Rein Veidemann

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mitte segi ajada korvpallur Rain Veidemaniga.

Rein Veidemann (2011)
Rein Veidemann esinemas kirjandustänaval
Foto: Ave Maria Mõistlik, 8. september 2018

Rein Veidemann (sündinud 17. oktoobril 1946 Pärnus) on eesti kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik ja õppejõud.

Õppinud aastail 1954–1965 Pärnu 1. 7-klassilises koolis ja Pärnu 1. Keskkoolis ning seejärel aastail 1969–1974 Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Veidemann debüteeris kirjanduskriitilise kirjutisega aastal 1971. Aastast 1984 filoloogiakandidaat väitekirjaga "Eesti nõukogude kirjanduskriitika 1958–1972".[1]Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1981.

Pikaajalisele kirjanduskriitilisele tegevusele vaatamata jõudis Veidemann omaloomingu avaldamiseni küllalt hilja. Tema debüütromaan "Lastekodu" ilmus 2003. ja teine romaan "Tund enne igavikku" 2012. aastal.

Veidemanni kultuurikriitikat iseloomustas kolleeg Veiko Märka nõnda: "/---/ Veidemanni kui autori olemuses on iga teksti kaudu avaldada oma austust, lugupidamist ja imetlust kellegi või millegi vastu. Omaette pärliks on mõned tema teatriarvustused, kus analüüsiv ja hindav mõõde on täielikult asendatud lapseliku rõõmu ja õhinaga. /---/ Ta ei ründa, ei ärritu, ei sõgetse, kui midagi või kedagi fännata ei saa. Sel juhul on ta lihtsalt kurb."[2]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Rein Veidemann Ilmar Talve raamatu esitlusel Tartu Kirjanike Majas 2004. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Rein Veidemann oli aastatel 1972–1990 NLKP liige. Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige 1988–1992. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige 1990–1992, Riigikogu liige 19921995. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei liige 1989–1992, Keskerakonna liige 1992–1996.

Ta on kirjutanud kõnesid president Arnold Rüütlile.

Rein Veidemann kirjutas alla Pronkssõduri kirjale[5] ja avalikule pöördumisele, milles oldi Vabadussõja võidusamba püstitamise vastu Vabaduse väljakule konkursi võitnud projekti järgi, mis nägi ette Vabadusristi kasutamist.[6]

Suhtumine religiooni[muuda | muuda lähteteksti]

