. – Philosophical Explorations, 1998, kd 1.1, lk 4–9. Vt Harry Frankfurt#Kohus ja armastus.
- Raimond Gaita. A Common Humanity: Thinking About Love and Truth and Justice, Routledge 1999. Google'i raamat
- Harry Frankfurt. Necessity, Volition and Love, 1999. Google'i raamat
- Autonomy, necessity and love, lk 129–141. Vt Harry Frankfurt#Autonoomia, paratamatus ja armastus.
- On caring, lk 155–180.
- J. David Velleman. Love as a moral emotion. – Ethics, 1999, lk 338–374.
- Alan Soble. The Coherence of Love. – Philosophy and Theology, 2000, kd 12, nr 2, lk 293–315.
- Simon Keller. How do I love thee? Let me count the properties. – American Philosophical Quarterly, 2000, 37, lk 136–173.
- Irving Singer. Explorations in Love and Sex, 2001. Google'i raamat
- Richard John White. Love's Philosophy, Rowman @ Littlefield 2001. Google'i raamat
- Pierre Rousselot. The Problem of Love in the Middle Ages: A Historical Contribution, Marquette University Press 2001.
- Harry Frankfurt. The Dear Self. – Philosophers' Imprint, 2001, 1 (1), lk 1–14.
- Harry Frankfurt. Some mysteries of love. – Lindley Lecture, 2001.
- Robert C. Solomon. Reasons for love. – Journal for the Theory of Social Behaviour, kd 32 (2002), nr 1, lk 1–28.
- John Armstrong. Conditions of Love: The Philosophy of Intimacy, W.W. Norton & Co.: 2002
- Neera Kapur Badhwar. Love. – Hugh LaFollette (toim). Practical Ethics, Oxford: Oxford University Press 2003.
- Niko Kolodny. Love as valuing a relationship. – Philosophical Review, 2003, kd 112, nr 2, lk 135–189.
- Peeter Liiv, Andres Luure. Muinasjutt armastusest. – Päikesetuul, september 2003. Veebiversioon
- Henry S. Richardson. Review: Discussion: Long as You Love Me, It's Alright? – Philosophical Studies, 2003, 116 (2), lk 183–195.
- Raja Halwani. Virtuous Liaisons: Care, Love, Sex and Virtue Ethics, 2003.
- Harry Frankfurt. The Reasons of Love, Princeton University Press: Princeton 2004. Google'i raamat
- Arvustus: Gabriel Richardson Lear. – Ethics, 2005, kd 116, nr 1, lk 228–234.
- Arvustus: Niko Kolodny. – Journal of Philosophy, 2006, 103:1, lk 43–50. Veebiversioon
- Elijah Millgram. Kantian Crystallization. – Ethics, 2004, kd 114, nr 3, lk 511–513.
- Denis Avimadjessi. La Messagerie du Cœur, Imprimerie Gutemberg 2004.
- Ju. Ju. Tšornõi. Filosofija pola i ljubvi A. N. Berdjajeva, Nauka 2004.
- László Czike. A szeretet törvénye, Kairosz 2004.
- Henry Day (toim). El Amor Como Aventura, Desafío, Disciplina y Servicio: Conversatorio, Universidad Peruana de Ciencias Aplicadas 2004.
- Ellen K. Feder, Karmen MacKendrick, Sybol S. Cook (toim). A Passion for Wisdom: Readings in Western Philosophy on Love and Desire, Prentice Hall 2004.
- John Cowburn. Love, Milwaukee: Marquette 2004. Vt John Cowburn#Armastus.
- Jen McWeeny. Introduction to Martha C. Nussbaum.
- Pamela Sue Anderson. Moralizing love in philosophy of religion. – Jeremiah Hackett, Jerald Wallulis (toim). Philosophy of Religion for a New Century: Essays in Honor of Eugene Thomas Long, 2004.
- Noël Merino. The Problem with “We”: Rethinking Joint Identity in Romantic Love. – Journal of Social Philosophy, 2004, kd 35, nr 1, lk 123–132.
- Daniel Callcut. Tough love. – Florida Philosophical Review, 2005, kd 5, lk 35–45.
- Alan Soble. Love and value, yet again. – Essays in Philosophy: A Biannual Journal, 2005, 6, nr 1.Veebiversioon
- Jean-Marie Frey. Le Corps Épris, Pleins Feux 2005.
