Helgi Erilaid
Helgi Erilaid (aastani 1966 Helgi Pliess, 1966–1973 Helgi Põldroos;[1] 28. juuni 1942 – 24. märts 2023) oli eesti raadioajakirjanik.
Ta lõpetas 1966. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse alal.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1988 Eesti NSV Ajakirjanike Liidu aastapreemia
- 1998 Eesti Ajakirjanike Liidu aastapreemia
- 2003 Kuldmikrofon töö eest raadio muutmisel intiimseks meediumiks (eeskätt "Keskööprogrammides")
- 2007 Valgetähe V klassi teenetemärk
- 2022 Eesti popmuusika aastaauhind "Kuldne plaat" panuse eest Eesti popmuusikasse[2]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Helgi Erilaiu esimene abikaasa oli Enn Põldroos ja teine abikaasa Tõnis Erilaid.[1] Tal on poeg Ekke-Kristian Erilaid.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 59.
- ↑ ERR (5. aprill 2025). "Päevatee. Soovidest nii ja teisiti ehk Tõnis Erilaid | Vikerraadio". ERR. Vaadatud 8. aprillil 2025.
- ↑ ERR (5. aprill 2025). "Päevatee. Soovidest nii ja teisiti ehk Tõnis Erilaid | Vikerraadio". ERR. Vaadatud 8. aprillil 2025.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Helgi Erilaid |
- Jüri Pino. "Õudne on otsesaates naerma hakata". Postimees Extra. 17. mai 1997
- Erika Klaats. Helgi Erilaid paneb end kuulama. Maaleht, 15. jaanuar 2004
- Tanel Veenre. Elu ühes päevas: Helgi Erilaid. Eesti Ekspress, 21. juuli 2005
- Piret Kooli. Päevatee. Soovidest nii ja teisiti ehk Tõnis Erialid. Vikerraadio, 5. aprill 2025