Oskar Kuningas

Allikas: Vikipeedia

Oskar Kuningas (15. juuli 1911 Lavi, Kilingi vald9. märts 1997 Tallinn) oli eesti kirjandusteadlane, kirjandus- ja teatrikriitik, kultuuriloolane ja tõlkija.[1]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Oskar Kuningas sündis Lavi koolimajas Kilingi vallas kooliõpetaja pojana. Lapsepõlv ja noorus möödusid Läti piiri ääres Jäärjas.[2] Pärast Pärnu kaubanduskooli lõpetamist 1928 õppis lühemat aega Tallinna kolledžis (1929). Oli seejärel ajakirjanik Tallinnas ja Pärnus 19351940. Töötas 1940. aastal Pärnu linnavalitsuse haridusosakonnas konsulendina ja 1941. aastal teater Endla kirjandusala juhatajana. Saksa okupatsiooni ajal 1941 vangistati. 1943–1944 oli Järva Teataja mittekoosseisuline korrespondent, 1944–1947 ajalehe Järvalane vastutav sekretär, 1947–1948 Talurahvalehe kultuuriosakonna juhataja, 1949 ajalehe Sirp ja Vasar teatriosakonna juhataja ja 1948–1949 Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi lektor.

Vangistati 6. märtsil 1950 ja mõisteti 29. juunil 1950 Erinõupidamise otsusega §§ 58-10-2 ja 58-2 alusel 25 aastaks (vähendati 10 aastale) kinnipidamisele vangilaagrites. Viibis 1955. aasta sügiseni Nõukogude okupatsioonivõimude Valga, Narva ja Vasalemma vangilaagris.[3]

Sealtpeale tegutses vabakutseline literaadina. Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud 19761978. Oli 1982. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.

Oskar Kuningas suri 9. märtsil 1997 Tallinnas ja ta maeti 13. märtsil 1997 Rahumäe kalmistule[4].

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

O. Kuningas on teinud lühiuurimusi ja avaldanud perioodikas hulgaliselt artikleid kirjandusest ja teatrist, kirjanikest ja kultuuritegelastest ning koduloost. Giidi-loengupidajana tutvustas ta huvilistele paljusid kirjanduslikke paiku. O. Kuningas on tõlkinud ilukirjanduslikku proosat ja teatritekste läti, saksa, prantsuse ja vene keelest.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaan Bergmann. Koidutäht ja teisi luuletusi. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957.
  • Jakob Liiv. Valitud teosed. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
  • Oskar Kuningas. Andres Särev (lühimonograafia). Sari: "Teatriteed", Eesti NSV Teatriühing; Tallinn: Eesti Raamat, 1977.
  • Epp Kaidu kaasaegsete mälestustes. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.
  • Kirjanduslikke matkaradu Eestis. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti NSV Raamatuühing, 1984.
  • Oskar Kuningas. Ma lillesideme võtaks... [Alatskivi]: Liivi Muuseum, 1994.

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Tõlked[muuda | muuda lähteteksti]

  • (Anne Frank) Anne Franki päevik 12.VI 1942 – 1.VIII 1944. Saksa keelest tõlkinud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958.
  • Wilhelm Hauff. Breemeni raekeldri fantaasiad. Sügiskingitus veinisõpradele. Saksa keelest tõlkinud Oskar Kuningas, värsid tõlkinud Ain Kaalep. Tallinn: Eesti Raamat, 1971.
  • Hermann Hesse. Klingsori viimane suvi (jutustus). Saksa keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud Oskar Kuningas. Loomingu Raamatukogu 1965, nr 40 (412); Tallinn: Perioodika, 1965.
  • Pāvils Rozītis. Ceplis (romaan). Läti keelest tõlkinud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Raamat, 1967.

Luuletused[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Rannal", "Sünnimaale", "Pestalozzi surmapäeval". – Padaorust Viru mereni: Viru-Nigula kihelkonna kirjanduslik-kodulooline antoloogia. Viru-Nigula; Tallinn, 1994.

Kuuldemängud[muuda | muuda lähteteksti]

Male[muuda | muuda lähteteksti]

Oskar Kuningas mängis arvestataval tasemel malet. Tema parimaks saavutuseks jäi esikoha jagamine Eesti meistrivõistluste poolfinaalis 1944. aastal koos Alexander Hildebrandiga.[5] Tegutses ka maleajakirjanikuna. Maleajaloolasena aitas Heino Hindrel kokku panna koguteose Male Eestis (1965).[5]

Kuninga aia raamatukogu[muuda | muuda lähteteksti]

28. septembril 2005 lugejatele avatud Pääsküla uus raamatukoguhoone, nn Kuninga aia raamatukogu asub bibliofiilist Oskar Kuninga endisest aiast äralõigatud maatükil. See on esimene taastatud Eesti Vabariigi ajal spetsiaalselt projekteeritud ja ehitatud raamatukoguhoone Tallinnas. Hoone sai 2005. aastal sisearhitektuuri aastapreemia ja kandideeris ka arhitektuuri aastapreemiale.[6]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tütred: Astrid Reinla, Merike Rõtova. Väimees Boriss Rõtov, tütrepoeg Igor Rõtov, tütretütar Regina Narva, tütretütretütred on Ann ja Triin Narva. Tema vennatütar oli näitleja Helle Kuningas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eerik Teder. "Oskar Kuningas – 60" – Looming 1971, nr 7, lk 1116.
  • Eerik Teder. "Oskar Kuningas läti kirjanduse vahendajana" – Looming 1981, nr 6, lk 881–882.
  • Eerik Teder. "Kuninglik kultuurimissioon" (O. Kuningas 75) – Looming 1986, nr 7, lk 996–998.
  • "Paar mälestuskildu Jaan Tõnissonist ja Karskusliidust. Juubelieelne intervjuu Oskar Kuningaga (80)". Intervjueerinud Eerik Teder. – Looming 1991, nr 7, lk 998–1000.
  • Peeter Olesk. Entsüklopedist väljaspool aega ehk Oskar Kuningas 100 Pärnu Postimees, 19. juuli 2011.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]