Pärnu Ühisgümnaasium
| Pärnu Ühisgümnaasium | |
|---|---|
| Asutatud | 1861 |
| Kooli tüüp | gümnaasium, varem ka põhikool |
| Direktor | Anneli Rabbi |
| Õpetajaid | 39 |
| Linn | Pärnu |
| Maakond | Pärnu maakond |
| Aadress | Kooli 13, Pärnu, 80010, Pärnumaa |
| Kooli ajaleht | Haamer |
| Koordinaadid | 58° 22′ 54″ N, 24° 31′ 1″ E |
| Koduleht | http://www.yhis.parnu.ee/ |
Pärnu Ühisgümnaasium (varem ka Pärnu Poeglaste Gümnaasium, Pärnu 1. Keskkool) on Pärnus asuv üldhariduskool, kus on vaid gümnaasiumiklassid (X–XII klassini). Aastatel 1971–2014 kasutas kool hoonet Mai elamurajooni servas. Pärast seda on kool tagasi Kooli tänaval, endises Hansagümnaasiumi hoones. Koolis on üle mindud moodulõppele.
Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]
Pärnu Ühisgümnaasiumi sünniaastaks loetakse 1861, mil loodi progümnaasium. Kool töötas pikka aega poeglaste gümnaasiumina. Aastatel 1861–1887 oli õppekeeleks saksa keel, 1887–1918 oli õppekeeleks vene keel.
Kool tegutses 1875–1942 Kuninga tänav 29. 1918. aastast oli kool eesti õppekeelega, Pärnu ühisgümnaasiumi hoonet hakati ehitama Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa projekti järgi 1937. aastal, koolimaja valmis lõplikult 1941. aastal.
1952. aastal muudeti kool segakooliks, mille nimeks sai Pärnu 1. Keskkool. 1995. aastal nimetati kool Pärnu Ühisgümnaasiumiks.[1] Alates 1962. aastast töötavad koolis inglise keele süvaklassid. Lisaõpet võimaldatakse ka matemaatikas, keemias, füüsikas, filosoofias ja meediaõpetuses. Võõrkeeltest õpetatakse inglise, vene, saksa, prantsuse ja rootsi keelt. 1971. aastast asus kool koolihoones Mai tänaval, 2014. aastast Kooli tänaval.
Õpilased[muuda | muuda lähteteksti]
Pärnu Ühisgümnaasiumis õppis 2009. aastal 976 õpilast ja töötas 59 õpetajat. Mitmed õpetajad on saanud õpetaja-metoodiku ametijärgu, rohkem kui paarikümnel õpetajal on vanemõpetaja ametijärk.
Õpetajad[muuda | muuda lähteteksti]
Pärnu Ühisgümnaasium on omapärane kool, kus paljud endised õpilased töötavad õpetajatena.[viide?]
Huviringid ja vaba aja sisustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Mudilaskoor, lastekoor, noortekoor, rahvatantsuring; kooliteater; ansamblid; spordiringid; koolileht; rahvusvahelised konverentsid, briti kultuuriloo olümpiaad.
Õpilasesindus[muuda | muuda lähteteksti]
Kooli õpilasesindus aitab koolielu korraldada õpilaste abistamise ning mitmesuguste algatuste ja ürituste näol.
Kooli väljaanded[muuda | muuda lähteteksti]
- Kajakas, koolialmanahh, ilmus 1961–1997
- Aastaraamat, ilmub aastast 2000
- Haamer, kooli ajaleht (kättesaadav ka veebis)
Direktorid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1918–1940 Oskar Mälk
- 1940–1941 Peet Kaaret
- 1941–1944 Reinhold Jürgenson
- 1944–1945 Villem Nano
- 1945–1961 Rudolf Kabin
- 1961–1999 Elmar Roosna
- 1999–2019 Mart Kuuskmann
- 2019 – Anneli Rabbi
Vilistlasi[muuda | muuda lähteteksti]
- Riigi- ja poliitikategelased: Jüri Vilms, Friedrich Akel, Jüri Jaakson, Konstantin Päts, Jüri Uluots, Johannes Vares-Barbarus, August Jakobson, Karl Kontus, Annely Akkermann
- Kõrgemad sõjaväelased: Hans Leesment, Jaan Maide
- Akadeemikud: Harald Keres, Karl Rebane, Jaan Rebane, Jüri Saarma, Helmut Oruvee.
- Rektorid: Hugo Kaho, Rein Virkus, Mati Heidmets
- Kultuuritegelased: August Sang, Johannes Semper, Karl August Hindrey, Kalle Kurg, Rein Veidemann, Mati Vaga, Jüri Kaldmaa, Villem Reimann, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Leo Normet, Tiit Kuusik, Urve Tauts, Vardo Rumessen, Hugo Hiibus, Aime Kuulbusch, Paul Keres, Erich Martens, Marko Matvere, .
- Meediatöötajad ja ajakirjanikud: Ela Tomson
Kooli embleem[muuda | muuda lähteteksti]
Kooli lõpetamiseks valmistati algselt rinnamärgid aastal 1949. Hiljem kooli embleemina kasutusele tulnud märgi kujundasid aastal 1952 õpetaja Marie Leksteini juhendamisel kunstiringis õpilased Gunnar Jürgenson, Olavi Kildemaa, Avo Rebane ja Vello Annusver.[2] Ametivõimude keelu tõttu jäi see valmistamata ja kinnitati kooli lõpumärgiks alles aastal 1965. Keelust hoolimata valmistati sama kujundusega märk siiski 1959. aastal ja seda kasutas aastal 1961 kooli esimese almanahhi "Kajakas" kaane kujundanud Kalle Kurg. Eri aegadel on kasutatud embleemil kirja PIK (Pärnu 1. Keskkool), PÜG (Pärnu Ühisgümnaasium) ja PÜ (Pärnu Ühisgümnaasium).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kooli koduleht
- ↑ Viljar Raidam: Ühisgümnaasiumi lõpumärgist ja -sõrmusest ning ajaloost – Pärnu Postimees 6. detsember 2011[1]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Elmar Joosep (koostaja). Pärnu Ühisgümnaasium algusest aastani 1952. (Pärnu) 2006
- Helin Laane. "Pärnu I Keskkooli õpilasalmanahh Kajakas I–VI." Kooliajaloouurimus. Juhendaja: Maaja Hage. Pärnu 2009 (Säilitatakse Pärnu Ühisgümnaasiumi arhiivis)
- Maaja Hage. “Pärnu 1. Keskkool aastail 1952–1990.” (Kooli ajalugu. Õpetajate ja vilistlaste mälestused ja intervjuud nendega, ülevaated teemade kaupa ja dokumentide väljavõtted, koolitöötajate ja kooli lõpetajate nimistud. Illustreeritud fotodega.) Pärnu, Pärnu Ühisgümnaasium 2012. 728 lk. (ISBN puudub).