- Klaus Tanner (toim). "Liebe" Im Wandel der Zeiten: Kulturwissenschaftliche Perspektiven, Evangelische Verlagsanstalt 2005.
- Mercy Enyinneya Nwachukwu. Philosophy of True Love, Raph. 2005.
- Marguerite La Caze. Love, that indispensable supplement: Irigaray and Kant on love and respect. – Hypatia, 2005, 20 (3), lk 92–114.
- S. Matthew Liao. The idea of a duty to love. – Journal of Value Inquiry, 2006, kd 40, nr 1, lk 1–22. Veebiversioon
- E. Stump. Love by all accounts. – Proceedings and Addresses of the American Philosophical Association, 2006, 80, lk 25–43.
- Robert C. Solomon. True to Our Feelings, Oxford: Oxford University Press 2007.
- Lessons of love (and Plato's Symposium), lk 51–62.
- Nicholas Dixon. Romantic love, appraisal and commitment. – The Philosophical Forum, 2007, 38, lk 373–386.
- Thomas Jay Oord (toim). The Many Facets of Love: Philosophical Explorations, Cambridge Scholars Publishing 2007.
- Alan Soble. The Philosophy of Sex and Love, 2008.
- Jeanette Kennett. True and Proper Selves: Velleman on Love. – Ethics, 2008, kd 118, nr 2, lk 213–227.
- Kyla Ebels-Duggan. Against Beneficence: A Normative Account of Love. – Ethics, 2008, kd 119, nr 1, lk 142–170.
- J. David Velleman. Love and Nonexistence. – Philosophy and Public Affairs, 2008, 36 (3), lk 266–288.
- Sharon Krishek. Two Forms of Love: The Problem of Preferential Love in Kierkegaard's Works of Love. – Journal of Religious Ethics, 2008, 36 (4), 595–617.
- Jean-Paul Maillard. L'amour, Principe de L'Univers?: Essai Sur la Théorie du Tout. Aubin 2008.
- Heta Pyrhönen. Ways of keeping love alive. – Sign Systems Studies, 2008, 36 (1), lk 49–69.
- Tanya Loughead. Shall I Love You as My Brother? – Proceedings of the American Catholic Philosophical Association, 2008, 82, lk 189–201.
- Lenn E. Goodman. Love Thy Neighbor as Thyself, 2008.
- Alain Badiou. Éloge de l'amour, 2009.
- Alain Badiou. In Praise of Love, New Press 2012.
- Irving Singer. Philosophy of Love: A Partial Summing-up, 2009. Google'i raamat
- Irving Singer. The Nature of Love, Mit Press 2009.
- Cristina Nehring. A Vindication of Love: Reclaiming Romance for the Twenty-first Century, 2009.
- Amelie Rorty, Spinoza on the pathos of idolatrous love and the hilarity of true love. – Moira Gatens (toim). Feminist Interpretations of Benedict Spinoza, Pennsylvania State University Press: 2009.
- Thaddeus Metz. Love and emotional reactions to necessary evils. – Pedro Alexis Tabensky (toim). The Positive Function of Evil, Palgrave Macmillan 2009.
- Bennett W. Helm. Love, Identification, and the Emotions. – American Philosophical Quarterly, 2009, 46 (1), lk 39–59.
- Verena Mayer, Mikko Salmela (toim). Emotions, Ethics, and Authenticity, John Benjamins 2009.
- Bennett W. Helm. Self-Love and the Structure of Personal Values.
- Irving Singer. Meaning on Life: The Pursuit of Love, 2010. Google'i raamat
- Peter Goldie. Love for a reason. – Emotion Review, 2010, kd 2, nr 1, lk 61–67.
- Christopher Grau. Love and history. – Southern Journal of Philosophy, 2010, kd 48, nr 3, lk 246–271.
- Michelle Boulous Walker. Love, Ethics, and Authenticity: Beauvoir's Lesson in What It Means to Read. – Hypatia 2010, 25 (2), lk 334–356.
- Bennett W. Helm. Love, Friendship, and the Self: Intimacy, Identification, and the Social Nature of Persons. Oxford University Press: 2010.
- Raja Halwani. Philosophy of Love, Sex, and Marriage: An Introduction, 2010
- Troy A. Jollimore. Love's Vision, Princeton University Press 2011. Google'i raamat
- Arvustused: Jeffrey Seidman. – Ethics, 2012, kd 122, nr 4, lk 815–819.