2000. aastatel on Veidemann esitlenud end avalikkuses korduvalt kiriku ja religiooni kontekstis, luues vastuolulise pildi. Küsimus usust Jumalasse. "Mul on lihtsam vastata küsimusele, kas pean end kristlaseks («jah, ma pean, sest kristlus on mu kultuuriruum!») - - kui sellele, kas ma usun Jumalat. Kui usuksin, siis ilmselt oleks oodatav, et võtaksin Jumalat kui üleloomulikku väge – jah, sellisena olen teda valmis võtmagi –, aga samas on see üleloomulik isikustatud läbi Jeesus Kristuse (küllap tõesti kunagi elanud inimene, kellest saab Jumalapoeg), milles adun teatavat tõrget. - - piiblilugusid võtan kujundite ja mõistukõnede kogumina - - kas meis endis on - - midagi, mille kaudu luua seda sidet, jõuda teiseni, Jumalani ja seejärel iseendani? Tegelikult juhatavad just need küsimused mind kirikusse, ja pole tähtis, millal ma sinna lähen ja kas leian sealt ka vastuse." [7]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Rein Veidemanni abikaasa on Andra Veidemann. Neil on tütar Anna-Maria Veidemann-Makko.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Elu keskpäev: esseid ja pihtimusi". LR 1986, nr. 52, 70 lk.
  • "Olla kriitik..." (kriitikakogumik; tekste aastaist 19751985). ER, Tallinn 1986, 292 lk.
  • "Jossakin Euroopassa: Viron uudestisyntymisen hetkiä ja tekijöitä". Kaleva, Oulu 1993, 40 lk.
  • "Mälestus Golfi hoovusest: artikleid, esseid, pihtimusi 1986–1993". LR 1993, nr. 41/43, 144 lk.
  • "Ajavahe: mälestusi, pihtimusi, esseid". Eesti Raamat, Tallinn 1996, 356 lk.
  • "Kriitikakunst: uurimus kriitika olemusest ja toimest. Eesti kogemus". Tartu Ülikool, eesti kirjanduse õppetool ja kirjandusteooria õppetool. Avita, Tallinn 2000, 160 lk.
  • "Kusagil Euroopas" (esseed; saatesõna: Küllo Arjakas). Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2001, 312 lk.
  • Mihhail Bronštein, Rafik Grigorjan, Viktor Palm, Igor Rosenfeld, Leonid Stolovitš ja Rein Veidemann. "Iseseisvuse anatoomia. Анатомия незавизимости." (Eesti ja vene keeles). Тарту, Крипта; Санкт-Петербург: Базунов, 2004 (Kättesaadav ka võrguteavikuna ja CD-ROMil)
  • "Lastekodu: memorandum" (romaan). Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2003, 396 lk. (kättesaadav ka helikassettidel: esitab Hans Kaldoja, Eesti Pimedate Raamatukogu 2005)
  • "Isiku tunnistus: eluloousutlus. Esseed ja lausungid aastaist 1981–2006". SE & JS, Tallinn 2006, 288 lk.
  • "Tuikav tekst". Artikleid ja esseid eesti kirjandusest ja kultuurist aastatel 2000–2005, Tartu Ülikooli Kirjastus 2006, 254 lk.
  • Рейн Вейдеманн. "Пярну – город между рекой и морем" (Brošüür turistidele.) Пярну, Пярнуский центр туристической информации 2006. 16 lk.
  • "Eksistentsiaalne Eesti: käsitlusi eesti kirjandusest ja kultuurist 2005–2010". Tänapäev, Tallinn 2010, 240 lk; ISBN 9789985629543
  • "101 Eesti kirjandusteost" Tallinn: Varrak, 2011, 224 lk; ISBN 9789985322802
  • "Must valgel. Valik sõnavõtte, kommentaare, arutlusi Eesti elust 2002–2011". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011, 212 lk; ISBN 9789985794593
  • "Tund enne igavikku". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2012, 218 lk.

Tõlkija[muuda | muuda lähteteksti]

Rein Veidemann on tõlkinud vene keelest teaduslikku kirjandust.

  • Leonid Stolovitš. "Ilu filosoofia" (Esteetikast, selle objektist, meetoditest, esteetikateooria tähtsusest ühiskonnaelu ümberkujundamisel ja töötajate kommunistlikul kasvatamisel.) Vene keelest tõlkinud Rein Veidemann. Tallinn, Eesti Raamat 1980.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Veidemanni doktorikraad tuletati poliitika muutumisel. "-- Teise maailmasõja järel atesteeriti Nõukogude Eestis tõepoolest osa magistritöid kandidaaditöödeks ümber ja nõukogude korra kukkumise järel võrdsustati kandidaadikraad doktorikraadiga (ka kandidaat Veidemannist sai doktor)." - Tiit Hennoste. "...igavust omale otsida." - Keel ja Kirjandus 2017, nr.5 [1]
  2. Veiko Märka "Ülistuskirjanduse koorekiht" Eesti Ekspress, 23. mai 2013, lk 35
  3. Märt Väljataga. "Tõe ja kujutluse päevik."Vikerkaar 20. Valik esseesid 1986–2005. Koostaja Märt Väljataga. Tallinn, 2006, lk. 515
  4. Eesti Humanitaarinstituut
  5. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 63
  6. Avalik pöördumine, 25. veebruar 2008
  7. Rein Veidemann.Rein Veidemann: kirik keset küla. Postimees 22. detsember 2017

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]