Mine sisu juurde

Tõnu Aav

Allikas: Vikipeedia

Tõnu Aav (21. jaanuar 1939 Tallinn14. august 2019 Tallinn) oli eesti näitleja.

Ta lõpetas 1957. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja 1961. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (I lend, juhendaja Voldemar Panso).

Alates 1961. aastast oli Tõnu Aav Eesti Draamateatri näitleja. Selle kõrvalt töötas ta 1960. aastatel ka Eesti Televisiooni diktorina.[1][2]

Ta mängis umbes 150 teatrilavastuses, ligi 30 mängufilmis ja kümnetes telelavastustes, näitles kuuldemängudes, huumori- ja lastesaadetes ning luges raadios järjejutte ja heliplaatidele kirjandusteoseid (sh "Karupoeg Puhh", "Alice Imedemaal", "Kolm meest paadis (koerast rääkimata)" jm).

Tema kui ühe oma aja armastatuma estraadikoomiku firmamärgiks said alates 1970. aastatest "Vahva sõduri Švejki" ja "Polkovniku lese" ainetel loodud sketšid ning hiljem ka "Onu Remuse juttude" plaadistused, mis sünnitasid terve hulga igihaljaid käibefraase.[3]

Märtsis 1976 oli just tema Eesti Televisiooni saatesarja "Estraaditähestik" esimese saate portreteeritav.[4]

ETV telesarjas "Õnne 13" kehastas ta Feliks Vissi (2003–2017).

Peamiselt huumorisaadete raames laulis ta ansamblites Bixio Trio ja Kukerpillid.[5]

Aav on maetud Tallinna Metsakalmistule teatritegelaste kvartalisse.

Rolle teatris

[muuda | muuda lähteteksti]
Roll(id) Aasta Näidend Autor(id)
Jõnn 1968 "Kihnu Jõnn" Juhan Smuul
Colas Breugnon 1970 "Elame veel!" Romain Rolland, Eduard Ralja
Tõnu 1976 "Roosiaed" Enn Vetemaa
Potapov 1976 "Ühe koosoleku protokoll" Aleksandr Gelman
krahv Lieven 1984 "Keisri hull" Jaan Kross
sm. Aleksandr 2004 "Finis nihili" Madis Kõiv
Underwood 2004 "Õuedaam" Alan Bennett
Michelangelo 2005 "Savonarola tuleriit" Mart Kivastik
mõrtsukas 2005 "Juhus on pime" Paul Lucas
August Wiera, Veller 2005 "Adolf Rühka lühikene elu" Andrus Kivirähk
Charley, naaber 2006 "Müügimehe surm" Arthur Miller
Schaaf 2006 "Kuu aega maal" Ivan Turgenev
Politseinik Kuul 2011 "Varastatud oranž jalgratas"
(Eesti Draamateater)
Mika Keränen

Rolle ETV telelavastustes

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1968 "Tavaline ime"
  • 1969 "Draakon"
  • 1969–1970 "Humakefümunupu kabinet"
  • 1971 "Provintslanna"
  • 1972 "Kõrvaline isik"
  • 1974 "Leedi Windermere'i lehvik"
  • 1980 "Kessu"
  • 1982 "Truu naine" (Mortimer Durham)
  • 1983 "Fenomenid" (Anton)
  • 1985 "Püha Katariina pöörane õhtusöömaaeg" (kõrge ülemus Kovarik)
  • 1987 "Veluurpintsak"
  • 1988 "Romulus Suur" (Caesar Rupf)
  • 1989 "Missioon" (Vilmar)
  • 1990 "Üksteisest läbi ja mööda" (Anton Leps)
  • 1992 "Anatoomikumi etüüd" sarjast "Öised lood" (doktor)
  • 1994 "Cecile on surnud" (inspektor Lucas)
  • 1996 "Mäng" (Toomas)
  • 1998 "Viimne lahing" (Jakob Mesilane)
  • 1965 "Me olime 18-aastased" (Eerik)
  • 1965 "Supernoova" (Paavo)
  • 1966 "Kirjad Sõgedate külast" (Ervin)
  • 1967 "Marianna", Moldovafilm (Ludvig)
  • 1970 "Lindpriid" (Tent)
  • 1970–1971 "Vabastamine", Mosfilmi seriaal (fašist)
  • 1971 "Albatrossi viimne reis", Moskva Televisioon, 4 seeriat (Regenbach)
  • 1972 "Verekivi" (raehärra)
  • 1973 "Rasked aastad" (Tent, kaitsepolitsei ülem)
  • 1973 "Tuli öös" (kirjandusõpetaja)
  • 1974 "Ohtlikud mängud" (inspektor koolis)
  • 1981 "Noor Venemaa", Gorki-nimeline filmistuudio, 13 seeriat (Rezen)
  • 1983 "Puud olid, puud olid hellad velled" (Müllerson)
  • 1984 "Lurich" (Grünberg)
  • 1985 "Bande" (prokurör Farr)
  • 1991 "Surmatants" (taanlane)
  • 1992 "Armastuse lahinguväljad" (pruudi isa)
  • 1993 "Saatana pisar" (kõrtsmik)
  • 1994 "Tulivesi" (piirivalveülem Soomes)
  • 1995 "Kahe kodu ballaad" I-II (parteisekretär)
  • 1997 "Minu Leninid" (Saksa kindral)
  • 2001 "Ränk ja Kilk" (produtsent)
  • 2005 "Vanameeste paradiis" (Manivald)
  • 2006 "Vana daami visiit" (Koby)
  • 2008 "Fritsud ja blondiinid", dokumentaalfilm (Saksa ohvitser)

Elulooraamat

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Tõnu Aav. "Aplaus teile". NyNorden, 2010

Portreefilm

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Tõnu Aav otsib tööd" (režissöör Veiko Taluste dokumentaalfilm, 2004)

Konkursiauhinnad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1964 I koht keskmises rühmas neljandal kutseliste sõnakunstnike konkursil
  • 1972 sõnakunstnike konkursi III preemia (Majakovski "Hästi" ja Smuuli "Mare" Tüürimees)

Tõnu Aava esimene abikaasa oli näitleja Irja Aav, nende vanem poeg on koorijuht Lauri Aav (sündinud 1967) ja noorem poeg oli butafoor Ardi Aav (1968–2019); teine abikaasa oli näitleja Murel Aav, nende poeg Kristo-Martin Aav töötab IKT vallas. Tõnu Aava õde on spordipedagoog Anne Metsis.

  1. Tõnu Aav terviserikke tõttu ETV diktoritoolile ei naase ERR Eeter, 08.02.2017.
  2. Suri telerežissöör Mai-Reet Uus ERR Kultuur, 04.04.2025.
  3. ETV saade "Tähelaev. Tõnu Aav" ERR Arhiiv, 01.10.2006.
  4. ETV saade "Estraaditähestik. Tõnu Aav" ERR Arhiiv, 13.03.1976.
  5. ETV saade "Tähelaev. Tõnu Aav" ERR Arhiiv, 01.10.2006.
  6. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]