Mine sisu juurde

Aarne Üksküla

Allikas: Vikipeedia
Jaanus Orgulas ja Aarne Üksküla 2007. aastal

Aarne-Mati Üksküla (21. september 1937 Tallinn – 29. oktoober 2017) oli eesti näitleja ja teatripedagoog.

Aarne Üksküla on lavastanud teatritükke ja mänginud telelavastustes ("Härra Barnett", 1980; "Truu naine", 1982; "Mäng", 1996; "Cecile on surnud", 1995; "Ma armastasin sakslast", 1998), kuuldemängudes („Mozart ja Salieri”, 1994; „Naksitrallid”, 1997; „Leino läheb Eestisse”, 1998; „Ketas”, 1999; „Hääled”, 2008), paljudes filmides ja teleseriaalides. Ta oli tuntud ka tekstilugejana (ilmunud heliplaadid) ja dublaažinäitlejana. 2009. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemiat saamise ajaks oli Üksküla mänginud enam kui 130 teatri- ja ekraanirolli.[1]

1980. aastal kirjutas ta alla 40 kirjale.

Elukäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Üksküla jäi varakult vanemateta (ema ja isa surid 1944. aastal) ja koos kahe väikse õega oli ta vanaema ning lelle kasvatada. Kooliteed alustas ta Rahumäe koolis.[2] Üksküla jätkas kooliteed Tallinna 7. keskkoolis, mille lõpetas 1956. aastal. Aastatel 1956–1957 õppis Aarne Üksküla Tallinna Pedagoogilises lnstituudis eesti keele, kirjanduse ja ajaloo teaduskonnas. 1961. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri I lennu näitlejana.

Aastatel 1961–1968 töötas ta Rakvere Teatris, 1968–1978 Lydia Koidula nimelises Pärnu Draamateatris, 1985–1988 Eesti Draamateatris, 1988–1993 Vanalinnastuudios ja 1993–2002 Eesti Draamateatris. 2002. aastast oli ta vabakutseline näitleja. Üksküla on mänginud ka stuudioteatris Theatrum.

Vaheaegadega töötas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis, kus ta oli aastatel 1978–1982 kateedri juhataja ning kursuse juhendaja, 1982–1986 kursuse juhendaja koos Lembit Petersoniga ja 1998. aastast professor. Lisaks oli ta aastatel 1997–1999 Eesti Humanitaarinstituudi teatriala õppejõud.[3]

