Nikolai Baturin
Nikolai Baturin (5. august 1936 Arumetsa küla, Suislepa vald, Viljandimaa – 16. mai 2019) oli eesti ja mulgi kirjanik[1].
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tema mõlemad vanemad olid pärit peipsivenelaste seast – suguvõsa isapoolne liin on pärit Alatskivilt Nina külast, emapoolne vanaisa Varnjast ja vanaema Mustveest. Mulgimaale tulid Nikolai Baturini esivanemad juba tsaariajal.
Arumetsas oli Baturinitel suur tare-tüüpi maja. Praeguse Kaluri talu Kalbuse külas, kus kirjanik elas, jõudis isa vanaisal üles ehitada aidata enne Siberisse saatmist. Pärast isa äraviimist hakati elama vanaisa juures Kaluri talus.
Oma lapsepõlve on ta kunstilisel moel edasi andnud romaanis "Kartlik Nikas. Lõvilakkade kammija".
Nikolai Baturini koolitee sai alguse Viljandi 2. mittetäielikus keskkoolis Saksa okupatsiooni ajal, mil ta oli kaheksa-aastane. Hiljem õppis ta 2. keskkoolis ehk praeguses Viljandi maagümnaasiumis. 1952–1955 õppis ta Vana-Võidu loomakasvatustehnikumis, 1963–1965 Tallinnas 8. töölisnoorte keskkoolis.
Seejärel teenis ta viis aastat NSV Liidu mereväes, töötas kuus aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ning oli viisteist aastat elukutseline kütt Siberi taigas.
Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid, filmistsenaariume, esseistikat jm. Ta on ka oma raamatuid ise illustreerinud ning oma näidendeid lavastanud. Tema teoseid on tõlgitud vene, ukraina ja leedu keelde. Baturini tekstidele on kirjutanud laule Raimond Lätte, Ester Mägi, Gennadi Taniel, Anu Taul jt heliloojad.
Baturin oli Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Romaanid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Leiud kajast" (1977; tiraaž 28 000)
- "Noor jää" (1985, armastusromaan, tiraaž 25 000; kordustrükk 2009)
- "Karu süda" (1989, tiraaž 16 000; kordustrükk 2001)
- "Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija: lapsepõlvemartüürium" (1993; tiraaž 10 000)
- "Mõrv majakal" (1993, kriminaalromaan; tiraaž 4000)
- "Ringi vangid" (1996; tiraaž 2000)
- "Apokalüpsis Anno Domini" (1997; tiraaž 1000)
- "Kentaur" (2003, kordustrükk 2010; helisalvestis kassettidel 2005, esitas Hans Kaldoja)
- "Sõnajalg kivis" (2006)
- "Delfiinide tee" (2009)
- "Lendav hollandlanna" (2012)
- "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse" (2016)
Jutustused
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kuningaonni kuningas: laanejutustus" (1973; tiraaž 28 000)
- "Varahilisel ajal" (1974; tiraaž 20 000)
- "Oaas" (1976; tiraaž 23 000)
- "Tirelilood" (1980; tiraaž 8000)
Luulekogud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Maa-alused järved: luuletusi 1963–1967" (1968; tiraaž 12 000)
- "Väljadelt ja väljakutelt" (1972; tiraaž 4000)
- "Kajokurelend: luuletusi mulgi murden" (1975; tiraaž 5000)
- "Galerii" (1977; tiraaž 4000)
- "Lüürakala" (1978; tiraaž 4000)
- "Poolusevaikus. Vaikusepoolus. Talvitusluuletusi 1979–1980" (1980; tiraaž 3000)
- "Laiuvad laaned, kauguvad kõrved: ladvajutte, võravesteid lastele ja lapselikele" (1981, proosapoeem; tiraaž 5000)
- "Sinivald: luuletuse mulgi murden, 1963–1983" (1990; tiraaž 4000)
Näidendid
[muuda | muuda lähteteksti]Filmistsenaariumid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Suvetuisud" (1992)
- "Karu süda" (seriaal, 7 osa, 1993)
- "Mõrv majakal" (1994)
- "Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija" (1999)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1990 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Karu süda")
- 1994 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
- 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk[2]
- 2003 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Kentaur")
- 2004 Tarvastu valla aukodanik
- 2006 Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia ("Elukillu")
- 2018 Tammsaare romaaniauhind ("Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse")
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Suri Nikolai Baturin ERR, 17. mai 2019
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, Eesti Raamat 1991, lk 530–535 (ülevaate autor Pärt Lias) ja bibliograafia lk 545
- Aivo Lõhmus, "Võim ja vari", Ilmamaa, Tartu 2002 (arvustuste ja artiklite tsükkel "Baturin" lk 218–249)
- Sven Vabari intervjuu Nikolai Baturiniga "Maa-aluste järvede allikad". Looming 1/2004
- Siim Veskimees, "Nikolai Baturin – realism ja ulme erandliku mehe loomingus" – Looming 2006, nr 8, lk 1240–1248
- Berk Vaher, Järelhüüd Nikolai Baturinile, Müürileht, 6. juuni 2019
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Nikolai Baturin |
- Nikolai Baturini koduleht
- Igor Baturin Mälestusi isast ERR, 24.03.2020/Looming, 3/2020