Pärnu Ühisgümnaasium
| Pärnu Ühisgümnaasium | |
|---|---|
| Asutatud | 1861 |
| Kooli tüüp | gümnaasium, varem ka põhikool |
| Direktor | Anneli Rabbi |
| Õpetajaid | 29 |
| Linn | Pärnu |
| Maakond | Pärnu maakond |
| Aadress | Kooli 13, Pärnu, 80010, Pärnumaa |
| Kooli ajaleht | Haamer |
| Deviis | Põline ja ühtehoidev |
| Koordinaadid | 58° 22′ 54″ N, 24° 31′ 1″ E |
| Koduleht | https://yhisparnu.ee/et |
Pärnu Ühisgümnaasium (varem ka Pärnu Poeglaste Gümnaasium, Pärnu 1. Keskkool) on Pärnus asuv üldhariduskool, kus on peale 2014. aasta koolireformi ainult gümnaasiumiklassid (10.–12. klass). Samast aastast hakkas kool tegutsema õppehoones aadressil Kooli 13 (endine Pärnu Hansagümnaasiumi hoone). Varem (1971–2014) töötas kool aadressil Mai 3.
Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]
Pärnu Ühisgümnaasiumi sünniaastaks loetakse 1861, mil loodi progümnaasium. Kool töötas pikka aega poeglaste gümnaasiumina. Aastatel 1861–1887 oli õppekeeleks saksa keel, 1887–1918 aga vene keel.
Kool tegutses aastatel 1875–1942 aadressil Kuninga tänav 29. 1918. aastast oli kool eesti õppekeelega. Pärnu ühisgümnaasiumi hoonet hakati ehitama Pärnu linnaarhitekti Olev Siinmaa projekti järgi 1937. aastal, koolimaja valmis lõplikult 1941. aastal.
1940. aastal nimetati Pärnu I Gümnaasium Pärnu I Keskkooliks. 19. augustist 1940 vabastati [1] Pärnu I Gümnaasiumi direktori ametikohalt Oskar Mälk ja 19. augustil 1940 Oskar Mälk nimetati Pärnu I Keskkooli direktori kohuste täitjaks[2].
1952. aastal muudeti kool segakooliks, mille nimeks sai Pärnu 1. Keskkool. 1995. aastal nimetati kool Pärnu Ühisgümnaasiumiks.[3] Alates 1962. aastast töötavad koolis inglise keele süvaklassid. Lisaõpet võimaldatakse ka matemaatikas, keemias, füüsikas, filosoofias ja meediaõpetuses. Võõrkeeltest õpetatakse inglise, vene, saksa, prantsuse ja rootsi keelt. 1971. aastast töötas kool koolihoones Mai tänaval, 2014. aastast Kooli tänaval.
Õpilased ja õppekorraldus[muuda | muuda lähteteksti]
Pärnu Ühisgümnaasiumis käib neljas paralleelklassis (a, b, c ja d) üle 350 õpilase. Koolis on kaasaegne õpikeskkond, hea sisekliima ja väga tugev oma kooli tunne. Tänu kooli koostöölepetele Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžiga, Eesti Kunstiakadeemiaga, Tallinna Tehnikaülikooliga ja Tallinna Ülikooliga, tehakse mitmeid õppekäike eelnimetud koolidesse või osaletakse külalislektorite loengutes kohapeal.
PÜ rakendab õpilasekeskset valikkursuste süsteemi, mis tähendab, et iga õpilane saab ise valida endale sobivad kursused. Läbida tuleb riiklikus õppekavas ettenähtud ained ning nendele lisaks valitakse juurde meelepärased kursused. Nendeks on arhitektuur, riigikaitse, majandusõpe, hispaania/prantsuse keel, draamakursus, digimuusika, kitarriõpe, rakendusbioloogia, veebidisain, kosmoloogia jpm.
Koolil on ka oma segakoor ja rahvatantsutrupp.
Õpilasesindus[muuda | muuda lähteteksti]
Pärnu Ühisgümnaasiumil on aktiivne õpilasesindus, mis seisab õpilaste huvide eest ja korraldab õppeaastaringselt erinevaid üritusi. Õpilasesinduse poolt korraldatavate sündmuste seas on mitmed traditsioonilised üritused nagu Püüne (kooli lauluvõistlus), Suit Up Day ja filmiõhtud. Lisaks on tehtud ka palju ühekordseid üritusi nagu Ühisfest (2020, koolinoorte, Pärnu linnavalitsuse ja haridustegelaste arvamusfestival) ja Jõuluball (2021). 21. märtsil 2022 ilmus esimene osa kooli podcastist nimega Ühishääling.
Igal kevadel enne suvevaheajale minekut valitakse uus õpilasesinduse juhtkond: president, asepresident ja protokollija.
PÜ õpilasesindus on sotsiaalmeediast leitav nii Facebookist (Pärnu Ühisgümnaasiumi Õpilasesindus) kui ka Instagramist (yhisoe).
