Mine sisu juurde

Jüri Aarma

Allikas: Vikipeedia
Jüri Aarma juhtimas "Vaba rahva laulu" Kuressaare lossihoovis 20. augustil 2013

Jüri Aarma (30. mai 1951 Betseva küla, Kirovi oblast – 21. mai 2019 Tallinn) oli eesti näitleja, muusik ja kultuuriajakirjanik.

Jüri Aarma 1984. aastal esinemas ansambli Hampelmann koosseisus.
Foto: Jaan Künnap

Jüri Aarma sündis küüditatud eestlaste peres. 1956. aastal jõudis ta koos perega Eestisse ja asuti elama Pärnusse. Ta lõpetas 1970. aastal Pärnu I Keskkooli. Juba koolipoisina käis ta isa eest salaja Pärnu teatri Endla stuudios näitlemist õppimas ja tegi kaasa teatrilavastuste massistseenides.[1]

Aastatel 1970–1974 õppis ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris (lõpetas, VI lend, kursusejuhendajad Grigori Kromanov ja Mikk Mikiver).

Seejärel töötas ta kuni 1995. aastani Eesti Riiklikus Noorsooteatris näitlejana. Aastatel 1992–1996 oli ta Kuku Raadio koosseisuline toimetaja, seejärel 2003–2019 mittekoosseisulisena üks kultuurisaate "Publikumärk" kaasautoreid ja saatejuhte; suuremate kultuurilooliste saadete seas juhtis ta 258 portreesaadet "Kukul külas". 1995–2002 oli ta ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja, hiljem töötas ajalehe Maaleht kultuuritoimetajana. Vabakutselise näitleja, laulja ja pillimehena tegi ta kaasa paljudes erinäolistes loomeprojektides.

Alates 1979. aastast kuulus ta koos Kaarel Kilveti ja Lauri Nebeliga 1980. aastate menuansamblisse Hampelmann, kes esitas sadadel kontsertidel peamiselt humoorikaid rahvalikke laule, kuid mängis kandvat rolli ka mitmes toonase Noorsooteatri muusikalavastuses.[2] 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel esines (luges ja laulis) ta sageli Eesti Raadio huumorisaates "Meelejahutaja".

Telesaateid hakkas ta kaassaatejuhina tegema Eesti Televisioonis 1993. aastast ("Noortestuudio", 1973; "Teater! Teater! Teater!", 1988–1990). Aastatel 1995–1997 juhtis ta koos Karmel Eikneriga iganädalast "Kultuurimagasini" ja 1997–1999 kultuuriinfosaadet "Pilk".[3] Aastatel 1995–2001 tegi ta autori ja saatejuhina teatritegelaste portreesaadete sarja "Siin ja praegu" ETV-s, 2018.–2019. aastal jätkas ta sarnast saatesarja pealkirjaga "Praegu ja siin" Tallinna Televisioonis.[4]

Alates hooajast 2010/2011 kuni surmani juhtis ta koos Gerli Padariga ETV-s laulusaadet "Lauluga maale".

Jüri Aarma luges palju aime- ja teatmekirjandust. Tema laiast silmaringist annab tunnistust asjaolu, et 20 aasta jooksul kuulus ta Vikerraadio "tarkade klubisse" ehk mälumängusaates "Mnemoturniir" küsimustele vastajate hulka.[5][6]

