Keel ja Kirjandus

Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.

Ajakiri asutati 1958.

Ajakiri ilmub praegu Eesti Kultuurkapitali ja Eesti riigi toetusel.

Keele ja Kirjanduse eelkäijad olid ajakirjad Eesti Kirjandus (ilmus 1906–1940 Tartus) ja Eesti Keel (ilmus 1920–1940 Tartus). Aastal 1940 ühendati need ajakirjaks Eesti Keel ja Kirjandus, mida ilmus 1941. aastal 6 numbrit.

Peatoimetajad

• 1958–1983 Olev Jõgi
• 1983–1995 Aksel Tamm
• 1995 Eevi Ross (kohusetäitja)
• 1996–2006 Mart Meri
• 2006–2016 Joel Sang
• 2016– Johanna Ross

Ajakirja Keel ja Kirjandus aastaauhinnad

2020

• Ann Veismann, „Kelle ees ja mille taga? Ruumis orienteerumise viisid eesti keeles“
• Kristo Nurmis, „Seltsimees Vaheri küsimus. Nõukogude subjektsus Luise Vaheri 1941. aasta päevikus“ I–II
• Tõnno Jonuks, Atko Remmel, „Metsarahva kujunemine. Retrospektiivne vaade müüdiloomele“

LÜHITEKST:

• Kristiina Ross, „Sõna, mõiste ja ideoloogia. Laulatusest abielureferendumini“

2019

• Anna Verschik, „Mitmekeelsus, keelekontaktid ja keeleline teadlikkus“
• Liina Lukas, „Eesti ja läti luule sünd saksa laulu vaimust“ I–II
• Heiki Valk, „Jumala lahkumine. Peko jälgedel“

LÜHITEKST:

• Meeli Sedrik, Udo Uibo, „Trips, traps, trull, sina oled kull“

2018

• Külli Prillop, „Mida teeb moora eesti keeles?”; „Varjatud muutused eesti keele prosoodilises süsteemis“
• Daniele Monticelli, Piret Peiker, Krista Mits, „Jamaicast Pariisi ning sealt Tartusse tagasi. Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses“
• Merili Metsvahi, „Esimese öö õiguse stereotüübi leviku eellugu. Mõisnike ja talutüdrukute suhetest regilaulus ning valgustusajastu saksa

kirjameeste teostes“ LÜHITEKST:

• Andrei Hvostov, „Armastades vabariiki, ja iseennast”

2017

• David Ogren, „Finiitverbi mõju objekti käändele da-infinitiiviga objektikonstruktsioonis“
• Eneken Laanes, „Trauma keelde tõlgitud. Kultuurideülesed mäluvormid eesti laagri- ja küüditamismälestustes“
• Katre Kikas, „Rahvaluulekogumine epistolaarses kontekstis. Helene Maaseni kirjad Jakob Hurdale“

LÜHITEKST:

• Kristi Metste, „Selgituseks Betti Alveri viimasele sõnavõtule“ – kommentaar Betti Alveri märkmete juurde

ÄRAMÄRKIMINE:

• Taavi Pae, Kersti Lust, „Mulkide nimetuse saamisloost ehk kas mulgid on tõesti rumalad?“
• Lembit Vaba, „Rumalad mulgid ehk etümologiseerimise okkaline tee“
• Kersti Lust, Taavi Pae, Evar Saar, „Veel kord mulkide rumalusest“

2016

• Taavi Pae, Madli-Johanna Maidla, Erki Tammiksaar, „Vallanimede küsimus 1930. aastate vallareformis“
• Janek Kraavi, „Transgressiivse kirjanduse poeetikast“
• Kairit Kaur, „Üks reis, kaks päevikut. Anna Sophie ja Gustav Adolf Stackelbergi Euroopa-reisist 1797–1799“

LÜHITEKST:

• Inna Jürjo, Lea Kõiv, Janet Laidla, Mati Laur, Anu Mänd, Aivar Põldvee, Anti Selart, „Helme langemine“

2015

• Kristiina Ross, „Regivärsist kirikulauluni. Kuidas ja milleks kõrvutada vanu allkeeli“
• Arne Merilai, „Tammsaare aga-ometi“
• Merili Metsvahi, „Venna ja õe abielu tagajärjel tekkinud järve muistend. Perekonnaajaloolisi tõlgendusi“