- Brian Jonathan Garrett. – Philosophy in Review, 2012, kd 32, nr 2, lk 102–104. Veebis
- Natasha Mckeever. – Journal of Applied Philosophy, 2012, kd 29, nr 1, lk 88–90. Veebis
- Irene McCullin. – Philosophical Quarterly, 2012, lk 871–874. Veebis
- S. J. Shaw. – CHOICE: Current Reviews for Academic Libraries, 2012, kd 49, nr 5, lk 894.
- Fiona Ellis. – Philosophy, 2012, kd 87, nr 2, lk 306–310.
- Dan Moller. – Journal of Moral Philosophy', 2013, kd 10, nr 5, lk 686–688.
- Raja Halwani. – Essays in Philosophy, 2014, kd 15, nr 2, lk 314–322.
- Brian Goldberg. – European Legacy, 2015, kd 20, nr 6, lk 672–673.
- Gary Foster. Overcoming a Euthyphro problem in personal love: Imagination and personal identity. – Philosophical Psychology, 2011, kd 24, nr 6, lk 825–844.
- Kyla Ebels-Duggan. Love, Friendship, and the Self: Intimacy, Identification, and the Social Nature of Persons. – Ethics, 2011, kd 121, nr 4, lk 808–812.
- Simon May. Love: A History, Yale University Press 2011.
- Manuel Cruz. Thinking About Love (Or the Experience of Writing on Sand). – Iris, 2011, 3 (6), 7–22.
- Christine A. James. Communication in online fan communities: The ethics of intimate strangers. – Empedocles, 2011, 2 (2) lk 279–289.
- Jonathan Phillips, Luke Misenheimer, Joshua Knobe. The Ordinary Concept of Happiness (and Others Like It). – Emotion Review, 2011, 71, lk 929–937.
- Adrianne Leigh McEvoy (toim). Sex, Love, and Friendship: Studies of the Society for the Philosophy of Sex and Love: 1993–2003, Rodopi 2011.
- David Mertz. Whither Romantic Love.
- Diane Jeske. Comments on Andrew I. Cohen's "Examining the Bonds and Bounds of Friendship".
- Barbara S. Andrew. Love, freedom, and self-knowledge: a response to Meline.
- Thomas H. Smith. Romantic Love. – Essays in Philosophy, 2011, 12 (1), lk 68–92.
- Alan Soble. Concerning Self-Love: Analytic Problems in Frankfurt's Account of Love. – Essays in Philosophy, 2011, 12, lk 55–67. Veebiversioon
- Tony Milligan. Love, Acumen: Durham 2011, ISBN 9781844655076, ISBN 9781844655069
- Nicholas Wolterstorff. Justice in Love, 2011
- Glenn Pettigrove. Forgiveness and Love, Oxford: Oxford University Press 2012, lk 74–100. Google'i raamat
- Arvustus: Kathryn J. Norlock. – Ethics, 2013, kd 123, nr 4, lk 780–784.
- Kathy Rudy. Lgbtq…z? – Hypatia, 2012, 27 (3), lk 601–615.
- Pamela Sue Anderson. Re-visioning Gender in Philosophy of Religion: Reason, Love and Epistemic Locatedness, 2012, ptk 5. Google'i vaade
- Mhairi Cowden. What's Love Got to Do with It? Why a Child Does Not Have a Right to Be Loved. – Critical Review of International Social and Political Philosophy, 2012, 15 (3), lk 325–345.
- Ward E. Jones. A Lover's Shame. – Ethical Theory and Moral Practice, 2012, 15 (5), lk 615–630.
- Globalising Love: On the Nature and Scope of Love as a Form of Recognition. – Res Publica, 2012, kd 18, lk 11–24.
- Rebekah Johnson. Marriage and the Metaphysics of Bodily Union. – Social Theory and Practice, 2013, 39 (2), lk 288–312.
- Hichem Naar. A Dispositional Theory of Love. – Pacific Philosophical Quarterly, 2013, 94 (3), lk 342–357.
- Christopher Grau, Cynthia Pury. Attitudes Towards Reference and Replaceability. – Review of Philosophy and Psychology, 2013, lk 1–14.
- Alexander Jech. To Will One Thing. – American Philosophical Quarterly, 2013, 50 (2). lk 153–166.
