Juhan Peegel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Juhan Peegel.jpg
Huno Rätsep, Juhan Peegel ja Heino Ahven

Juhan Peegel (19. mai 1919 Uuemõisa vald, Saaremaa6. november 2007) oli eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, akadeemik ning kirjanik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1938 lõpetas Peegel Saaremaa Ühisgümnaasiumi, aastal 1951 Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal.

1938–1939 töötas ta Kuressaares ajalehe Meie Maa toimetajana. Teise maailmasõja ajal kuulus Juhan Peegel Eesti Laskurkorpusse. 19471952 töötas ta ajalehes Edasi.

1951. aastal alustas Peegel tööd Tartu Riiklikus Ülikoolis. Aastast 1957 oli ta dotsent, aastast 1976 professor ning 1993. aastast emeriitprofessor. Kandidaadiväitekirja kaitses ta 1954. aastal, doktoriväitekirja Eesti ajakirjanduse algusperioodist 1973. aastal, saades Eesti esimeseks ajakirjandusdoktoriks. Aastatel 1964–1967 oli ta ajaloo-keeleteaduskonna dekaan.

Juhan Peegli eestvedamisel hakati Tartu Ülikoolis ette valmistama kõrgharidusega ajakirjanikke. Ta asutas ülikooli juurde 1976. aastal ajakirjandusosakonna ja 1979. aastal sai temast ajakirjanduskateedri juhataja.

Ta uuris eesti ajakirjanduse ja kirjanduse ajalugu, samuti eesti folkloori, ning on avaldanud mitmeid publikatsioone. Tema suurimad tööd on viieosaline sõnaraamat "Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides" ja "Eesti vanade rahvalaulude keel". Ta osales ka eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” teadusliku väljaande ning eesti rahvalaulude antoloogia väljaandmises. Kirjanikuna on Juhan Peegel andnud sõjaraamatu "Ma langesin esimesel sõjasuvel", H. D. Rosenstrauchi "tahedad vahelugemised", Saaremaast inspireeritud lühiproosakogumikud, valikkogu "Tuli koduaknas".

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Juhan Peegel 1977. aastal.

Juhan Peegel oli NLKP liige aastatel 19661989.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Teaduslikud ja publitsistlikud teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Eesti regivärsilise rahvalaulu keelest". TRÜ, Tartu 1961, 108 lk; 2. trükk 1966
  • "Rotatsioonimasinad mürisevad. Lühiülevaade kodanlike maade ajakirjanduse arengusuundadest, teooriast ning praktikast". Eesti Raamat, Tallinn 1965, 180 lk
  • "Eesti ajakirjanduse algus (1766–1857). Valgus, Tallinn 1966, 148 lk
  • "Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides". Sõnastik I–IV. Toimetaja Ülo Tedre. Eesti Raamat, I 1982 (A – K), 194 lk; II (L – Naine) 1984, lk 195–384; III (Neiu – Poiss), 1986, lk 385–615; IV (Pruut – Ö), 1989, lk 616–860; V Täiendused; Registrid; Errata: sõnastik. Teose 2., läbivaadatud ja ühtlustatud trükk: Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004, 412 lk
  • Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Sulev Uus ja Juhan Peegel, "Rajoonileht ja lugeja". Eesti Raamat 1987, 192 lk
  • "Puhtetähed: ajakirjandusloolisi jutustamisi". Eesti Raamat 1991, 128 lk
  • "Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed: Eesti ajakirjanduse arengust" (XVII sajandist XX sajandini). Põhiautor ja koostaja Juhan Peegel, autorid veel: Krista Aru, Sergei Issakov, Ea Jansen, Epp Lauk. ja Olion, Tartu–Tallinn 1994, 352 lk
  • "Kuld on jäänud jälgedesse. Regivärsi keelest ja poeetikast" (artiklite kogumik). Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 1997, 198 lk
  • "Eesti vanade rahvalaulude keel". Koostanud Urmas Sutrop, eessõna: Ülo Tedre. Eesti Keele Sihtasutus 2006, 253 lk

Ilukirjanduslikud teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Saaremaa motiive: pilte ja mõlgutusi". LR 1964, nr 42
  • "Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat" (satiiri ja huumorit). Ajakirja Pikker sari. EKP Keskkomitee Kirjastus, Tallinn 1966, 80 lk
  • "Lühikesed lood". Eesti Raamat, 1970, 192 lk
  • "Kaks lühikest lugu" ("Tarbetu inimene"; "Mereaju"). Kujundanud Milvi Torim. Bibliofiilne väljaanne (trükitud 15 eksemplari), Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, Tallinn 1972, 18 lk
  • Heinrich Dawid Rosenstrauch (pseudonüüm), "Kolm tahedat lugemist" (rahvalike põnevusjuttude paroodiad). Illustreerinud Edgar Valter, ajakirja Pikker väljaanne, Tallinn 1973, 94 lk
  • "Teed ja ristteed: üks vanamoeline jutuahel" (lühiproosa). Eesti Raamat 1976, 136 lk
  • "Ma langesin esimesel sõjasuvel: fragmentaarium" (romaan). Eesti Raamat 1979, 172 lk; 2. trükk kogumikus "Tuli koduaknas"; 3. trükk: Tammerraamat, Tallinn 2008
  • "Tuli koduaknas" (proosa koondkogu). Eesti Raamat 1983, 432 lk
  • "Aegade jäljed: kaks habrast juttu". Eesti Raamat 1991, 126 lk
  • Heinrich Dawid Rosenstrauch, "Neli tahedat lugemist". Pildid juure sehkendanud Edgar Valter. Kirjastus Olympia, Tallinn 1996, 142 lk

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

23. septembril 2011 otsustas Tartu Ülikooli nõukogu anda peatselt valmiva sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehoone Lossi 36 (endise naistekliiniku) auditooriumile nr 231 Juhan Peegli nime. Nõukogu otsus oli erandlik, kuna Tartu Ülikooli hoonetele ja ruumidele nimede andmiseks peaks isiku surmast möödas olema vähemalt 30 aastat. "Kahjuks ei ole küll võimalik anda Juhan Peegli nime auditooriumile, kus ta õpetas, kuid peame tulevast õppehoonet Lossi 36 ja selle vana auditooriumi samuti väga sobivaks ja väärikaks kohaks," kommenteeris otsust ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi juhataja, dotsent Pille Pruulmann-Vengerfeldt.[2]

Tema järgi on nime saanud Juhan Peegli nimeline ajakirjandusstipendium.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]