Teatrirolle

[muuda | muuda lähteteksti]
Aarne Üksküla 1996. aastal

Filmograafia

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1960 "Vihmas ja päikeses" mängufilm, noormees restoranis
  • 1966 "Kirjad Sõgedate külast" mängufilm, kirjanik
  • 1966 "Ühe suve akvarellid" telemängufilm, Luigi
  • 1968 "Eduard Viiralt" dokumentaalfilm, teksti lugeja
  • 1970 "Valge laev" mängufilm, Barry Rose
  • 1971 "Lindpriid" I–IV osa telemängufilm, Vidrik Virbus
  • 1971 "Saaremaa küla 1" dokumentaalfilm, teksti lugeja
  • 1971 "Всадник без головы (Peata ratsanik)" mängufilm, Cassius Calhoun
  • 1973 "Rasked aastad" telemängufilm, Vidrik
  • 1974 "Ohtlikud mängud" mängufilmid, SD hauptman
  • 1975 "Indrek" mängufilm, Molotov
  • 1976 "Aeg elada, aeg armastada" mängufilm, Melts, arst
  • 1976 "Igavesti Teie" dokumentaalfilm, teksti lugeja
  • 1976 "Minu naine sai vanaemaks" telemängufilm, mees
  • 1976 "Teise looduse tegijad" dokumentaalfilm, teksti lugeja
  • 1976 "Tutkad" dokumentaalfilm, teksti lugeja
  • 1978 "Naine kütab sauna" mängufilm, Tõnis
  • 1979 "31. osakonna hukk" I jagu mängufilm, Gunnar Blindt
  • 1980 "31. osakonna hukk" II jagu mängufilm, Gunnar Blindt
  • 1980 "Ärge laske mul surra!" dokumentaalfilm, teksti lugeja
  • 1980 "Ideaalmaastik" mängufilm, Liina isa
  • 1980 "Matsalu linnuriik" populaarteaduslik film, teksti lugeja
  • 1980 "Metskannikesed" mängufilm, Juhan
  • 1980 "Muusikarüütel" dokumentaalfilm, teksti lugeja
  • 1981 "Karge meri" mängufilm, Pastor Joosep Lund
  • 1981 "Nukitsamees" mängufilm, isa
  • 1981 "Pisuhänd" telemängufilm, Vestmann
  • 1982 " Arabella, mereröövli tütar" mängufilm, kaubalaeva kapten
  • 1983 "Enn Vetemaa kinovariatsioonid teemal "Püha Susanna ehk Meistrite kool"" telemängufilm, kolhoosi esimees
  • 1984 "Reekviem" mängufilm, orelimeister Jaan Prii
  • 1984 "Naksitrallid I" animafilm, Sammalhabe (hääl)
  • 1984 "Karoliine hõbelõng" mängufilm, päkapikk
  • 1985 "Bande" mängufilm, Paul Madvig
  • 1985 "Jaht" dokumentaalfilm, teksti lugeja
  • 1985 "Savoy ball" I jagu telemängufilm, Aristide
  • 1985 "Savoy ball" II jagu telemängufilm, Aristide
  • 1986 "Saja aasta pärast mais" mängufilm, Sisekaitseülem
  • 1987 "Eine murul" animafilm, (hääl)
  • 1987 "Leivakivi" dokumentaalfilm, teksti lugeja
  • 1987 "Naksitrallid II" animafilm, Sammalhabe (hääl)
  • 1988 "Doktor Stockmann" I–II jagu telemängufilm, Hovstad
  • 1988 "Linn" animafilm, (hääl)
  • 1988 "Näkimadalad" IV jagu telemängufilm
  • 1989 "Meister" lühimängufilm, Tobias
  • 1990 "Kuressaare linnus" populaarteaduslik film, teksti lugeja
  • 1990 "Naksitrallid" animafilm, Sammalhabe (hääl)
  • 1990 "Sügis" mängufilm, Paavel
  • 1990 "Teenijanna" lühimängufilm, härra Mitt
  • 1991 "Rahu tänav" mängufilm
  • 1991 "Surmatants" mängufilm, Marta isa
  • 1992 "Lammas all paremas nurgas" mängufilm, krahv ja professor Mets
  • 1993 "Kapsapea" animafilm, Saamuel Pliuhkam (hääl)
  • 1993 "Saatana pisar" mängufilm, Advokaat Leppikson
  • 1993–1995 "Salmonid" teleseriaal, Endel Salmon
  • 1994 "Victoria (Ühe armastuse lugu)" I–II jagu mängufilm, Mölder
  • 1994 "Jüri Rumm" mängufilm, Krahv von Kreiserling
  • 1995 "Kirjad idast" mängufilm, vana fotograaf
  • 1995–1998 "M Klubi" teleseriaal, Meister
  • 1995 "Tallinna legendid" animafilm, linnapea (hääl)
  • 1995–1996 "V.E.R.I." teleseriaal
  • 1995 "Wikmani poisid " teleseriaal, hr Hellmann
  • 1996 "Keegi veel" animafilm, Uku (hääl)
  • 1997 "Jõulumees" lühimängufilm
  • 1997 "Tagasi Euroopasse (Kapsapea 2)" animafilm, Saamuel Pliuhkam (hääl)
  • 1997 "Minu Leninid" mängufilm, Hollweg, Saksa riigikantsler
  • 1997 "Šamaan" dokumentaalfilm, teksti lugeja
  • 1998 "Vennaskond. Millennium" muusikafilm, teksti lugeja
  • 1999-2012 "Õnne 13" teleseriaal, Jaak Pallo
  • 2000 "Me saame hakkama" Teleseriaalid Heldur
  • 2000 "Saamueli internet" animafilm, Saamuel Pliuhkam (hääl)
  • 2005 "Surnumatja" lühimängufilm, Herbert
  • 2005 "Vennad Karusüdamed" animafilm, August (hääl)
  • 2006 "Leiutajateküla Lotte" animafilm, Mutt James (hääl)
  • 2006 "Vana daami visiit" mängufilm, Alfred III
  • 2007 "Kinnunen" mängufilm, Endel, Õie onu
  • 2007 "Universitas Tartuensis 375" dokumentaalfilm, teksti lugeja
  • 2008 "Päev, mil ma kasvasin" lühifilm, vanaisa
  • 2009 "Vanamees ja põder" lühifilm, teksti lugeja
  • 2010 "Tsirkuselaps" dokumentaalfilm, teksti lugeja
  • 2010 "Külm on" lühifilm, vanaisa
  • 2011 "Üks mu sõber" mängufilm, Mati
  • 2013 "Elavad pildid" mängufilm, Julius[4]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Teised Aarne Ükskülast