- Eileen John, Love and the Need for Comprehension. – Philosophical Explorations, 2013, 16 (3), lk 285–297.
- Tony Milligan. The Duplication of Love's Reasons. – Philosophical Explorations, 2013, 16 (3), lk 315–323.
- Tony Milligan. Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void. – Religious Studies, 2014, 50, nr 1, lk 87–100. Vaata Tony Milligan#Armastus pimedatel aegadel: Iris Murdoch avatusest ja tühjusest.
- Hilla Jacobson. Against Strong Cognitivism: An Argument from the Particularity of Love. – Philosophy and Phenomenological Research, 2014, 91 (1).
- Kieran Setiya. Love and the Value of Life. – Philosophical Review, 2014, kd 123, nr 4.
- Luara Ferracioli. The State’s Duty to Ensure Children Are Loved. – Journal of Ethics and Social Philosophy, 2014, 8 (2), lk 1–19.
- Sara Protasi. Loving People for Who They Are (Even When They Don't Love You Back). – European Journal of Philosophy, 2014, 21 (1), lk 214–234.
- Benjamin Bagley. Loving Someone in Particular. – Ethics, 2015, 125, lk 477–507. Vaata: Benjamin Bagley#Kellegi konkreetse armastamine.
- Tony Milligan, Christian Maurer, Kamila Pacovská (toim). Love and Its Objects, 2015.
- Aaron Smuts. Is It Better to Love Better Things?
- Amelie Rorty. The Burdens of Love. – Journal of Ethics, 2016, lk 1–14.
- Jeremy De Chavez. On the "intimate connivance" of love and thought. – Eidos, 2017, 26, lk 105–120. Vt Jeremy De Chavez#Armastuse ja mõtlemise "intiimsest mahitusest".
- Ingrid V. Albrecht. How we hurt the ones we love. – Pacific Philosophical Quarterly, 2017, 98, lk 295–317. Veebiversioon
Kultuurilugu[muuda | muuda lähteteksti]
- Denis de Rougemont. Love in the Western World, New York: Harcourt, Brace 1940
- Juri Rjurikov. Kolm kiindumust: armastuse minevik, tänapäev ja tulevik, Tallinn 1976, tõlkinud Arvi Siig.
- M. M. Hunt. The Natural History of Love, New York: Minerva Press 1959.
- E. Hatfield, R. L. Rapson. Love and Sex: Cross Cultural Perspectives, Boston: Allyn and Bacon 1996
- Arnaud de La Croix. Erootika keskajal: ihu, iha ja armastus, Tallinn 2001, Kunst, tõlkinud Anneli Kavald.
Psühholoogia ja psühhoanalüüs[muuda | muuda lähteteksti]
- Erich Fromm. The Art of Loving, New York: Harper 1956. Eesti keeles: Armastuse kunst, Tallinn 1989, tõlkinud Ann Alari.
- F. Heider. The Psychology of Interpersonal Relationships, New York: Wiley 1958.
- A. H. Maslow, A. H. Toward a Psychology of Being, . Princeton, NJ: Van Nostrand 1962.
- E. Walster. The Effect of Self-Esteem on Romantic Liking. – Journal of Experimental Social Psychology, 1965, 1, lk 184–197.
- Harlan Ellison. Love Ai'nt Nothing But Sex Misspelled, 1968. Google'i raamat
- Zick Rubin. Measurement of Romantic Love. – Journal of Personality and Social Psychology, 1970, 16(2), lk 265–273.
- Irenäus Eibl-Eibesfeld. Liebe und Hass: Zur Naturgeschichte elementarer Verhaltensweisen, 1970. Inglise keeles: Love and Hate: The Natural History of Behavior Patterns.
- D. Byrne. The Attraction Paradigm, New York: Academic Press 1971.
- Leo Buscaglia. Love, 1972.
- I. Altman, D. A. Taylor. Social Penetration: The Development of Interpersonal Relationships, New York: Holt, Rinehart, & Winston 1973.
- D. G. Dutton, A. P. Aron. Some Evidence for Heightened Sexual Attraction under Conditions of High Anxiety. – Journal of Personality and Social Psychology, 1974, 24, lk 366–371.
- Willard Gaylin. Caring, Random House 1976.
- E. Berstein, E. H. Walster. Interpersonal Attraction, 2. trükk, Reading MA: Addison Wesley 1978.