Jüri Aarma 1992. aastal.
Foto: Jaan Künnap

Teatrirolle

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Vang – Saluri "Kes ma olen?" (Riiklik Noorsooteater, 1977)
  • Xanthos – Figuereido "Rebane ja viinamarjad" (Riiklik Noorsooteater, 1987)
  • Prints – Vasara ja Komissarovi "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" (Riiklik Noorsooteater, 1979)
  • osatäitja – Béranger’ ja Undi "Löö laulu, vastas jumal, löö laulu, väike mees" (Riiklik Noorsooteater, 1980)
  • kapral Mollberg – Bellmani ja Sirkeli "Verinoor plika ja pilgeni klaas" (Riiklik Noorsooteater, 1983)
  • Mees – Enquisti "Mees paadis" (Riiklik Noorsooteater, 1985)
  • Šostakovitš – Pownalli "Meistriklass" (Riiklik Noorsooteater, 1988)
  • Bradley – Shepardi "Maetud laps" (Tallinna Linnateater, 1994)
  • Eesel Iiah – Raadiku "Puhh" (Rahvusooper Estonia, 1995)
  • Prozorov – Tšehhovi "Kolm õde" (Eesti Draamateater, 1996)
  • Zander ja Vahur – Karusoo "Kured läinud, kurjad ilmad" (Eesti Draamateater, 1997)
  • Näitleja – Kerge "Piaf – Pariisi varblane" (Vanemuine, 2000)
  • "Brel", Jacques Breli laulude põhjal (Vanalinnastuudio, 2001)
  • pastor Manders – Ibseni "Kummitused" (Vene Teater, 2008)
  • Alain Reille – Reza "Tapatöö jumal" (Kuressaare Linnateater, 2008)
  • Artur Rinne – Põldre ja Vaheri "Arturi laulud ja aastad" (Ugala, 2009)
  • Otsa "Jaan Poska saaga" (Vana Baskini Teater, 2011)
  • Gabriel Lindström – Waltari "Tule tagasi, Gabriel!" (Vana Baskini Teater, 2013)

Rolle filmides ja telesarjades

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1975 – "Löö vastu" (tudengifilm) – Avo Eller
  • 1980 – "Kuninganna Maudi maa" (ETV telelavastus) – peaosaline koos Külliki Tooliga
  • 1981 – "Kaks päeva Viktor Kingissepa elust I jagu" (telemängufilm) – Jaan Anvelt, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees
  • 1981 – "Kaks päeva Viktor Kingissepa elust II jagu" (telemängufilm) – Jaan Anvelt, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees
  • 1981 – "Pihlakaväravad" (mängufilm) – Kalle
  • 1985 – "Alevimaastikud" (dokumentaalfilm) – teksti lugeja
  • 1988 – "Näkimadalad III jagu" (telemängufilm) – Hans Verthausen
  • 1994 – "Jüri Rumm" (mängufilm) – pillimees
  • 1997 – "Waba Riik" (telesari)
  • 2002 – "Jätkusõja viimased sõdurid" (dokumentaalfilm) – teksti lugeja
  • 2003 – "Kodu keset linna" (telesari) – Felix
  • 2007 – "Georg" (mängufilm) – pianist klubis
  • 2007 – "Tuulepealsed leelod" (dokumentaalfilm) – teksti lugeja
  • 2011 – "Koddo" (tudengifilm) – vanamees
  • 2012 – "Allveelennud" (mängufilm) – hääled
  • 2012 – "Ellawood" (tudengifilm) – joodik
  • 2012 – "Umbkotid" (telemängufilm) – Jüri Maimik
  • 2017 – "Litsid" (telesari) – Linda isa hr Värk
  • 2017 – "Rohelised kassid" (mängufilm) – patsient

2011. aastal ilmus Jüri Aarma intervjuude kogumik "Hobusest Mozartini" (kirjastus Maalehe Raamat). Seal on tema intervjueeritavate seas Velda Otsus, Jüri Ennet, Alo Kurvits, Veljo Tormis, Ilon Wikland, Jaak Allik, Jaanus Johanson, Olga Panasevitš, Rutt Süvari, Vladislav Koržets, Leida Rammo, Kivisildnik, Anne Paluver, Neeme Raud, Urmas Sisask, Andrus Vaarik ja Ain Kaalep.

