Ahja
| Ahja | |
|---|---|
 Ahja mõisa peahoone, park ja tiik | |
Pindala: 4,7 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 494 (1.01.2019)[2]
| |
|
| |
|
EHAK-i kood: 1116[3] | |
| Koordinaadid: 58° 12′ N, 27° 5′ E | |
  | |
 |
Ahja (kohakääne Ahjale[4]) on alevik Põlvamaal Põlva vallas.
Ahja asub Põlvast põhjas ja Tartust kagus Tartu–Räpina maantee ääres. Lähim raudteejaam on edelas Vastse-Kuustes ja sinna viib Ahja–Vastse-Kuuste tee.[5]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ahjat esmamainiti 1553 kujudel Agill ja Ayell. 1556 mainiti mõisa nimega Agill. 1582 nimetati seda kohta Aya, 1584 mõisa ja küla nimega Aya või Aia1591 esines Folwark Ahia, 1627 mõis Ayas ja Aya kuella, 1755 Achja mõis, 1782 saksa keeles Aya ja eesti keeles Aia või Ahja mõis, 1786 Ayakülla. Mõisa saksakeelseks nimeks kujunes Aya. Paik kuulus Võnnu kihelkonda.[4]
Keskajal kuulus Ahja külakond Tähtvere piiskopimõisale. Liivi sõja ajal ja vahetult pärast seda on Ahjat mainitud mõisana, kuid sõjas mõis nähtavasti hääbus ja taastati Poola ajal. Siis kujundati Ahja suureks mõisaks, mis hõlmas peaaegu kogu Võnnu kihelkonna, välja arvatud Kastre ja Kriimani mõisa alad ning Põlva kihelkonnast Kauksi piirkonna koos Noorits-Metskülaga. Lõplikud piirid omandas mõis vist alles pärast Põhjasõda. Mõisa all oli ka samanimeline küla. Mõisa esialgne asukoht oli veel 1630 Vanamõisas. Praegusesse kohta toodi see 17. sajandil Rootsi ajal ja veel suhteliselt hiljuti kutsuti seda Uueks mõisaks.[4]
18. ja 19. sajandil nimetati Ahja külaks osa praegusest Loko ja Kärsa külast, arvatavasti ka osa Mustakurmust. 1920-ndatel tekkis Ahja asundus, mis 1977 muudeti külaks.[4]
Nõukogude ajal asus alevikus Ahja kolhoosi keskus.
Aastatel 1991–2017 oli alevik Ahja valla keskus.
Ahjal on Põlva Põhjakaare lasteaia Ahja õppekoht, Põlva kooli Ahja maja, Ahja mõisa varemed ja Ahja mõisa kalmistu, Ahja raamatukogu, Ahja kultuurimaja, spordihoone, Ahja noortekeskus, Tuglase muuseum ja Ahja Misjonikeskus.
Ahjalt on pärit kirjanik Friedebert Tuglas, seal elas varajases lapsepõlves kirjanik ja toimetaja Kalle Kurg, sealt on pärit vaimulik August Janni, poliitik Karin Jaani, metallikunstnik Tiiu Aru, klimatoloog Lembit Int, pianist ja muusikapedagoog Ell Saviauk, ajaloolane Peep Pillak ja jalgpallur Signy Aarna.
Nime päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Matthias Johann Eisen tuletas kohanime Ahja jõe nimest Ahijõgi, millest lühenemise tõttu sai Ahja, nagu *Hanijõest sai Anija ja *Suurjõest Surju. Jaak Simmu järgi ei toeta seda ükski varasem kirjapanek, kuigi sõnatüvi leidub paljudes kohanimedes, sealhulgas Kagu-Eestis. Oletust toetab siiski väliskohakäänete kasutus nimes (mitte Ahjasse, vaid Ahjale).[4]
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaan Eilart, "Friedebert Tuglase lapse- ja poisiea kodud" – Keel ja Kirjandus 1966, nr 3, lk 165–171
- Hillar Uusi fotoalbum "Ahja", tekst: Jaan Eilart. Eesti Raamat, Tallinn 1976, 80 lk
- Enn Esko, "Ahja, Mooste, Räpina". Sari Enne Pariisi käi Nuustakul, nr 18. Maalehe Raamat, Tallinn 2002, 103 lk; ISBN 9985641825
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet. Vaadatud 9.06.2019.
- ↑ http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=3765296&siteLanguage=et.
- 1 2 3 4 5 Eesti kohanimeraamat, lk. 30
- ↑ Eesti kohanimeraamat, kaart 33