- Sydney L. W. Mellen. The Evolution of Love, W. H. Freeman 1981.
- R. J. Sternberg. A triangular theory of love. – Psychological Review, 1986, 93, lk 119–135.
- C. Hendrick, S. S. Hendrick. A theory and method of love. – Journal of Personality and Social Psychology, 1986, 50, lk 392–402.
- A. Aron, E. N. Aron. – Love and the Expansion of Self: Un
derstanding Attraction and Satisfaction New York: Hemisphere 1986.
- C. Hazan, P. Shaver. Romantic Love Conceptualized as an
Attachment Process. – Journal of Personality and Social Psychology, 1987, 52, lk 511–524.
- R. J. Sternberg, M. L. Barnes (toim). The psychology of love, New Haven, CT: Yale University Press 1988.
- J. A. Lee. Love-styles, lk 38–67.
- B. Fehr. Prototype analysis of the concepts of love and commitment. – Journal of Personality and Social Psychology, 1988, 55, lk 557–579.
- A. Aron, E. N. Aron. Love and Sexuality. – K. McKinney, S. Sprecher (toim). Sexuality in Close Relationships 1991, Hillsdale, NJ: Erlbaum, lk 25–48.
- John Gray. Mehed, naised ja suhted: rahusõlmimine vastassugupoolega, Tallinn 1995, tõlkinud Matti Piirimaa.
- John Gray. Mehed on Marsilt, naised Veenuselt: praktiline juhend, kuidas parandada suhtlemist ja saavutada seda, mida te oma suhetest soovite, Tallinn 1996, tõlkinud Tiina Vallikivi.
- Robin Norwood. Naised, kes armastavad liiga palju: Sulle, kes Sa aina soovid ja ootad, et Tema kord muutub, Tartu 1996, tõlkinud Age Kristel Kartau.
- E. Berscheid, S. A. Meyers. A social categorical approach to a question about love. – Personal Relationships, 1996, 3(1), lk 19–43.
- H. T. Reis, B. C. Patrick. Attachment and intimacy: Com-
ponent processes. – A. Kruglanski, E. T. Higgins (toim). Social psychology: Handbook of basic principles, New York: Guilford 1996, lk 523–563).
- John Gray. Armunud Marss ja Veenus: südamlikud ja siirad lood köitvatest vastastikustest suhetest, Tallinn 1997, tõlkinud Matti Piirimaa.
- John Gray. Marss ja Veenus magamistoas, Tallinn 1997, tõlkinud Armas Lepikson.
- Fritz Riemann. Võime armastada: psühhoanalüütiline uurimus, Tartu 1998, tõlkinud Tiiu Mikenberg.
- Walter Trobisch (kaanel Trobish). Armastus on tunne, mida tuleb õppida, Tallinn 1998.
- John Gray. Marss ja Veenus kohtuvad: nõuandeid kestvate armastussuhete kujundamise viies staadiumis, Tallinn 1998, tõlkinud Matti Piirimaa.
- John Gray. Marss ja Veenus – uus algus: praktilisi nõuandeid, kuidas pärast rasket lahkuminekut, lahutust või armastatu kaotust leida uuesti armastust, Tallinn 1999, tõlkinud Siiri Sau.
- John Gray. Marss ja Veenus igavesti koos: suhtlemisoskus kestvaks armastuseks, Tallinn 2001, tõlkinud Tiina Vallikivi.
- J. Harvey, A. Wenzel (toim). Close romantic relationships: Maintenance and enhancement, Mahwah, NJ: Erlbaum 2001.
- Rusbult, C.E., Olsen, N., Davis, J.L., & Hannon, P.A., Commitment and relationship maintenance mechanisms, lk 87–113.
- Helen Fisher. Why We Love: The Nature and Ch
- C. E. Rusbult, N. Olsen, J. L. Davis, P. A. Hannon. Commitment and relationship maintenance mechanisms. – emistry of Romantic Love, 2004.
- E. S. Benson. All That's Gold Does Not Glitter. – APS Observer, 2006, 19 (6), lk 12–14.
- Elaine Hatfield. The Golden Fleece Award: Love's Labor Almost Lost. – APS Observer, 2006, 19 (6), lk 16–17.
- Harry T. Reis, Arthur Aron. Love: What Is It, Why Does It Matter, and How Does It Operate? – Perspectives on Psychological Science, 2008, kd 3, nr 1, lk 80–86.
