Valgus

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib füüsikalisest nähtusest; teiste mõistete kohta vaata Valgus (täpsustus).

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgusröntgenikiirgusultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolainedraadiolained

Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit. Lainepikkusega 380 nm liikuvat kiirgust tajub inimsilm lilla värvina ja 700 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala.

Erinevates allikates esinevad sageli lahknevused valguse defineerimisel. Näiteks võidakse nähtava valgusena vaadelda lainepikkuste vahemikku nii kitsalt kui 420–680 nm või nii laialt kui 380–800 nm. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust.

Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 värvust. Samas on leitud, et ideaaltingimustes ja äärmuslikel juhtudel võib inimsilm eristada valgust lainepikkuste vahemikus isegi 310–1050 nm.

Valguskiirgust mõõdetakse näiteks valgusmõõdiku ehk fotomeetriga.

Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust.

Nähtava valguse jaotus ( ISO 21348 [1])
Värvus Lainepikkus
Punane 610–760 nm
Oranž 591–610 nm
Kollane 570–591 nm
Roheline 500–570 nm
Sinine 450–500 nm
Lilla 360–450 nm

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ISO 21348 1. Mai 2007. Space environment (natural and artificial) — Process for determining solar irradiances.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]