Helga Nõu

Allikas: Vikipeedia

Helga Nõu (kuni 1957. aastani Helga Raukas; sündinud 22. septembril 1934 Tartus) on eesti kirjanik ja õpetaja.

Kirjanik Helga Nõu septembris 2017 Rootsis Bros

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Helga Nõu (snd Raukas) sündis metsainspektorist isa Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast ema Elsa Raukase esiklapsena. Pere elas Kohtlas, Tallinnas ja Pärnus ning põgenes Rootsi septembris 1944. Alates 1957. aastast on Helga Nõu kodu Uppsalas, 2000. aastast alates veedab ta osa aastast ka Tallinna kodus.

Helga Nõu käis aastatel 1942–1944 Pärnu Linna 5. Algkoolis. Pärast seda kolis ta Rootsi ja õppis edasi Adelsö algkoolis aastatel 1945–1948. Olles lõpetanud algkooli, asus ta õppima Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusele, kus õppis vaid aasta. Ta jätkas õpinguid Stockholmis Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis (1950–1955). Oma õpingud lõpetas ta Stockholmi Õpetajaseminaris, kus ta õppis aastatel 1955–1957 ja mil ajal sai ta õpetajakutse Örby kooli.

29. detsembril 1957 abiellus Helga Enn Nõuga. Nende esimene laps Laine sündis 1960. aastal. Teine laps, poeg Heino sündis 1961. aastal ning 1965. aastal said nad ka teise tütre Liia. Kõik lapsed sündisid Rootsis, Uppsalas.

Örby koolis töötas Helga Nõu algkooliõpetajana aasta (1957–1958) ning edasi töötas õpetajana Balingsta koolis, Södra Hagundas kolm aastat (1958–1961), Uppsala Eesti täienduskoolis seitse aastat (1962–1969) ja asendusõpetajana kolm aastat (1973–1976) Sunnersta koolis. Pärast seda töötas ta aasta (1975–1976) uurimisassistendina Uppsala Ülikooli Akadeemilise haigla kopsukliinikus. Aasta hiljem alustas ta õpetamist Eriksbergi-Hogadali koolis, kus töötas kakskümmend kaks aastat (1977–1999). Pärast seda elab ta vaheldumisi Eestis ja Rootsis.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

  • “Kass sööb rohtu” (Lund 1965, 2. tr Tallinn 1991)
  • “Kord kolmapäeval” (Lund 1967, 2. tr Tallinn 1993)
  • “Oi, oi, oi – mis juhtus?” (Lund 1967)
  • “Ruuduline röövel” (Lund 1965, 2. tr Tallinn 1990)
  • “Tiiger, tiiger” (Lund 1969, 2. tr Tallinn 1990)
  • “Paha poiss” (Lund 1973, 2. tr Tallinn 1990)
  • “Põgenejad“ (Mana 1978-1979)
  • “Pea suu!” (Stockholm 1983, 2. tr Tallinn 1994, 3. tr Tallinn 2004, 4. tr Tallinn 2003, 5. tr Tallinn 2010, 6. tr Tallinn 2011)
  • “Uus lugemik 1” (Stockholm 1983)
  • “Uus lugemik 2” (Stockholm 1990
  • “Inimvaresed” (Stockholm 1993, 2. tr Tallinn 1994)
  • “Hundi silmas” (Tartu 1999)
  • “Tõmba uttu!” (Tallinn 2001, 2. tr Tallinn 2003, 3. tr Tallinn 2004, 4. tr Tallinn 2010, 5. tr Tallinn 2011)
  • “Kuues sõrm” (Tallinn 2003, 2. tr Tallinn 2011; läti keelde tõlgitud: Riia 2010)
  • “Ood lastud rebasele” (Tallinn 2006; rootsi keelde tõlgitud: Stockholm 2007)
  • “Peaaegu geenius ehk Schrödingeri kassi otsimas” (Tartu 2008)
  • “Appi!” (Tartu 2008)
  • “Elu täis üllatusi: Helga Nõu 75: maale ja mõtteid 1956-2009: segiläbi, nagu mõtted ikka tulevad” (Tartu 2009)
  • "Jääauku" (jätk raamatule "Appi!"; Tartu 2010)
  • "Valetaja". Mälestused, tõeotsimised (Tallinn 2011)
  • "Mahajätjad" (Tallinn 2013)
  • "Kas sa Tammsaaret oled lugenud?" (Tartu 2014) (Rutt Hinrikuse koostatud kirjanduslik eluloovestlus Helga Nõuga)
  • "Nartsiss, meesteõgija" (Tallinn 2016)

Tõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]

Astrid Lindgren

  • “Vaata, Madicken, lund sajab!“ (Stockholm 1984)
  • “Kui väike Ida tahtis teha vempu“
  • “Mina tahan ka koolis käia“ (Stockholm 1985)

Kerstin Thorvall

  • “Õhtujutud Andresest, varsti 4“ (Stockholm 1985; eesti keelde)

Aleksander Raukas

  • “Reisimärkmeid ühe ränduri elust” (“Reseanteckningar ur en vandringsmans liv“; rootsi keelde)

Lisaks sellele on ta tõlkinud ka oma novelle. Tema enda loomingut on veel tõlgitud soome, läti, rootsi ja vene keelde. "Ood lastud rebasele" on tõlgitud rootsi keelde (2007). "Kuues sõrm" on väljaandmisel läti keeles (2010).

Ühiskondlik/rahvuslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti Paadiklubi „Nautici“ (1985–1992)
  • Uppsala Eesti Selts (1961–...)
  • Väljaanne „Eesti Kroonika 1957“
  • Ajakiri „Tulehoidja“ (1952–1957)
  • Eesti Komitee (1962–...)
  • Eesti Kultuuri Koondis Rootsis (1963–...)
  • Liberaalne Erakond (1966–1979)
  • Lõuna-Rootsi Eesti Maja (1972–...)
  • Kirjastus „Eesti Kirjanike Kooperatiiv“ (1973–1996)
  • Eesti Kirjanduse Fond (1974–1975)
  • Rootsi Eestlaste Esindus (1975–1978)
  • Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut (1975–1993)
  • Sveriges Invandrarförfattarförbund (1975–1997)
  • Balti Instituut (1976–1996)
  • Rootsi Kirjanike Liit (1977–1997)
  • Välismaine Eesti Kirjanike Liit (1977–2000)
  • E.E.L.K Uppsala Kogudus (1978–...)
  • Ühing „Metroo“ (1981–1993)
  • Uppsala Eesti Skautlike Noorte Sõprade Selts (1981–1998)
  • Rootsi Õpetajate Liit (1983–1999)
  • PEN-klubi (1985–1992; 2010–...)
  • Uppsala Eesti Klubi (1986–2000)
  • Eesti Kirjanike Liit (1992–...)
  • Eesti Kirjanduse Selts (2000–...)

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti Kultuuri Koondise auhind (1968)
  • Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1971)
  • Lauri nim. Noorsookirjanduse auhind (1983)
  • Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind (1983)
  • Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind (1990)
  • Valgetähe V klassi teenetemärk (02.02.2001)
  • Eesti Vabariigi Kultuuriministri tänukiri ja preemia 80. sünnipäeva puhul (2014)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rutt Hinrikus, "Helga Nõu proosa" – Keel ja Kirjandus 1994, nr 9, lk 527–533
  • Rutt Hinrikus, "Malbe mässaja. Usutlus Helga Nõuga" – Looming 2004, nr 9, lk 1399–1415
  • Helga Nõu, "Elin, Elin! 40 aastat kirjavahetust Elin Toonaga" – Looming 2007, nr 7, lk 1053–72 ja nr 8, lk 1206–27
  • Eesti kirjandus paguluses 20. sajandil, Tallinn 2008, lk 220–228 ja bibliograafia lk 248–249, käsitluse autor Rutt Hinrikus; ka lk 349–350 (näidendist "Põgenejad", Piret Kruuspere) ja lk 549–550 (laste- ja noorsooraamatutest, Reet Krusten)
  • Helga Nõu, "Roppus tabab valusamalt kui rusikas". Intervjuu, üles kirjutanud Margus Kasterpalu – Postimees 17. mai 1999, lk 19

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]