Ülo Tuulik
Ülo Tuulik | |
---|---|
Ülo Tuulik aastal 2011 | |
Sünniaeg |
22. veebruar 1940 Abruka, Eesti |
Rahvus | eestlane |
Amet | kirjanik, toimetaja |
Ülo Tuulik (sündinud 22. veebruaril 1940 Abrukal) on eesti kirjanik.
Ta on pärit kuuelapselisest perest. Tema ema Kadri oli õpetaja ning kaksikvend Jüri Tuulik oli kirjanik. Aastatel 1944–1945 sundevakueeriti nende pere Saksamaale.
Lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal.
Ta töötas aastail 1962–1964 ajalehe Rahva Hääl, 1964–1971 ajakirja Noorus ja 1974–1976 ajalehe Sirp ja Vasar toimetuses. 1980. aastail oli ta lühikest aega ajakirja Looming kriitikaosakonna toimetaja asendaja. Aastatel 1986–1992 oli Tuulik Eesti Kirjanike Liidu juhatuse sekretär välissuhete alal.
Ülo Tuulik oli ELKNÜ Keskkomitee liige aastail 1963–1968.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjutanud publitsistlik-esseistliku kallakuga proosat, humoristlikke vesteid ja esseistliku reisiraamatu.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Romaan
[muuda | muuda lähteteksti]- "Sõja jalus" (Eesti Raamat, Tallinn 1974; dokumentaalromaan Sõrve elanike sundevakuatsioonist Saksamaale). Kordustrükid: 2. trükk – Eesti Raamat 1985; 3. trükk: "Sõja jalus. Sõjaromaan akadeemik Jaan Unduski kommentaariga" (Kadmirell, Tallinn 2010, 222 lk; ISBN 9789985997963; järelsõna: Jaan Undusk, "Tuulik ehk unistus tapvast reaalsusest" lk 189–220, sama tekst ilmus ka Loomingus 2010/2).
Reisiraamatud
[muuda | muuda lähteteksti]Proosakogud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Vihm Gibraltaris" (1972)
- "Atlandi kirjad" (1979)
- "Eri Klasiga Kielis ja muud järelejäänud paberid" (Faatum, Tallinn 2006, 198 lk; ISBN 9789985856628; sisaldab 10 varem ilmunud esseed/novelli, sealhulgas "Kõrge taeva" uustrüki).
Publitsistikakogu
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kuidas kuulata tormi" (1980)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1975 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ja ÜLKNÜ kirjanduspreemia ("Sõja jalus")
- 1985 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Kõrge taevas")
- 1986 – Eesti NSV teeneline kirjanik
- 2005 – Saare maavalitsuse teeneteplaat
- 2006 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Eri Klasiga Kielis")[1]
- 2015 – Hendrik Krummi nimeline kultuuripreemia
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Jüri Tuulik on Ülo Tuuliku kaksikvend. Nende tädipoeg oli Juhan Smuul.
Ülo Tuuliku abikaasa on Mari Tuulik. Ülo Tuuliku äi oli Aleksander Illi.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tuulik, Ülo. Eri Klasiga Kielis. Sirp, 7. oktoober 2005, lk 6-7.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Keele ja Kirjanduse ringküsitlus kirjanikele: Ülo Tuulik – Keel ja Kirjandus 1974, nr 3, lk 165–166
- Kalle Kurg. "Kolmekümnene sõjast." (Kirjanik kui humanist sõrulaste sundevakuatsiooni kujutajana.) Raamatus: "Kirjanduse jaosmaa" '78. Koostanud Endel Mallene. Tallinn. Eesti Raamat 1976, lk 143–155
- Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 1. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1987, lk 441–446 (autor Lehte Tavel) ja bibliograafia lk 450
- Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 620–621, artikli autor Lehte Tavel
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ülo Tuulik. "Valus valgus. Juhan Smuul 75."– Postimees, 19. veebruar 1997
- Tõnu Seero. "Kirjanikud vaatavad tagasi." (Kogumikust Eesti Kirjanikkude Liit 75.) – Õhtuleht, 15. oktoober 1997
- Teet Kallas."Mõned vist ongi kurjad." (Kogumikust Eesti Kirjanikkude Liit 75.) – Õhtuleht, 19. oktoober 1997
- Jüri Ant. "Igor Bunitshi fenomenist Ülo Tuuliku ja Henn Kääriku debati taustal" – Postimees, 27. september 1998
- Aivar Kull. "Ülo Tuulik ja Camus." (Romaanist "Sõja jalus".) – Eesti Päevaleht, 22. veebruar 2000
- "Ülo Tuulik: valetamise alandav kergus", Postimees, 16. mai 2009
- Aare Laine, "Jüri ja Ülo Tuulik võeti Tähelaeva", Meie Maa, 27. august 2009
- Jüri Aarma. Jüri ja Ülo Tuulik: Õnneks oleme siiski erinevad!, Maaleht, 18. veebruar 2010
- Riho Laurisaar. "Vennad Tuulikud 140", Eesti Päevaleht, 20. veebruar 2010
- Ülo Tuulik, "100 aastat Raoul Wallenbergi sünnist: külma sõja esimene ohver" – Postimees/Arter 4. august (veebiversioon 6. august) 2012, lk 12–13
- Ülo Tuulik Eesti biograafilises andmebaasis ISIK