Mine sisu juurde

Vladimir Beekman

Allikas: Vikipeedia
Vladimir Beekman
Vladimir ja Aimée Beekmani hauaplats Rahumäe kalmistul
Sünniaeg 23. august 1929
Tallinn, Eesti
Surmaaeg 3. oktoober 2009
Tallinn
Rahvus eestlane
Amet kirjanik, tõlkija

Vladimir Beekman (23. august 1929 Tallinn3. oktoober 2009 Tallinn) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Beekman õppis Nõmme ja Narva algkoolis ning Tallinna 21. Keskkoolis. Kui pere teise maailmasõja ajal Leningradi evakueerus, saadeti isa rindele, kus ta ka surma sai, ema vangilaagrisse ja Vladimir Oranienbaumi lastekodusse, mis evakueeriti Tšuvaššiasse. Keskhariduse omandas ta Gorki rajoonis. Eestisse naasis ta 1946. aastal, õppis aastail 1946–1948 Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) ettevalmistuskursustel ja 1948–1953 TPI-s anorgaaniliste ainete tehnoloogia erialal.[1][2][3]

Aastail 1953–1956 oli ta Eesti Riikliku Kirjastuse ilukirjandusosakonna juhataja, 1956. aastast kutseline kirjanik ja tõlkija. Oli ühtlasi aastail 1968–1971 Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretär, 1971–1976 esimene sekretär ning 1983–1995 juhatuse esimees.

Ta oli 1959. aastast NLKP liige, 1971. aastast EKP Keskkomitee liikmekandidaat ning 1976. aastast EKP Keskkomitee liige, samuti oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu VIII, Eesti NSV Ülemnõukogu IX, Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu saadik ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige ning 1970. aastast NSV Liidu Ülemnõukogu saadik Eesti NSV-st.

Beekman kirjutas eelkõige luulet ja romaane, kuid ka reisikirjeldusi ja lasteraamatuid. On tuntud eeskätt teaduspõhiste ja ulmesugemetega lasteraamatute looja ja vahendajana, kes tõlkis eesti keelde Astrid Lindgreni teoseid ning loonud Aatomiku ja Raua-Rooberti tegelaskuju.[4] Peale selle on ta tõlkinud ka saksa, rootsi, hollandi, taani, vene, tšehhi, läti ja flaami keelest nii luulet kui ka proosat.

2004. aastal oli Vladimir Beekman üks kuuest tõlkijast, kes sai suurimat seadusega lubatud autorihüvitist 29 148 krooni. Kirjanikest sai selle maksimumi ainult Jaan Kross.[5] 2006. aastal sai ta 33 669 krooni autorihüvitist. Ainult kolm tõlkijat ja üks kirjanik (Erik Tohvri) said autorihüvitist rohkem.[6]

  • "Laul noorusest" (1952)
  • "Tee ellu" (1955)
  • "Tuul kanarbikus: luuletusi 1956–1957" (1958)
  • "Linnutee" (1960)
  • "Sinine tulp" (1965)
  • "Olematu puu: luuletusi 1965–1968" (1969)
  • "Rüsinatund" (1971)
  • "Pühvliluht" (1974, valikkogu)
  • "Lõpp ja algus" (1989)

Mälestusteraamat

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Ida-Euroopa valgus" (1963)
  • "Kurbade kivide linn" (1959)
  • "Transiitreisija" (1967)
  • "Öölendurid" (1975)
  • "Ja sada surma" (1978)
  • "Eesli aasta" (1979)
  • "Koridor" (1982)
  • "Kodutute kodu" (1985)
  • "Narva kosk" (1986)

Reisiraamatud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Island 1958 Reisimärkmeid" (1959)
  • "Sügis Rootsi Kuningriigis" (1960)
  • "Kauge maa – Brasiilia" (1963)
  • "Euroopa ristteedel. Reisimärkmeid Austriast ja Hollandist" (1965) (kaasautor)
  • "Vahemaandumised. Kanadas, Soomes, Armeenias, Tadžikistanis ja Norras 1967–1971" (1972)
  • "Mehhiko – päikesekivi maa" (1975)
  • "Maakera kuklapoolel" (Austraalia, Uus-Meremaa, Fidži) (1977)

Lasteraamatud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Rahutu teekond" (1956)
  • "Aatomik" (1959, 1980)
  • "Kõnelev kaaslane" (1961)
  • "Pea püsti poisid!" (1961)
  • "Aatomik ja Küberneetiline karu" (1968)
  • "Raua-Roobert" (1972)
  • "Aatomiku juhtumised" (1974, 1988)

Ta oli abielus kirjanik Aimée Beekmaniga.

  1. "Mihkel Veiderma - Tagasivaade eluteele".
  2. "Looming : Eesti Kirjanike Liidu ajakiri : ilmub 1923. aastast september 2020 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 30. mail 2024.
  3. "Sirp ja Vasar 8 juuli 1950 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 30. mail 2024.
  4. Kaarel Kressa. Vladimir Beekmani elutööd on raske üle hinnata Eesti Päevaleht / LP, 05.10.2009.
  5. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 349
  6. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 351
  7. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  • "Beekman "võitleb" sõnavabaduse eest". Eesti Päevaleht, 13. detsember 1978, nr 94, lk 2
  • Kaljo-Olev Veskimägi "Hando Runnel partei- ja tsensuuripaberites" (Vladimir Beekmani parteilistest rünnakutest Loomingu Raamatukogu vastu). Raamatus "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud Mart Orav. HRS, Tartu 1999, lk 460–461, 463. ISBN 9985-60-664-7

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Juhan Smuul
Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse esimees
19711976
Järgnev
Paul Kuusberg
Eelnev
Paul Kuusberg
Eesti (NSV) Kirjanike Liidu juhatuse esimees
19831995
Järgnev
Mati Sirkel