2014

• Jüri Viikberg, „Alamsaksa laensõnadest nende tulekuajas“
• Leo Luks, „Isamaavajadus 25 aastat hiljem“ ja „Eesti kirjanduse kadunud kodu“
• Andreas Kalkun, „Religioossed paastud ja pidustused seto kultuuri representatsioonides“

2013

• Anni Jürine, Külli Habicht, „Kaassõnade tsükliline areng“
• Linda Kaljundi, „Väljatung kui väljakutse. Eesti viikingiromaanid ja mälupoliitika 1930. aastatel“
• Carolina Pihelgas, „„Kolm kõrd meieisa lugeda, siis…“ Meieisapalve kasutamine loitsuna eesti rahvausundis“

2012

• Martin Ehala, „Kui vajalik on grammatika?“
• Eneken Laanes, „Vaba mees Bornhöhe „Tasujas“. Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned“
• Eda Kalmre, „Väikese rahva „suured lood“ – rahvajuttude kaudu konstrueeritud eneseesitlusest“

2011

• Ljubov Kisseljova, „Tegelased ja nende prototüübid. Jaan Krossi novell „Kolmandad mäed“ ja näidendi „Doktor Karelli raske öö“ põhjal“
• Lembit Vaba, „Balti laenude uurimine avab meie kauget minevikku“
• Liina Lukas, „Eesti rahvaluule baltisaksa luule inspiratsiooniallikana“

2010

• Mart Velsker, „Karlova kirjanduse põhijooned“
• Udo Uibo, „Etümoloogilisi märkmeid“
• Risto Järv, „Muinasjutt ja turismireis“

2009

• Kristiina Ross, „Kirjaliku eesti lause poole. Tähelepanekuid paari käändelise verbivormi ja neid sisaldavate tarindite kirjakeelde

sugenemisest“

• Marju Lepajõe, „Reiner Brockmanni värsside vältimatusest“
• Piret Voolaid, „Narratiivsed piltmõistatused – mitme folkloorižanri piirinähtus“

2008

• Ann Veismann, „Eesti kaassõnade tähenduste kirjeldamise probleemidest“
• Juhan Kreem, Liina Lukas, „„Romeo ja Julia“ Liivimaa moodi? Barbara von Tisenhauseni legend: ajalooline tagapõhi ja kirjanduslikud variatsioonid“
• Ene Kõresaar, „Nostalgia ja selle puudumine eestlaste mälukultuuris. Eluloouurija vaatepunkt“

2007

• Udo Uibo, „Etümoloogilisi märkmeid“
• Märt Väljataga, „Impeerium, deemon ja poeetika. Kirjandusteooria kolmest mõistest“
• Eda Kalmre, „Võõraviha lõhenenud ühiskonna folklooris: kuulujutud kannibalismist sõjajärgses Eestis“
• Detlev Pleiss, Kristi Viiding, „J. S. Markardi senitundmatu eestikeelne luuletus aastast 1657“ – eriauhind avastuslikkuse eest

2006

• Külli Prillop, „Optimaalsusteooria. Kuidas eesti klusiilid nõrgenesid ja kadusid“
• Daniele Monticelli, „Keeleuuendus ja tõlkimine Noor-Eesti kultuurilise utoopia raames. Villem Ridala tõlgitud „Süütu“ näitel“
• Ülo Valk, „Läbivalgustatud „Kalevipoeg“„(August Annist. F. R. Kreutzwaldi „Kalevipoeg“) ja „Loomise lumm ja folkloorne fluidum“ (Hasso Krull.

Loomise mõnu ja kiri) ERIAUHIND:

• Tõnu Õnnepalu, „Minu esimene luuletaja“

2005

• Tiit-Rein Viitso, „Eesti tegusõna tüpoloogiat“
• Kristi Viiding, „Õnnelik olgu su samm… Teelesaatmisluuletused XVII sajandi Eesti kirjanduselus“
• Risto Järv, „Sehvtjeviiten ja seitse tõdemust. Isikunimedest muinasjuttudes“

ERIAUHIND:

• Reet Neithal, „Reiner Brockmannist ja eesti (tõlke)luule vanusest“ ja „Hõimuvennalik pilk eesti kirjandusele“

ÄRA MÄRGITUD:

• Vilja Oja, „Sõna põll taustast“
• Liina Lukas, „Kirjanduslikust ruumikujutusest Jaan Oksa ja Eduard von Keyserlingi näitel“