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Voldemar Panso on kirjutanud lavakunstikooli õpingute ajal: "„Aarne Üksküla on sisukas ja mõtterikas noormees, n-ö mõtleva näitleja tüüp. Terava tähelepanuga, püsiv ja püüdlik, inimesena sõnaaher ja kinnine. On näidanud väga häid resultaate nii tõsises žanris kui ka koomilises.”.[2]
  • Lembit Peterson (2012): "Inimesena on Üksküla peidus. Armastus on märksõna, mis mul temaga seoses ikka meenub. Teine on tõetunne ja ausus – enda ja teiste suhtes. Kusjuures esmalt enda suhtes. See teeb temast minu jaoks niisuguse "igavese inimese", kes hingab tõest ja armastusest.... Aarnel on suur ja tundlik süda, suur anne. Aarne on väga hea partner, temaga tekib laval elus suhe. Ta näeb sind, aimab ette, kuhu sa järgmisena lähed, ta naudib koosmängu. Inspireeriv partner.... Näitlejana on Aarne igale lavastajale kingitus. Mis ei tähenda, et temaga alati kerge koos töötada oleks. Aga huvitav on ta igas proovis ja tema annab alati etendusele näitlejana kammertooni."[7]
  • Indrek Sammul (2012): "Aarne puhul on huvitav veel see, et tema partnerina tunned sa ennast turvaliselt: sa oled justkui Aarne peopesa peal ja siis ta kuidagi hoiab sind laval! See on huvitav tunne. Sul on tohutult turvaline temaga koos olla, ta justkui aitab sind ja sa tunned, et sa ise oled suures plaanis. Kõik näitlejad, kes on temaga koos laval olnud, on kahtlemata temalt midagi õppinud. Lisaks tema tolerantsus ja suhtumine töösse!"[7]
  • Rain Simmul (2012): "Kui teda võrrelda kellegagi Eesti teatrimaastikul, siis need oleksid Jüri Järvet ja Ants Eskola. Ta on kolleeg, kellega ühte truppi sattumine on juba pool võitu igale näitlejale. Olenemata, mis teatris see lavastus välja tuleb. Sest ta on lihtsalt väga hea näitleja ja suure sisemise taktiga inimene. Lavakooli ajast mäletan veel seda, et ta on väga hea pedagoog ning ta pole sugugi autoritaarne. Vastupidi, väga tundlik, professionaalne ja väga mänguline."[7]
  • Leila Säälik (2016): "Kui Aarne on rääkinud endast, kui keskpärasest näitlejast, siis ta mõtleb seda tõsiselt. Ma arvan, et ta usub niimoodi. Väga tore, et teised näevad tema suurust ja hindavad teda, aga tema arvab, et nojah, las nad arvavad nii. Ta ei hinda ennast üle. Ma arvan, et talle on olulisem see, et tal on head partnerid, tal on hea nendega mängida, aga see, kui palju teda väljastpoolt hinnatakse, pole talle eriti oluline. Selles ongi tema suurus. Ja see on ametiau."[8]
  • Ita Ever (2016): "Partnerina ei ole ma kunagi kogenud seda, et Aarne karjuks oma partneri peale. Kui teda miski häiris, siis ta oli vait või läks lihtsalt minema. Omamoodi sümpaatia jooksis meie vahel. Jah, Aarne otseselt kedagi ei kiitnud, ta andis mõista, et miski on talle sümpaatne, see meeldis talle, aga ta ei öelnud seda välja.... Mulle kui näitlejale teeb muret see, et ma ei näe kuskil Aarne-mastaabis näitlejate järelkasvu."[8]
  • Jaan Rekkor (Üksküla juhendatud 10. lennu lõpetanu) (2017): "Ta ütles erialatundides teatrist rääkides väga sageli, et lavale tuleb minna ainult partneri pärast, partneri jaoks. See on tarkus, mis tuleb aastatega või ei tulegi. See tähendab, et kui ei ole sinu kord esireas seista, siis pole mõtet sinna trügida – abista oma partnerit, aita teda fookusesse tõsta."[2]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesest abielust Siina Ükskülaga on Aarne Ükskülal poeg Sander Üksküla, kelle tütar Sandra Uusberg ja poeg Kristjan Üksküla on näitlejad.

Pärast esimese abielu lagunemist 1978. aastal oli Aarne Üksküla elukaaslane Maria Klenskaja. Koos on nad täisealiseks kasvatanud ühise tütre Mari-Leen Üksküla-Eomoisi.

2009. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi kultuuripreemia, millest otsustas suurema osa heategevuseks ära kinkida: teatriveteranidele ja lastekodulastele. Üksküla põhjendas otsust sellega, et tal ei ole nii suurt preemiat vaja.[2] Üksküla on teinud umbes 130 teatrirolli ning enda kohta on ta öelnud, et on Suur Illusionist (ta olevat keskpärane näitleja, kuid suure illusionistina on kõik lihtsalt ära petnud).[9]

Aarne Üksküla on maetud Liiva kalmistule, perekonna hauaplatsile.[10]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Aarne Üksküla: mul ei ole nii suurt preemiat vaja. Postimees, 25. veebruar 2009.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Aarne Üksküla uskus, et laval tuleb teha kõik partneri heaolu nimel. epl.delfi.ee, 30.10.2017.
  3. ↑ Aarne Üksküla. Eesti Teatriliit.
  4. ↑ Aarne Üksküla. Filmograafia. Eesti filmi andmebaas.
  5. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  6. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 In memoriam: Aarne Ükskülal on suur ja tundlik süda, suur anne. ohtuleht.ee, 29. oktoober 2017
  8. ↑ 8,0 8,1 Ita Ever Aarne Ükskülast: Mulle kui näitlejale teeb muret see, et ma ei näe kuskil Aarne-mastaabis näitlejate järelkasvu. ohtuleht.ee, 16. detsember 2017
  9. ↑ Suur Illusionist Aarne Üksküla. Postimees, 20. detsember 2002.
  10. ↑ Teatri ja spordi suurkujud Liival. aire.opera.ee, 15.11.2022.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aarne_Üksküla&oldid=6727533"