- Elaine Hatfield, R. L. Rapson. The neuropsychology of passionate love. – D. Marazziti (toim). Neuropsychology of social relationships, Hauppauge: Nova Science 2009.
Muusika[muuda | muuda lähteteksti]
- William Adams, Justin Timberlake, Jaime Gomez, Allan Pineda, Printz Board, Michael Fratantuno, George Pajon Jr., J. Curtis, The Black Eyed Peas, Where Is the Love?, "Elephunk", CD, 16. juuni 2003, "Where Is the Love?"YouTube'i muusikavideo
Sotsioloogia[muuda | muuda lähteteksti]
- W. J. Goode. The Theoretical Importance of Love. – American Sociological Review, 1959, 24, lk 38–47.
- P. E. Slater. On Social Regression. – American Sociological Review, 1963, 24, lk 339–364.
Kristlus[muuda | muuda lähteteksti]
- Pierre Rousselot. Pour l'histoire du problème de l'amour au Moyen Age, Münster 1908.
- The Problem of Love in the Middle Ages: A Historical Contribution, Milwaukee, WI: Marquette University Press, 1998.
- El problema del amor en la Edad Media, 2004. Google'i raamat
- Anders Nygren. Den kristna kärlekstanken genom tiderna: Eros och Agape (2 kd), Svenska Kyrkans Diakonistyrelses Bokforlag: Stockholm 1930, 1936.
- Eros und Agape. Gestaltwandlungen der christlichen Liebe (2 kd), Der Rufer Evangelischer Verlag: Gütersloh 1930, 1937.
- Agape and Eros: A study in the Christian idea of love (1. köite lühendatud tõlge), 1932.
- Agape and Eros: The history of the Christian Idea of Love (2 kd), 1938, 1939. Ühes köites 1953.
- Érôs et Agapè: La notion chrétienne de l'amour et ses transformations, Aubier, Éditions Montaigne: Paris 1962.
- M. C. D'Arcy. The Mind and Heart of Love, Lion and Unicorn: A Study in Eros and Agape, 1947. Questia osaline vaade
- Ema Teresa. Minu kutsumus on armastus, Tallinn 2002, Logos, koostanud Kristiina Krabi, tõlkinud Liina Ootsing ja Kristiina Krabi.
- Ross Campbell. Raamat kristlikust kasvatusest, Tallinn 2002.
- George Verwer. Armastuse revolutsioon: oma elu kujundamine Jumala peegelpildiks, Tallinn 2003, Logos, tõlkinud Ann Kitsnik.
- Thomas Jay Oord. Science of Love: The Wisdom of Well-Being, 2004. ISBN 978-1-932031-70-6 Google'i raamat
- Benedictus XVI. Deus caritas est, 2005.
- Thomas Jay Oord. The Many Facets of Love: Philosophical Perspectives, 2007, ISBN 978-1-84718-123-7
- Thomas Jay Oord. Defining Love: A Philosophical, Scientific, and Theological Engagement, 2010. ISBN 1-58743-257-9 Google'i raamat
- Thomas Jay Oord. The Nature of Love: A Theology, Chalice Press 2010. ISBN 978-0-8272-0828-5 Google'i raamat
- Werner Jeanrond. A Theology of Love, T&T Clark 2010. Google'i raamat
Esoteerika[muuda | muuda lähteteksti]
- Rudolf Steiner. Armastus ja selle tähendus maailmas: loeng Zürichis 17. detsembril 1912, Tallinn 1991.
- Bô Yin Râ. Armastuseraamat. Ülestõusmine, Kuressaare 1993, Tartu 2003, tõlkinud Gennadi Noa.
- Juha Janerva. Numeroloogia ja armastus, Tallinn 1993, Sinisukk, tõlkinud Eha Tammeraid.
- Alan Watts. Loodus, mees ja naine. Mircea Eliade. Vaim, valgus ja seeme. Tallinn 1995, Intuitiivteaduste Kool, tõlkinud Valev Mirtem.
- Valev Mirtem. Intiimastroloogia: armastus ja seks tähtede valgel, Tallinn 1995.
- Maharishi Mahesh Yogi. Armastus ja Jumal, Tallinn 1997, Eesti Maharishi Vedateaduse Assotsiatsioon.
- Vladimir Megre. Anastasia, Olen nende jaoks, kelle jaoks olen olemas, Silm, 1999, tõlkinud Hille Simm.