2004

• Arvo Eek, Einar Meister, „Foneetilisi katseid ja arutlusi kvantiteedi alalt“
• Leenu Siimisker, „Veel kord Kreutzwaldi „Sõjast“ ja „Kalevipojast“ ning Faehlmanni vaidlusest parun Nolckeniga“
• Rein Undusk, „Tammsaare topoloogilised paroodiad: „Põrgupõhja uus Vanapagan“„

2003

• Simas Karaliunas, „Aestii ja Eesti“
• Maie Kalda, „Smuuli mütoloogiast. Suur Hall“
• Ruth Mirov, „Üks haruldane regivärsiline ballad Lüganuselt“

ERIAUHIND baltoloogilise ainese käsitlemise ja esitamise eest:

• Lembit Vaba

2002

• Arvi Tavast, „Eesti oskussõnastikud 1996–2000“
• Kadri Tüür, „Aiad ja jõed: linnaloodusest Tõnu Õnnepalu romaanides“
• Mare Kõiva, „Elektrooniliste publikatsioonide liikidest ja probleemidest“

ERIAUHIND uudse materjali publitseerimise eest:

• Kristiina Ross, „Esialgseid täiendusi Vana Testamendi tõlkeloole“

2001

• Aare Pilv, „Autorikujundi poeetikast“
• Silvi Vare, „Üldkeele ja oskuskeele nihestunud suhe“
• Marek Tamm „Uus allikas Liivimaa ristiusustamisest. Ida-Baltikumi kirjeldus Descriptiones terrarum’is“

ERIAUHIND J. V. Jannseni tegevuse käsitlemise eest:

• Malle Salupere, „Jannseni tegevus ja tähendus tema ajas“
• Vello Paatsi, „Kas Jannsen oli ostetav?“

2000

• Epp Annus, „Postmodernism kui hilissotsialismi kultuuriloogika“
• Karl Pajusalu, „Eesti keele kujunemisjärgud ja sotsioperioodid“
• Kristiina Ross, „Tõlketehnilisi küsimusi eesti kirjakeele algusaegadest: teine käsk“

1999

• Liivi Aarma, „Uusi andmeid Pühavaimu pastori Georg Mülleri varase elukäigu kohta“
• Rein Raud, „Vormi võimatus“
• Henn Saari, „Kirjakeelekorraldus keelte arengu üldseaduspärasuste valgusel, nagu ta paistab juba aastal 1979“; „Kolm refleksiooni Urmas Sutropile“; „Üks vormiõpetus (II). Taksonoomia“

1998

• Rutt Hinrikus, „Reed Morni tee ja tõde“
• Henn Saari, „Üks vormiõpetus (I). Vaimumõõgad“
• Rein Undusk, „Visandusi vanast nimest. Topos“

1997

• Paul Alvre, „Kas XVI sajandi eestikeelse kirja kirjutaja oli soomlane?“
• Tiiu Erelt, „Eesti oskussõnastikud 1991–1995“
• Jüri Kivimäe, „Eestikeelne kiri XVI sajandist“
• Arvo Krikmann, „Retoorilise, modaalse, loogilise ja süntaktilise plaani seostest eesti vanasõnades“
• Silvia Laul, „Lõunaeestlaste ja volga rahvaste ühiskultuurist“
• Jaak Rähesoo, „Ants Oras ja T. S. Eliot“
• Jaan Undusk, „Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu. Merkel – Jakobson – Hurt“

1996

• Jüri Allik, „Eesti keele emotsioone väljendava sõnavara tähendus“
• Tiit Hennoste, „Modernism ja meie: kolm pinget“
• Hasso Krull, „Ehin ja sürrealism“; „Kriitika ja eimiski“
• Malle Salupere, „Meie esimene matsileht, esimene kutseõppeasutus ning nende asutaja pastor J. Ph. Von Roth“
• Ülo Tedre, „Raamat kuradist“; „K. A. Hindrey kogutud teostest ja viimasest romaanist“; „Lõpp ligineb“; „Taas ühest toimetamata raamatust“; „Meie suurimad ohud“
• Haldur Õim, „Teoreetiline keeleteadus ja integreeritud keeleteooria“ ja „Sissejuhatavalt eesti keele akadeemilisest grammatikast“

