Vladimir Beekman

Vladimir Beekman
Vladimir ja Aimée Beekmani hauaplats Rahumäe kalmistul
Sünniaeg	23. august 1929 Tallinn, Eesti
Surmaaeg	3. oktoober 2009 Tallinn
Rahvus	eestlane
Amet	kirjanik, tõlkija

Vladimir Beekman (23. august 1929 Tallinn – 3. oktoober 2009 Tallinn) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Beekman õppis Nõmme ja Narva algkoolis ning Tallinna 21. Keskkoolis. Kui pere teise maailmasõja ajal Leningradi evakueerus, saadeti isa rindele, kus ta ka surma sai, ema vangilaagrisse ja Vladimir Oranienbaumi lastekodusse, mis evakueeriti Tšuvaššiasse. Keskhariduse omandas ta Gorki rajoonis. Eestisse naasis ta 1946. aastal, õppis aastail 1946–1948 Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) ettevalmistuskursustel ja 1948–1953 TPI-s anorgaaniliste ainete tehnoloogia erialal.

Aastail 1953–1956 oli ta Eesti Riikliku Kirjastuse ilukirjandusosakonna juhataja, 1956. aastast kutseline kirjanik ja tõlkija. Oli ühtlasi aastail 1968–1971 Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretär, 1971–1976 esimene sekretär ning 1983–1995 juhatuse esimees.

Ta oli 1959. aastast NLKP liige, 1971. aastast EKP Keskkomitee liikmekandidaat ning 1976. aastast EKP Keskkomitee liige, samuti oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu VIII, Eesti NSV Ülemnõukogu IX, Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu saadik ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige ning 1970. aastast NSV Liidu Ülemnõukogu saadik Eesti NSV-st.

Looming

Beekman kirjutas eelkõige luulet ja romaane, kuid ka reisikirjeldusi ja lasteraamatuid. On tuntud eeskätt teaduspõhiste ja ulmesugemetega lasteraamatute looja ja vahendajana, kes tõlkis eesti keelde Astrid Lindgreni teoseid ning loonud Aatomiku ja Raua-Rooberti tegelaskuju. Peale selle on ta tõlkinud ka saksa, rootsi, hollandi, taani, vene, tšehhi, läti ja flaami keelest nii luulet kui ka proosat.

2004. aastal oli Vladimir Beekman üks kuuest tõlkijast, kes sai suurimat seadusega lubatud autorihüvitist 29 148 krooni. Kirjanikest sai selle maksimumi ainult Jaan Kross. 2006. aastal sai ta 33 669 krooni autorihüvitist. Ainult kolm tõlkijat ja üks kirjanik (Erik Tohvri) said autorihüvitist rohkem.

Teosed

Luulekogud

• "Laul noorusest" (1952)
• "Tee ellu" (1955)
• "Tuul kanarbikus: luuletusi 1956–1957" (1958)
• "Linnutee" (1960)
• "Sinine tulp" (1965)
• "Olematu puu: luuletusi 1965–1968" (1969)
• "Rüsinatund" (1971)
• "Pühvliluht" (1974, valikkogu)
• "Lõpp ja algus" (1989)

Mälestusteraamat

• "Alles see oli..." (Tallinn, Tänapäev 2008, 207 lk), ISBN 9789985626443

Poeem

• "Ida-Euroopa valgus" (1963)

Romaanid

• "Kurbade kivide linn" (1959)
• "Transiitreisija" (1967)
• "Öölendurid" (1975)
• "Ja sada surma" (1978)
• "Eesli aasta" (1979)
• "Koridor" (1982)
• "Kodutute kodu" (1985)
• "Narva kosk" (1986)

Reisiraamatud

• "Island 1958 Reisimärkmeid" (1959)
• "Sügis Rootsi Kuningriigis" (1960)
• "Kauge maa – Brasiilia" (1963)
• "Euroopa ristteedel. Reisimärkmeid Austriast ja Hollandist" (1965) (kaasautor)
• "Vahemaandumised. Kanadas, Soomes, Armeenias, Tadžikistanis ja Norras 1967–1971" (1972)
• "Mehhiko – päikesekivi maa" (1975)
• "Maakera kuklapoolel" (Austraalia, Uus-Meremaa, Fidži) (1977)

Lasteraamatud

• "Rahutu teekond" (1956)
• "Aatomik" (1959, 1980)
• "Kõnelev kaaslane" (1961)
• "Pea püsti poisid!" (1961)
• "Aatomik ja Küberneetiline karu" (1968)
• "Raua-Roobert" (1972)
• "Aatomiku juhtumised" (1974, 1988)

Tunnustus

• 1970 – Eesti NSV kirjanduse aastapreemia ("Olematu puu. Luuletusi 1965-1968")
• 1973 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Raua-Roobert")
• 1975 – Eesti NSV teeneline kirjanik
• 1989 – Juhan Liivi luuleauhind ("Eesti naised")
• 2002 – Valgetähe IV klassi teenetemärk

Isiklikku

Ta oli abielus kirjanik Aimée Beekmaniga.

Kirjandus

• "Beekman "võitleb" sõnavabaduse eest". Eesti Päevaleht, 13. detsember 1978, nr 94, lk 2
• Kaljo-Olev Veskimägi "Hando Runnel partei- ja tsensuuripaberites" (Vladimir Beekmani parteilistest rünnakutest Loomingu Raamatukogu vastu). Raamatus "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud Mart Orav. HRS, Tartu 1999, lk 460–461, 463. ISBN 9985-60-664-7

Välislingid

• Foto
• Rein Põder "Vladimir Beekman kui maailmarändur". Postimees, 21. august 2004
• Jaanus Kulli "Vladimir Beekman: "Midagi on Pipis ka Lindgrenist"" – ohtuleht.ee, 14. november 2007
• "Kadrioru vabahärra igapäevane rituaal – jalutuskäik abikaasaga" – ohtuleht.ee, 19. aprill 2008
• "Tõlkija Beekmani esimene armastus oli Astrid Lindgren" – ohtuleht.ee, 19. aprill 2008
• "Vladimir Beekman" – ohtuleht.ee, 19. aprill 2008
• Jaanus Kulli "Vladimir Beekman: vaibalkäigud olid palga sees". Õhtuleht, 19. aprill 2008
• Rein Veidemann "Kummardus Vladimir Beekmanile" – postimees.ee, 24. august 2009
• "Suri Vladimir Beekman" – postimees.ee, 4. oktoober 2009
• "Suri Vladimir Beekman" – epl.ee, 4. oktoober 2009
• Kaarel Kressa, Ants Juske, Mari Peegel "Vladimir Beekmani elutööd on raske üle hinnata" – epl.ee, 5. oktoober 2009

Eelnev Juhan Smuul	Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse esimees 1971–1976	Järgnev Paul Kuusberg
Eelnev Paul Kuusberg	Eesti (NSV) Kirjanike Liidu juhatuse esimees 1983–1995	Järgnev Mati Sirkel