Vladimir Beekman
Vladimir Beekman | |
---|---|
![]() Vladimir ja Aimée Beekmani hauaplats Rahumäe kalmistul | |
Sündinud |
23. august 1929 Tallinn, Eesti |
Surnud |
3. oktoober 2009 Tallinn |
Rahvus | eestlane |
Amet | kirjanik, tõlkija |
Vladimir Beekman (23. august 1929 Tallinn – 3. oktoober 2009 Tallinn) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Beekman õppis Nõmme ja Narva algkoolis, Tallinna 21. Keskkoolis. 1953. aastal lõpetas ta Tallinna Polütehnilises Instituudis keemiainseneri eriala.
Aastatel 1953–1956 oli ta Eesti Riikliku Kirjastuse ilukirjandusosakonna juhataja, 1956. aastast alates kutseline kirjanik ja tõlkija. 1968–1971 oli ta Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretär, 1971–1976 esimene sekretär ning aastast 1983 juhatuse esimees.
Ta oli 1959. aastast NLKP liige, EKP Keskkomitee liikmekandidaat 1971. aastast, EKP Keskkomitee liige 1976. aastast ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige. 1970. aastast NSV Liidu Ülemnõukogu saadik Eesti NSV-st.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Beekman kirjutas peamiselt luulet ja romaane, aga ka reisikirjeldusi ja lasteraamatuid. Lisaks tõlkis ta saksa, rootsi, hollandi, taani, vene, tšehhi, läti ja flaami keelest luuletusi, proosat, romaane, sealhulgas Astrid Lindgreni teoseid.
2004. aastal oli Vladimir Beekman üks kuuest tõlkijast, kellele maksti seadusega maksimaalne lubatud autorihüvitis 29 148 krooni. Kirjanikest sai selle maksimumi ainult Jaan Kross. [1] 2006. aastal sai ta 33 669 krooni autorihüvitist. Ainult kolm tõlkijat ja üks kirjanik (Erik Tohvri) said autorihüvitist rohkem. [2]
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
Luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]
- "Laul noorusest" (1952)
- "Tee ellu" (1955)
- "Tuul kanarbikus: luuletusi 1956–1957" (1958)
- "Linnutee" (1960)
- "Sinine tulp" (1965)
- "Olematu puu: luuletusi 1965–1968" (1969)
- "Rüsinatund" (1971)
- "Pühvliluht" (1974, valikkogu)
- "Lõpp ja algus" (1989)
Mälestusteraamat[muuda | muuda lähteteksti]
- "Alles see oli..." (Tallinn, Tänapäev 2008, 207 lk), ISBN 9789985626443
Poeem[muuda | muuda lähteteksti]
- "Ida-Euroopa valgus" (1963)
Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Kurbade kivide linn" (1959)
- "Transiitreisija" (1967)
- "Öölendurid" (1975)
- "Ja sada surma" (1978)
- "Eesli aasta" (1979)
- "Koridor" (1982)
- "Kodutute kodu" (1985)
- "Narva kosk" (1986)
Reisiraamatud[muuda | muuda lähteteksti]
- "Island 1958 Reisimärkmeid" (1959)
- "Sügis Rootsi Kuningriigis" (1960)
- "Kauge maa – Brasiilia" (1963)
- "Euroopa ristteedel. Reisimärkmeid Austriast ja Hollandist" (1965) (kaasautor)
- "Vahemaandumised. Kanadas, Soomes, Armeenias, Tadžikistanis ja Norras 1967–1971" (1972)
- "Mehhiko – päikesekivi maa" (1975)
- "Maakera kuklapoolel" (Austraalia, Uus-Meremaa, Fidži) (1977)
Lasteraamatud[muuda | muuda lähteteksti]
- "Rahutu teekond" (1956)
- "Aatomik" (1959, 1980)
- "Kõnelev kaaslane" (1961)
- "Pea püsti poisid!" (1961)
- "Aatomik ja Küberneetiline karu" (1968)
- "Raua-Roobert" (1972)
- "Aatomiku juhtumised" (1974, 1988)
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1970 – Eesti NSV kirjanduse aastapreemia ("Olematu puu. Luuletusi 1965-1968")
- 1973 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Raua-Roobert")
- 1975 – Eesti NSV teeneline kirjanik
- 1989 – Juhan Liivi luuleauhind ("Eesti naised")
- 2002 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[3]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli abielus kirjanik Aimée Beekmaniga.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 349
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 351
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3941
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Beekman "võitleb" sõnavabaduse eest". Eesti Päevaleht, 13. detsember 1978, nr 94, lk 2
- Kaljo-Olev Veskimägi "Hando Runnel partei- ja tsensuuripaberites" (Vladimir Beekmani parteilistest rünnakutest Loomingu Raamatukogu vastu). Raamatus "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud Mart Orav. HRS, Tartu 1999, lk 460–461, 463. ISBN 9985-60-664-7
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Vladimir Beekman |
- Foto
- Rein Põder "Vladimir Beekman kui maailmarändur". Postimees, 21. august 2004
- Jaanus Kulli "Vladimir Beekman: "Midagi on Pipis ka Lindgrenist"" – ohtuleht.ee, 14. november 2007
- "Kadrioru vabahärra igapäevane rituaal – jalutuskäik abikaasaga" – ohtuleht.ee, 19. aprill 2008
- "Tõlkija Beekmani esimene armastus oli Astrid Lindgren" – ohtuleht.ee, 19. aprill 2008
- "Vladimir Beekman" – ohtuleht.ee, 19. aprill 2008
- Jaanus Kulli "Vladimir Beekman: vaibalkäigud olid palga sees". Õhtuleht, 19. aprill 2008
- Rein Veidemann "Kummardus Vladimir Beekmanile" – postimees.ee, 24. august 2009
- "Suri Vladimir Beekman" – postimees.ee, 4. oktoober 2009
- "Suri Vladimir Beekman" – epl.ee, 4. oktoober 2009
- Kaarel Kressa, Ants Juske, Mari Peegel "Vladimir Beekmani elutööd on raske üle hinnata" – epl.ee, 5. oktoober 2009
Eelnev Juhan Smuul |
Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse esimees 1971–1976 |
Järgnev Paul Kuusberg |
Eelnev Paul Kuusberg |
Eesti (NSV) Kirjanike Liidu juhatuse esimees 1983–1995 |
Järgnev Mati Sirkel |
- Eesti kirjanikud
- Eesti luuletajad
- Eesti tõlkijad
- Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased
- EKP Keskkomitee liikmed
- Eesti NSV IX Ülemnõukogu liikmed
- Eesti NSV X Ülemnõukogu liikmed
- NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud
- NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud
- Eesti NSV teenelised kirjanikud
- Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid
- Rahumäe kalmistule maetud
- Sündinud 1929
- Surnud 2009