Enn Nõu

Allikas: Vikipeedia
Enn Nõu (september 2011)

Enn Nõu (sündinud 2. oktoobril 1933 Tallinnas) on eesti kirjanik ja arstiteadlane.[1] Tema isa oli Joosep Nõu.

Enn Nõu õppis Tallinna 28. algkoolis. 1944. aastal põgenes ta koos perega Rootsi. Aastatel 19531961 õppis ta Uppsala Ülikooli arstiteaduskonnas; 1978. aastal sai meditsiinidoktori kraadi. Ta on töötanud arstina mitmes Uppsala Ülikooli kliinikus ja dotsendina Uppsala Ülikoolis.[2]

Ta on oma teostes käsitlenud muuhulgas ka Vabariigi Valitsuse eksiilis tegevust.

Enn Nõu valiti 1966., 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Pidulik marss" (1968, 1992)
  • "Vastuvett" (1972, 1995)
  • "Lõigatud tiibadega" (1976, 1994)
  • "Pärandusmaks" (1976, 1994, ühes raamatus "Lõigatud tiibadega")
  • "Nelikümmend viis" (1984, 1996)
  • "Koeratapja" (1988, 1993, 2009)
  • "Presidendi kojutulek" (1996)
  • "Mõtusekuke viimane kogupauk" (2005)
  • "Vabariigi pojad ja tütred I osa" (2010)
  • "Vabariigi pojad ja tütred II osa" (2011)
  • "Vabariigi pojad ja tütred III osa" (2012)
  • "Ma armastasin rootslast ehk Sollefteå suvi" (2013)
  • "Saaremaa eleegia" (2015)
  • "Poisteraamat" (2016)
  • "Elu ja aeg" (2019)
  • "Ufa umbsõlm" (2020)
  • "Ülestähendusi ajast ja elust" (2023)
  • "Tont teab" (novelliantoloogia; toimetaja ja kaasautor; 1968)
  • "Tõotan ustavaks jääda... Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992" (Ajalooartiklite ja dokumentide koguteos; toimetajad Mart Orav ja Enn Nõu; Enn Nõu kaasautor; 2004)
  • "Kuusteist Eesti kirja" (antoloogia, kaasautor, 2018)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Enn Nõu abikaasa on kirjanik Helga Nõu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti entsüklopeedia, 14. kd,
  2. Eesti kirjarahva leksikon, ISBN 545002357X.
  3. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 4032

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]