Minni Nurme

Allikas: Vikipeedia

Minni Katharina Nurme (kuni 1935 Neumann, 1936–1941 Raudsepp, 1941–1958 Hint; 30. oktoober 1917 Aidu vald22. november 1994 Tallinn) oli eesti kirjanik.

Aastal 1936 lõpetas Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasiumi.

Teise maailmasõja ajal oli Nõukogude tagalas ning seejärel tegutses vabakutselise kirjanikuna.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutanud olustikulist ja psühholoogilist proosat ning sõjaajal peamiselt koduigatsuslikku luulet. Hiljem kirjutas loodus- ja tundeluulet ning filosoofilist luulet.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kentaurid (1939), esikromaan (Minni Raudsepp)
  • Ratastool (1941)

Luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sünnimuld (1945)
  • Maarjahein (1967), valikkogu
  • Sookailudes on loitsud (1971)
  • Kuuvein (1971)
  • Tuules lendlev seeme (1976)
  • Päevapuri (1981)
  • Valgevalul (1983)
  • Puud varjulised (1987), valikkogu

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema õde oli kirjanik Salme Ekbaum.

Aastail 19361941 oli ta abielus Jaan Raudsepaga (1907–1962), siis oli tema kodanikunimi Minni Raudsepp. Nende poeg on sisearhitekt Loomet Raudsepp.

Aastail 19411958 Aadu Hindiga, siis oli tema kodanikunimi Minni Hint. Nende tütred on Eeva Park ja Miina Hint, pojad Martin Hint, Päärn Hint ja Aadu Hint.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]