- Richard Webster. Armastus ja romantika feng shui abil, Tallinn 2000, tõlkinud Marja Liidja.
- Lillian Too. Kergesti kasutatav armastuse feng shui, Tallinn 2000, tõlkinud Jana Linnart.
- Vladimir Megre. Venemaa helisevad seedrid, Teine raamat, Silm, 2000, tõlkinud Hille Simm.
- Vladimir Megre. Armastuse atmosfäär, Kolmas raamat, Silm, 2000, tõlkinud Hille Simm.
- Vladimir Megre. Loomine, Neljas raamat, Silm, 2002, tõlkinud Hille Simm.
- Vladimir Megre. Kes siis meie oleme, Viies raamat, Silm, 2003, tõlkinud Hille Simm.
- Peter Schlapp. Õnne ja armastuse horoskoop: kuidas leida oma horoskoobi järgi armastuses rahuldust, Tallinn 2003, Tänapäev, tõlkinud Kattri Ezzoubi.
- Vladimir Megre. Suguvõsa raamat, Kuues raamat, Silm, 2004, tõlkinud Hille Simm.
- Vladimir Megre. Eluenergia, Seitsmes raamat, Silm, 2004, tõlkinud Hille Simm.
- Vladimir Megre. Uus tsivilisatsioon, Kaheksas raamat, Silm, 2006, tõlkinud Hille Simm.
- Anatoli Nekrassov. Emaarmastus, Tallinn, Pegasus, 2007, tõlkinud Guido Jakobson.
- Osho. Armastus, vabadus, üksindus. Suhete kōan, Tallinn, Pilgrim, 2008, tõlkinud Kai Kits.
- Anatoli Nekrassov. Mees ja naine, Tallinn, Pegasus, 2009/2011/2013, tõlkinud Guido Jakobson.
- Osho. Armastamine. Kuidas armastada teadlikult ja suhelda hirmuvabalt, Tallinn, Pegasus, 2009, tõlkinud Hana Arras.
- Phyllis Vega. Armastuse astroloogia, Tallinn 2009, Ersen.
- Hannes Vanaküla. Mees&naine:inimese kirjeldus, Tallinn 2009, Miniprint.
- Osho. Lähedus. Eneseusaldus ja teiseusaldus, Tallinn, Pilgrim, 2010, tõlkinud Hasso Krull ja Carolina Pihelgas.
- Vladimir Megre. Uus tsivilisatsioon, (2.osa) Armastuse kombestik, Kaheksas raamat, OÜ Siberi Seeder, 2011, tõlkinud Anu Pallas.
Kuulsuste armuelu[muuda | muuda lähteteksti]
- Valev Mirtem. Suured armastajad: jutustusi armastuse geeniustest ja õnnelastest, Tallinn 1994.
- Kuulsuste armuelu, Tallinn 1997, Olion, koostanud Vallo Kraat.
- Barbara Sichtermann. Paarid: kõige kuulsamad armastajapaarid, Tallinn 2004, tõlkinud Andres Luure.
Armastuskirjad[muuda | muuda lähteteksti]
- Ma Teile kirjutan: valimik kaunimaid armastuskirju, Tallinn 1996, koostanud Valev Mirtem.
- Armastuskirjad, Tallinn 2001, Hotger, koostanud Jill Dawson, tõlkinud Kaja Riikoja.
- Kuulsuste armastuskirjad, Tallinn 2003, Odamees, koostanud Anastassia Tšebotarevskaja, tõlkinud Toomas Puhvel.
Aforismid[muuda | muuda lähteteksti]
- Armastus: aforismiraamat, Tallinn 1999, koostanud Valev Mirtem.
Muud[muuda | muuda lähteteksti]
- Stendhal (Marie-Henri Beyle) De l'Amour (Armastusest), Pariis, 1822, 1853. OpenLibrary raamat (1853)
- Vjatšeslav Tšekalin. Armastus ja perekond, Tallinn 1965, tõlkinud M. Juske.
- Valev Mirtem. Jutustan kaunist lugu, Tallinn 1995.
- Eestlaste esimese armastuse lood, Tallinn 1997, kogunud Valev Mirtem.
- Vaatsjaajana. Kaama suutra: armastuse kunst, Tallinn 1997, tõlkinud Erik Arro.
- Üksindusest armastuseni, Tallinn 1997, koostanud Anu Tammemäe.