1995

• Martin Ehala, „Integreeritud keeleteooria võimalikkusest tänapäeva keeleteaduses“
• Luule Epner, „Meeled ja mõistus. Sissejuhatuseks Madis Kõivu dramaturgiasse“
• Marja Kallasmaa, „Mitmusevorme Saaremaa kohanimedes“ ja „Rahvaetümoloogia ja historismi printsiip onomastikas“
• Pärt Lias, „Uusrealismilt modernismile“
• Jaan Undusk, „Hamanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edendajana: sünekdohhi printsiip“ ja „Josef Nadler ja Gustav Suits. Eakaaslaste kohtumine“
• Sulev Vahtre, „Chilian Rauscherti elutee ja elutöö“

1994

• Arvo Eek, Einar Meister, „Eesti vokaalide sihtväärtused hääldus- ja tajuruumis“
• Arvo Krikmann, „Suure Ahela Metafoor – võti või muukraud vanasõnade semantikasse“; „Vokaalide suhetest eesti alliteratsioonis“; „Ja raha ja raha ja raha“
• Peeter Künstler, „Intiimse ajaloo uued leheküljed“ ja „Mina-mind“
• Epp Lauk, „Jaan Tõnissoni ajakirjanduslikust tegevusest 1893–1908“
• Helle Metslang, „Eesti ja soome – futuurumita keeled?“
• Mihhail Lotman, „Teksti taga: märkmeid Tartu semiootika filosoofilisest taustast“
• Peeter Torop, „Tartu koolkond kui koolkond“

1993

• Ants Hein, „Jacob Stael von Holstein on eesti regilaulude varaseimad üleskirjutused 1660-ndate aastate algusest“
• Jüri Kivimäe, „Teated senitundmatu eestikeelse katekismuse kohta Liivi sõja ajast“
• Maire Liivamets, „Elu saladus Eesti Vabariigis aastal 1991“; „Tähendusest“; „Õigus eluks“
• Arne Merilai, „Antiluule antikliimaks“; „Ropp ja harras Ivar Grünthal“; „Kivikõueköha“
• Peeter Päll, „Rahvusvaheline nimekorraldus ja Eesti“
• Silvi Vare, „Tuletusliitest uue nurga alt“

1992

• Marja Kallasmaa, „Variatsioon ühe legendi teemal“
• Arvo Krikmann, „Fraseoloogilisi elemente Georg Mülleri jutlustes“
• Aivar Põldvee, „Vanim eestikeelne Tallinna-teemaline juhuluuletus“ ja „Märkusi L. Andreseni raamatu ja B. G. Forseliuse asjus“
• Henn Saari, „Andrus Saareste keeled“
• Jaan Undusk, „Saksa-eesti kirjandussuhete tüpoloogia“; „Baltisaksa kirjandus katuse alla“; „Täituv ja täitmata tühjus“
• Ilmar Vene, „Ajaloolisest belletristikast“; „Irooniast“; „Tuuletuba ilmarattal“

1991

• Reet Kasik, „Derivatiivsetest laenudest“
• Ago Künnap, „Uurali keele valdajaskond Nõukogude Liidu poolt kontrollitaval territooriumil 1989“
• Juhan Peegel, „Riivamisi regivärsist“
• Hando Runnel, „Kuidas Poe’ Edgar Adamsoni Henriku vangi võttis“
• Ülo Tedre, „Monumentum küll, aga kas aere perennius?“ ja „Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti“
• Piret Viires, „Ääremärkusi eesti nooremale luulele“

1990

• Ivar Grünthal, „Ene Mihkelsoni sisekõned“ ja „Eesti mehe häll on väike“
• Sergei Issakov, „Johannes Aavik Nežinis“
• Ruth Mirov, „„Kanteletari“ lüürika August Annisti tõlkes“ ja „Emotsionaalne kommentaar retsensiooni asemel“
• Harald Peep, „Lääs ja Ida Barbaruse poeetilises maailmapildis“
• Jaak Rähesoo, „Sisemine kriitika ja väline kriitika“
• Jaan Undusk, „Tsiteerimise kunstist“ ja „Kalevipoeg ja Prometheus“

1989

• Mart Helme, „Variatsioonid Konfutsiuse teemadel“; „„Maailm on lootusi laokil…“„; „Valik valitud eurooplasi“
• Toomas Help, „GLOW ’88 Budapestis. Tänapäeva generatiivlingvistikast ühe ürituse taustal“
• Maie Kalda, „Kirjandus ja sotsiaal-poliitiline süsteem“
• Ruth Mirov, „Kandlekeeled: neli Jakob Hurda redigeeritud rahvalaulu“
• Lembit Vaba, „Balti laenud läänemeresoome maastikusõnavaras“

