Tõnu Aav
Tõnu Aav (21. jaanuar 1939 Tallinn – 14. august 2019 Tallinn) oli eesti näitleja.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta lõpetas 1957. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja 1961. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (I lend, juhendaja Voldemar Panso).
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 1961. aastast oli Tõnu Aav Eesti Draamateatri näitleja. Selle kõrvalt töötas ta 1960. aastatel ka Eesti Televisiooni diktorina.[1][2]
Ta mängis umbes 150 teatrilavastuses, ligi 30 mängufilmis ja kümnetes telelavastustes, näitles kuuldemängudes, huumori- ja lastesaadetes ning luges raadios järjejutte ja heliplaatidele kirjandusteoseid (sh "Karupoeg Puhh", "Alice Imedemaal", "Kolm meest paadis (koerast rääkimata)" jm).
Tema kui ühe oma aja armastatuma estraadikoomiku firmamärgiks said alates 1970. aastatest "Vahva sõduri Švejki" ja "Polkovniku lese" ainetel loodud sketšid ning hiljem ka "Onu Remuse juttude" plaadistused, mis sünnitasid terve hulga igihaljaid käibefraase.[3]
Märtsis 1976 oli just tema Eesti Televisiooni saatesarja "Estraaditähestik" esimese saate portreteeritav.[4]
ETV telesarjas "Õnne 13" kehastas ta Feliks Vissi (2003–2017).
Peamiselt huumorisaadete raames laulis ta ansamblites Bixio Trio ja Kukerpillid.[5]
Aav on maetud Tallinna Metsakalmistule teatritegelaste kvartalisse.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Rolle teatris
[muuda | muuda lähteteksti]| Roll(id) | Aasta | Näidend | Autor(id) |
|---|---|---|---|
| Jõnn | 1968 | "Kihnu Jõnn" | Juhan Smuul |
| Colas Breugnon | 1970 | "Elame veel!" | Romain Rolland, Eduard Ralja |
| Tõnu | 1976 | "Roosiaed" | Enn Vetemaa |
| Potapov | 1976 | "Ühe koosoleku protokoll" | Aleksandr Gelman |
| krahv Lieven | 1984 | "Keisri hull" | Jaan Kross |
| sm. Aleksandr | 2004 | "Finis nihili" | Madis Kõiv |
| Underwood | 2004 | "Õuedaam" | Alan Bennett |
| Michelangelo | 2005 | "Savonarola tuleriit" | Mart Kivastik |
| mõrtsukas | 2005 | "Juhus on pime" | Paul Lucas |
| August Wiera, Veller | 2005 | "Adolf Rühka lühikene elu" | Andrus Kivirähk |
| Charley, naaber | 2006 | "Müügimehe surm" | Arthur Miller |
| Schaaf | 2006 | "Kuu aega maal" | Ivan Turgenev |
| Politseinik Kuul | 2011 | "Varastatud oranž jalgratas" (Eesti Draamateater) |
Mika Keränen |
Rolle ETV telelavastustes
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Filmirolle
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Elulooraamat
[muuda | muuda lähteteksti]- Tõnu Aav. "Aplaus teile". NyNorden, 2010
Portreefilm
[muuda | muuda lähteteksti]- "Tõnu Aav otsib tööd" (režissöör Veiko Taluste dokumentaalfilm, 2004)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1968 Eesti NSV Teatriühingu I preemia ("Monoloogid", "Vilistlased", "Kallimast kallim", "Faust")
- 1969 Eesti NSV Teatriühingu aastapreemia ("Kihnu Jõnni" nimiosa, Anythos ja Ülemkohtunik näidendis "Kaks kuulsat kurjategijat")
- 1970 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi diplom VII vabariikliku teatrikuu läbiviimise eest
- 1971 Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1972 aastapreemia ("Pikk päevatee kaob öösse", "Inimene ja inimene")
- 1976 Eesti NSV Teatriühingu aastapreemia (Potapov, "Ühe koosoleku protokoll")
- 1989 Kehtna NST laureaat
- 1991 Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind
- 1992 huumoriauhind Meie Mats
- 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk[6]
- 2004 Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind
- 2010 Oskar Lutsu huumoripreemia
- 2016 Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium
Konkursiauhinnad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1964 I koht keskmises rühmas neljandal kutseliste sõnakunstnike konkursil
- 1972 sõnakunstnike konkursi III preemia (Majakovski "Hästi" ja Smuuli "Mare" Tüürimees)
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tõnu Aava esimene abikaasa oli näitleja Irja Aav, nende vanem poeg on koorijuht Lauri Aav (sündinud 1967) ja noorem poeg oli butafoor Ardi Aav (1968–2019); teine abikaasa oli näitleja Murel Aav, nende poeg Kristo-Martin Aav töötab IKT vallas. Tõnu Aava õde on spordipedagoog Anne Metsis.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tõnu Aav terviserikke tõttu ETV diktoritoolile ei naase ERR Eeter, 08.02.2017.
- ↑ Suri telerežissöör Mai-Reet Uus ERR Kultuur, 04.04.2025.
- ↑ ETV saade "Tähelaev. Tõnu Aav" ERR Arhiiv, 01.10.2006.
- ↑ ETV saade "Estraaditähestik. Tõnu Aav" ERR Arhiiv, 13.03.1976.
- ↑ ETV saade "Tähelaev. Tõnu Aav" ERR Arhiiv, 01.10.2006.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Vastab Tõnu Aav / küsinud Ülle Põlma – Teater. Muusika. Kino, 1999, nr 7, lk 3–15
- Tõnu Aav, "Aplaus teile" (mälestusteraamat). Toimetanud Rein Põder. NyNorden, Tallinn 2010, 246 lk; ISBN 9789949909315
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- ETV saade "Täna õhtul... Tõnu Aav" Stsenarist Tõnu Aav. ERR Arhiiv, 24. detsember 1983
- Eva Kübar. Tõnu Aav 70: tahan, et mul oleks teatris rohkem huvitavaid rolle Postimees, 21. jaanuar 2009
- Rainer Kerge. Tõnu Aav 70: Jänkuonu, mis sa nüüd teed? Õhtuleht, 21. jaanuar 2009
- Maris Balbat. Tõnu Aav: Iga etendust peaks mängima kui elu viimast Maaleht, 22. jaanuar 2009
- Aigi Viira. Näitleja Tõnu Aav – esimeseks armastajaks ei passinud, Saksa ohvitsere mängima aga küll Õhtuleht.ee, 15. august 2019
- Katrin Helend-Aaviku. Tõnu Aav oma eluajal: „Mind mäletatakse seni, kuni on läinud katki viimane onu Remuse plaat.“ Õhtuleht.ee, 15. august 2019
- ETV saade "Tõnu Aav. Ilma naljata" ERR Arhiiv, 25. detsember 2019