Priit Volmer

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Priit Volmer (sündinud 6. septembril 1978 Tartus) on eesti ooperilaulja (bass).

Priit Volmer Birgitta Festivalil 16.08.2014

Lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Priit Volmer on sündinud Tartus, kuid juba tema varases lapsepõlves kolis perekond Pärnu-Jaagupisse, kus ta alustas kooliteed Pärnu-Jaagupi Keskkoolis. Samas astus ta ka kohalikku lastemuusikakooli, kus esimeseks instrumendiks oli plokkflööt ja hiljem klarnet (õp. Madis Schmidt). Kaheteistkümneaastaselt kolis Priit koos emaga Tartusse tagasi, sest ema leidis seal tasuvama töö. Tartus asus Priit Volmer õppima Hugo Treffneri Gümnaasiumisse, mille lõpetas 1996. aastal. Tartus jätkusid ka õpingud Tartu II Lastemuusikakoolis klarneti ja hiljem saksofoni erialal (õp. Andres Paasik), mille ta lõpetas 1994. aastal [1].

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Priit Volmeri isa oli laulja ja näitleja Peeter Volmer[2] (1940–2002). Aastatel 1962–1977 töötas ta Tartu Vanemuise teatris koorilauljana ja elu hilisemal perioodil alates 1980. aastast Pärnu Endla teatris lavameistrina, tehes samas kaasa näitlejana paljudes episoodilistes rollides. Laiemale üldsusele on Peeter Volmer tuntud näitlejana kinofilmist „Perekond Männard“ (1960) ja telemängufilmist „Romantikud“ (1962). Peeter Volmeri ema ja Priidu vanaema oli Vanemuise ooperiprimadonna Terese Adele Mugasto. Priit Volmeri ema Aime Volmer on töötanud meditsiinialal ja teinud sotsiaaltööd.

Seoses isa tööga veetis ka väike Priit palju aega teatris ja teadis juba siis, et soovib pääseda lavale, kuigi teater tema mõistes tähendas siiski vaid sõnateatrit.

Lauluõpingud[muuda | muuda lähteteksti]

Laulmist sattus Priit Volmer õppima juhuse tahtel. Kuigi enamik klassikaaslastest Treffneri Gümnaasiumist otsustasid Tartu Ülikooli kasuks, läinud Priit siiski ema soovil Elleri kooli uurima, millal saksofonieriala katsed on. Koolis selgunud, et saksofoniga on hiljaks jäädud, aga lauluerialale saaks veel proovida. Seda Priit tegigi ja kuigi ta varem laulmisega polnud tegelenud, läbis katsed edukalt ja võeti õppima Henn Pai lauluklassi. Elleri kooli lõpetas ta 2000. aastal.

Edasi viisid õpingud Priit Volmeri laulmist õppima juba Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse (2000–2004), kuigi tal oli salasoov ka lavakunstikateedrisse proovida. Viimane jäi siiski tegemata, sest ta polnud kindel sinna sissesaamises ja valis kindla peale laulueriala. Muusikaakadeemias õppis ta kolme õpetaja käe all. Kõigepealt Leedu tenor Virgilijus Noreika, siis Sibeliuse Akadeemia laulupedagoog, professor Matti Pelo ja lõpuks soome bass, professor Jaakko Ryhänen. Viimasega teeb Volmer teatud määral koostööd tänaseni.

Priit Volmer on osalenud Maria Acda (2004), Rudolf Piernay (2005–2006) ja David Jonesi (2009, Kungälv) meistrikursustel.

Teatritöö[muuda | muuda lähteteksti]

Priit Volmer tegi kooliteatris kaasa juba Elleri kooli päevil õpetaja Mari Karmi juhendamisel. Elleri kooli perioodil (1996–2000) sai ta kaasa teha Viljandi Ugala lavastuses "Ainult unistus" ja laulda „Vanemuise“ ooperikooris. Aastatel 2000–2004 laulis ta RO Estonia ooperikooris ja 2004–2013 töötas RO Estonia solistina. Esimene päris ooperiroll oligi tal Estonias, Mitjuhha "Boriss Godunovis". Hooajast 2013/2014 kuni hooajani 2015/2016 kuulus Volmer Bonni Ooperi solistide nimekirja, tehes aeg-ajalt rolle ka RO Estonias. Alates 2016. aasta sügisest töötab ta taas Rahvusooperis.

Bonni ooperimaja septembris 2015

Aastal 2008 liitus Priit Volmer teatriga Varius, mis toob välja Eesti kultuuriloolisi lavastusi.

Priit Volmer RO Estonia laadapäeval 04.09.2016

Repertuaar[muuda | muuda lähteteksti]