1988

• Hasso Krull, „Hüpotees Indrek Hirve „Uneraevu“ juurde“; „Moodsad memuaarid“: sisu versus vorm“; „Tõnu Õnnepalu keeletu luule“
• Anne Lill, „Christoph Blume ja XVII sajandi eesti kirjakeel“
• Raimo Raag, „Nunn, prilla, koka ja teised. Eesti keele rootsi laensõnadest“
• Henn Saari, „Mida teha edasi?“
• Rein Veidemann, „Eesti kirjandusuurimise status praesens ja strateegia“ ja „Karje. Essee Paul-Eerik Rummo luulest“
• Aarne Vinkel, „Kirjanikutöö turbamullal“

1987

• Andres Langemets, „Uudse kultuurikäsitluse võimalus“
• Mart Laar, „Jakob Hurda viimane eluaasta“ ja „Jakob Hurda katsest asutada ajaleht „Mesilane“ 1878. aastal“
• Uno Liivaku, „Trükisõna koht eesti rahvuskultuuris“
• Karl Pajusalu, „Nivelleeruv murre: Karksi verb“
• Kristiina Ross, „Ilmet ise“ ja „Mõned isiklikud impressioonid seoses Doris Kareva viimase koguga“

1986

• Valmen Hallap, „Omastava käände, vaegkäändsõnade ja määrsõnade vahekorrast“ ja „Omadussõnaliited“
• Mall Jõgi, „„Kivid ja leib“. Plaanid ja teos“
• Rein Kruus, „Kus öeldi: „libude laulik“?“; „Autahvel ja telefoniraamat“; „Friedebert Tuglase Pariisi kirju aastaist 1912–1913“ (publikatsioon); „Marginaale Tuglast lugedes: „Loomistusk“„; „Lisandusi J. Linzbachi tundmaõppimiseks“
• Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, „Raamatunõudlus ja kirjanduskultuur“
• Jaan Undusk, „Tüpoloogia. Keel. Metastilistilised tüpoloogiad (II)“ ja „Sisu ja vormi dialektikat Friedebert Tuglase käsitluses“
• Haldur Õim, „Pragmaatika ja keelelise suhtlemise teooria“

1985

• Paul Alvre, „Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas (III)“
• Olev Jõgi, „Valgusvihk Hiiu rootslaste ajalukku. Herman Sergoga üle Näkimadalate“
• Arvo Krikmann, „Vanasõnaparoodiatest“
• Marika Mikli, „Vaatame, mida Unt seekord räägib“; „Jaan Tamme elu ja surm“; „Noore mehe tee“
• Rudolf Põldmäe, „Esimene eesti kirjandusloolane Dietrich Heinrich Jürgenson“
• Tiit-Rein Viitso, „Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned“

1984

• Pärt Lias, „Kujunditüüp ja romaanitüpoloogia“
• Peeter Olesk, Publikatsioonide „August Jakobsoni kirju kolleegidele“ ja „Kaks kirja Nigol Andresenile“ kommentaarid
• Ralf Parve, „Heiastusi Heiti Talvikust“
• Paul-Eerik Rummo, „Doris Kareva „salateadvuse“ puhul“
• Jüri Viikberg, Lembit Vaba, „Siberi põhjaeestlasi kõnetamas“
• Ülle Viks, „Sõnavormide homonüümia eesti keeles“

1983

• Huno Rätsep, „Eesti kirjakeele tüvevara päritolu“
• Endel Nirk, „Ühe ammu aegunud mõrvaloo järeljuurdluskatse“
• Jaan Kaplinski, „Interpretatsioone ja impressioone viimase veerandsajandi luuleilmast“
• Ants Viires, „Eestlaste värvimaailm“
• Maarja Jakoobi, „Lisandusi XVII sajandi eesti kirjavara ajaloole“
• Linnar Priimägi, „Puškin, magister vitae“

Kirjandus

• Rein Kruus. "Keel ja Kirjandus – 25". – Looming 1983, 3, lk. 416–419
• Kalle Kurg. "Ühisvaratundest". (Keel ja Kirjandus 25) – Looming 1983, 3, lk. 420–421
• Rudolf Põldmäe. "Keele ja Kirjanduse veerandsada aastat". – Raamatus: "Kirjanduse jaosmaa '83". Koostanud Endel Mallene. Tallinn, Eesti Raamat 1985, lk 48–52

Välislingid

• Koduleht