- Üksindusest armastuseni. 2, Tallinn 1997, koostanud Anu Tammemäe.
- Harry Leesment. Tulevase elukaaslase valimine, Tallinn 1998.
- Üksindusest armastuseni. 3, Tallinn 1998, koostanud Anu Tammemäe.
- Tobias Brocher. Armastuse raskus, Tartu 1999, tõlkinud Nelli Marbe.
- Henri J. M. Nouwen. Armastuse sisemine hääl, Tallinn 1999, tõlkinud Aldo Randmaa.
- Bob Mumford. Ja nad elasid õnnelikult kuni elu lõpuni, Rakvere 2000.
- Chérie Carter-Scott. Kui armastus on mäng, siis siin on mängureeglid: 10 reeglit armastuse leidmiseks ja püsiva ning tõelise suhte loomiseks, Tallinn 2000, tõlkinud Ulla Säre.
- James Dobson. Armastuse pikk meel, Tallinn 2001, tõlkinud Sulev Kivastik.
- Morgan Scott Peck. Tavatu tee, Tallinn 2001, tõlkinud Kaarel Tamre.
- Anne Hooper. Kamasuutra, Tallinn 2001, tõlkinud Ulla Säre.
- Alain de Botton. Armunu esseed, Tallinn 2002, tõlkinud Indra Feldman.
- Barbara De Angelis. Kuidas armastada kogu elu, Tallinn 2002, tõlkinud Mall Laur ja Helje Heinoja.
- Peter Corey. Kuidas armastusega hakkama saada, Tallinn 2002, tõlkinud Urmas Alas.
- Deepak Chopra. Tee armastuse juurde: tervenemise vaimsed võimalused, Tallinn 2002, Huma, tõlkinud Riina Soosaar.
- Patricia Mennen, Dagmar Geisler. Esimene armastus: raamat armastusest ja seksuaalsusest, Tallinn 2003, Koolibri, tõlkinud Maire Aigro.
- Ingvar Luhaäär ja Mari Luhaäär. Mängis Miku Manniga. Seksuaalse naudingu füsioloogilised alused, Intuitiivteaduste kool, 2003.
- Glenn D. Wilson (kaanel Glenn B. Wilson, Jon Cousins. Otsin sind: igavese armastuse saladus, Tartu 2003, El Paradiso, tõlkinud Karin Rannula.
- Suzi Malin. Armastus esimesest pilgust: miks te armastate seda, keda te armastate, Tallinn 2004, Sinisukk, tõlkinud Matti Piirimaa.
- Josh McDowell. Armastuse saladus: kuidas saavutada kestvat lähisuhet, Tallinn 2004, tõlkinud Lii Tõrra.
- Louise L. Hay, Linda Carwin Tomchin. Jõud sinu sees, Tallinn 2004, Nebadon, tõlkinud Kadri-Ülle Masing.
- Megan Tresidder. Millest kõneleb armastus, Tallinn 2004, Ilo, tõlkinud Aili Saks ja Touri Saks.
- Hazel Dixon-Cooper. Närune armastusepäev: abimees tõelise hingekaaslase leidmiseks või kaotamiseks, Tallinn 2004, Ersen, tõlkinud Hels Hinrikson.
- Ingvar Luhaäär. Mees ja naine eesti moodi. Eestlaste armuelu uuema seksuaaluuringu valgusel, 2006.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
![]() |
Vikisõnastiku artikkel: armastus |
- Alexander Moseley. Philosophy of love. Internet Encyclopedia of Philosophy, 2001
- Aforisme armastusest
- A social psychological perspective on positive illusions in relationships (inglise keeles)
- Marju Himma, "Eestlased ja prantslased võrdlesid armastust", Tartu Postimees, 20. mai 2009
- Vello Salo "Kuidas defineerida armastust?" Loeng sarjast “Ülikoolilt Pärnule”. [1] – Tartu Ülikooli Televisioon (UTTV). Video 03.01.2012. Klipi teostus: Ragnar Õun.
- Thomas-Andreas Põder, Märksõna „armastus“ – entsüklopeediline lühiselgitus teoloogilisest perspektiivist, Kirik & Teoloogia, 26. juuli 2013
- Camilla Kronqvist. This Funny Thing Called Love
- 15. veebruar 2016, Kristjan Port, kuhu kaob armunud inimese uni?