Tema repertuaari kuuluvad don Alfonso (Mozarti „Così fan tutte“), Wagneri Kuningas Marke („Tristan ja Isolde“), Biterolf („Tannhäuser“) ja Titurel („Parsifal“), Eichmann (Tüüri „Wallenberg“), Alidoro (Rossini „Tuhkatriinu“), Leporello (Mozarti „Don Giovanni“), Mefisto (Gounod’ „Faust“), Kuningas (Prokofjevi „Armastus kolme apelsini vastu“), Colline (Puccini „Boheem“), Sparafucile, Ceprano (Verdi „Rigoletto“), Cesare Angelotti, Sciarrone, kirikuteener (Puccini „Tosca“), Jutustaja, Sarastro (Mozarti „Võluflööt“), Horn (Verdi „Maskiball“), Zuniga (Bizet’ „Carmen“), Preester (Eespere „Gurmaanid“), Hulkur (Orffi „Tark naine“), Vürst Gremin (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“), Mitjuhha (Mussorgski „Boriss Godunov“), Bartholomeus (Tubina „Barbara von Tisenhusen“), Marssal Ney (Kaumanni „Mina – Napoleon!“), Bob (Menotti „Vanatüdruk ja varas“), Koer (Steineri „Kosjas“), Filiberto (Rossini „Sinjoor Bruschino“), Munk (Verdi „Don Carlo“), Markii d’Obigny, Doktor Grenvil (Verdi „La traviata“), Montano (Verdi „Othello“), Markus, Must-Mats ja Tom (Britteni „Väike korstnapühkija“), kuningas, Ramfis (Verdi „Aida“), Luther, Crespel (Offenbachi “ Hoffmanni lood“), Timur (Puccini “Turandot“), Palemon (Massenet „Thäis“), 1. Naatsaretlane (Straussi „Salome“), Daland (Wagneri „Lendav Hollandlane“), Rocco (Beethoveni „Fidelio“), Adhemar de Monteil (Verdi „Jérusalem“), Bonze (Puccini „Madam Butterfly“), Bartolo (Mozarti „Figaro pulm“), Raivo, Üllar (Puuri „Pilvede värvid“), Manfred Mim (Mimi „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“).

Laulnud ka rolle ooperite kontsertettekannetel: Abimélech (Saint-Saënsi „Simson ja Delila“, Publio (Mozarti „Tituse halastus“), Sarvik (R. Kangro/K. A. Hermann „Uku ja Vanemuine“), Soldat Schnalsist (Catalani „La Wally“), Gesler (Rossini „Wilhelm Tell“), Callistene (Donizetti „Poliuto“), Capellio (Bellini „I Capuleti e i Montecchi“), Nourabad (Bizet „Pärlipüüdjad“), Rochefort (Donizetti „Anna Bolena“) ning operettides ja muusikalides: Don Quijote (Leigh’ „Mees La Manchast“), Vargamäe Andres (Kerge/Raadiku „Vargamäe tõde ja õigus“), Kolonel Pickering (Loewe’ „Minu veetlev leedi“), Aristide (Ábrahámi „Savoy ball“), Sweeney Todd (Sondheimi „Sweeney Todd“) jpm.

Priit Volmer on laulnud bassipartiid ka vokaal-sümfooniliste teoste ettekannetel nagu J. S. Bachi „Jõuluoratoorium“, „Magnificat“ ning "Johannese passioon" ja "Matteuse passioon", Schuberti Missa G-duur, Charpentier’ „Te Deum“, Beethoveni Missa C-duur, Mozarti Missa c-moll ja Reekviem; Verdi, Dvořáki ja Fauré Reekviemid, Puccini „Missa di Gloria“ ning Preestri ja Surmapiina ingli partiid Elgari oratooriumis „Gerontiuse unenägu“. Osalenud solistina Haapsalu Vanamuusika Festivalil ning mänginud Ivo Schenkenbergi osa Hardi Volmeri multimeediaetenduses „Tallinn pole enam kaugel“. Teinud koostööd Nargen Operaga – Buonafede (Haydni „Elu kuu peal“), don Fernando (Beethoveni „Fidelio“) ja KaivConsortiga – Vandersell (Orffi „Kuu“). Koostöös Tallinna Filharmooniaga laulis Uberto rolli Pergolesi ooperis „Teenija-käskijanna“.

Ta on osalenud ka teatri Varius lavastustes: Benno Hansen (Sarapuu „His Master’s Voice“, „Viis kuud Vildega“, „Lõbusad Estoonlased“, „Mojens!“), Nils Ferlin (Sarapuu „Üksi ja vaba“) ja Lennart Meri (Sarapuu „Lennud“).

Filmograafia[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2008 „Lacrimosa”, Soome Rahvusringhäälingu telemängufilm, roll: laulusolist [3].
  • 2011 „Nöbinina”, ETV lastelavastus, roll: raamatukoguhoidja Pierre.
  • 2017 „Siberi võmm”, teleseiaal Kanal 2, roll: Hermes Taluste.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2002. aastal I preemia Mart Saare laulude parima interpretatsiooni eest Eesti Muusikaakadeemia laulukonkursil.
  • 2005. aastal Harjumaa teatripreemia Leporello rolli eest Mozarti „Don Giovannis“ [4].
  • 2008. aastal Marje ja Kuldar Sinki nimelise preemia „Noor Laulja“ [5] ja Rahvusooper Estonia kolleegipreemia [6].
  • 2013. aastal Teatri aastaauhinna nominent 2012. aasta loomingu eest muusikalavastuse auhinnale Mefisto rolli elegantse ja mitmeplaanilise tõlgendamine Charles Gounod’ ooperis „Faust”[7].
  • 2013. aastal SEB publikupreemia.[8]
  • 2017. aastal SEB publikupreemia [9] ja Rahvusooper Estonia kolleegipreemia [10].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Priit Volmer on abielus. Abikaasa Kristi Volmer töötab RO Estonia orkestrandina, mängides oboed ja inglissarve. Peres kasvab kaks tütart.

Diskograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]