Aarma oli ka üks kaheteistkümnest Eesti kultuuritegelasest, kelle kirjutatud minevikumeenutused ilmusid 2009. aasta humoorikas kogumikus "Supinahk ja sukapüksid" (kirjastus 30pluss). Teised autorid selles valikus olid Kivisildnik, Jaanus Rohumaa, Chalice, Tiit Kikas, Kati Murutar, Epp Maria Kokamägi, Andres Noormets, Evelin Samuel, Contra, Linnar Priimägi ja Priit Pajusaar.

Tema koostatud on raamatud "Jaanus Orgulas. Jäägu see” (Ilo, 2004) ja "Gunnar Kilgas. Nii on läinud” (Ilo, 2007).

Tema toimetatud on Toomas Pauli raamat "Haihtunud hingede aeg : mõtisklusi Maalehes aastatest 2000-2006" (Maalehe Raamat, 2006; 2., täiendatud trükk 2007).

Jüri Aarma kui erakordselt musikaalne ja mitmekülgne muusik kirjutas aeg-ajalt muusikat nii teatrilavastustele kui ka kontsertide tarvis.[7] Tema loomingusse kuulub kümneid laule, mille seast sai tema tunnuslauluks "Ärge jätke mind üksi (kui oleme joonud šampanjat)". Aarma kirjutas selle laulu Priit Aimla sõnadele rahvakunstnikust näitleja Lisl Lindau 70. sünnipäevaks ning esitas seda peale kolleegide sünnipäevade ka väga paljudel kontsertidel. Sama laul kõlas tema esituses ka Lisl Lindau ja (helisalvestiselt) ta enda matusepäeval.[8][9]

Tema isa oli muusika- ja terviseõpetaja Gunnar Aarma ning ema muusikaõpetaja Heljo Aarma. Tema vend on August Aarma ja õde oli Maria Tilk.

Ta oli abielus koorijuhi ja muusikapedagoogi Merike Aarmaga, nende poeg on Kiur Aarma ja tütar Roosi-Mae Aarma.

Aarma noot oli sol-diees.[11]

Jüri Aarma hukkus 21. mail 2019 rongiõnnetuses.[12]

Jüri Aarma mälestuseks tehtud annetustest ehk 6000 euro eest osteti Tallinna Kaarli kiriku Walckeri orelile 12 temanimelist vilet.[13]

  1. ↑ ETV saade "Prillitoos" (nr 481) 13.01.2019.
  2. ↑ Jüri Aarma 30. V 1951 – 21. V 2019. Eesti kultuuriasutuste järelehüüe kultuurilehes Sirp. 24.05.2019.
  3. ↑ Retrovideo: Karmel Eikneri röögatult vallatud soengud. Postimees/Elu24, 10.09.2015.
  4. ↑ In memoriam Jüri Aarma Teater.ee, 22.05.2019.
  5. ↑ Jüri Aarma annab aru: kuidas “Mnemoturniiris” tegelikult vastuseid välja mõeldakse Maaleht.ee, 17.05.2017.
  6. ↑ ETV saade "Prillitoos" (nr 481) 13. jaanuar 2019.
  7. ↑ In memoriam Jüri Aarma Teater.ee, 22.05.2019.
  8. ↑ Jaanus Kulli. Lauri Nebel meenutab head sõpra Jüri Aarmat: „Tänase päevani mõtlen, et mida te naljatate, Jürka tuleb kohe-kohe nurga tagant välja.“ Õhtuleht.ee, 05.06.2020.
  9. ↑ Meelis Kapstas. Kui on joodud šampanja... Kroonika/Delfi, 27.12.2019.
  10. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  11. ↑ Bianca Mikovitš. Jüri Aarma mälestuseks annetati oreliviledeks rekordsumma Maaleht.ee, 21.05.2020.
  12. ↑ Traagilise õnnetuse tagajärjel lahkus meie seast näitleja ja ajakirjanik Jüri Aarma Maaleht, 21.05.2019.
  13. ↑ Bianca Mikovitš. Jüri Aarma mälestuseks annetati oreliviledeks rekordsumma Maaleht.ee, 21.05.2020.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jüri_Aarma&oldid=6941796"