Kooli väljaanded[muuda | muuda lähteteksti]
- Kajakas, koolialmanahh, ilmus 1961–1997
- Aastaraamat, ilmub 2000. aastast
- Haamer, kooli ajaleht (kättesaadav ka veebis)
Direktorid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1918–1940 Oskar Mälk
- 1940–1941 Peet Kaaret
- 1941–1944 Reinhold Jürgenson
- 1944–1945 Villem Nano
- 1945–1961 Rudolf Kabin
- 1961–1999 Elmar Roosna
- 1999–2019 Mart Kuuskmann
- 2019 – Anneli Rabbi
Vilistlasi[muuda | muuda lähteteksti]
- Riigi- ja poliitikategelased: Jüri Vilms, Friedrich Akel, Jüri Jaakson, Konstantin Päts, Jüri Uluots, Johannes Vares-Barbarus, August Jakobson, Karl Kontus, Annely Akkermann
- Kõrgemad sõjaväelased: Hans Leesment, Jaan Maide
- Akadeemikud: Harald Keres, Karl Rebane, Jaan Rebane, Jüri Saarma, Helmut Oruvee.
- Rektorid: Hugo Kaho, Rein Virkus, Mati Heidmets
- Kultuuritegelased: August Sang, Johannes Semper, Karl August Hindrey, Kalle Kurg, Rein Veidemann, Mati Vaga, Jüri Kaldmaa, Villem Reimann, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Leo Normet, Tiit Kuusik, Urve Tauts, Vardo Rumessen, Hugo Hiibus, Aime Kuulbusch, Paul Keres, Erich Martens, Marko Matvere, .
- Ajakirjanikud: Ela Tomson, Liisu Lass
Kooli embleem[muuda | muuda lähteteksti]
Kooli lõpetamise tähistamiseks valmistati esimesed rinnamärgid 1949. aastal. Hiljem kooli embleemina kasutusele tulnud märgi kujundasid 1952. aastal õpetaja Marie Leksteini juhendamisel kunstiringis õpilased Gunnar Jürgenson, Olavi Kildemaa, Avo Rebane ja Vello Annusver.[4] Ametivõimude keelu tõttu jäi see valmistamata ja kinnitati kooli lõpumärgiks alles 1965. aastal. Keelust hoolimata valmistati sama kujundusega märk siiski 1959. aastal ja seda kasutas 1961. aastal kooli esimese almanahhi "Kajakas" kaane kujundanud Kalle Kurg. Eri aegadel on kasutatud embleemil kirja PIK (Pärnu 1. Keskkool), PÜG (Pärnu Ühisgümnaasium) ja PÜ (Pärnu Ühisgümnaasium).
Traditsioonid[muuda | muuda lähteteksti]
Pärnu Ühisgümnaasiumil on mitmeid traditsioonilisi üritusi. Peale tavapäraste kooliaastaalguse ja -lõpu aktuste tähistatakse ka kümneid teisi tähtpäevi ning korraldatakse lisaks koolielu kujundavaid sündmusi. PÜ traditsioonid on:
- 1. septembri aktused – uue kooliaasta alguse tähistamine;
- rebaste ristimine – uute kümnendike ehk rebaste õnnistamine gümnaasiumiastmesse õppimatuleku puhul;
- meremiili jooks – koolipere jooksuvõistlus Pärnu rannas 1852 meetrisel distantsil;
- õpilasesinduse laager ja koolitus – õpilasesinduse töökava loomine tulevaseks õppeaastaks ja uute liikmetega tutvumine ühisüritusel;
- õpetajate päeva tähistamine – 5. oktoobril kehastuvad kooli abituriendid ise õpetajateks ja annavad noorematele klassidele tunde;
- kooli sünnipäeva tähistamine – aktus kooliperele ja kringli/koogi söömine, õppeaastal 2021/2022 kui kool tähistas 160. juubelit loodi Shakespeare'i ainetel muusikal "Romeo ja Julia", varasemad kaks muusikali kandsid nime "Ühisev muusika" (2011) ja "Kuulsuse kannul" (2016);
- jõuluolümpia – spordipäev, kus iga klass esindab loosi tahtel valitud riiki tiimimängudes ("pimevolle", korvpallivisked, takistusjooks, maadlus, talendivoor ja riiki iseloomustav kava);
- jõulukontsert – kontsert-aktus ja jõuluprae söömine enne jõuluvaheajale minekut;
- doonoripäev – kõikide täisealiste koolipereliikmete võimalus olla doonoriks;
- sõbrapäeva tähistamine – stiilipäev ja sõbrapostkast valentinipäeva puhul;
- Vabariigi aastapäeva tähistamine – kontsert-aktus tervele koolile
- emakeelepäev – erinevad eesti keelele pühendatud üritused;
- omaloominguhommik – õpilaste ja ka õpetajate endi omaloomingu esitlemine emakeelepäeva raames;
- filmiõhtud – ühine filmivaatamine kooli aulas;
- õpilaskonverentsid (sh rahvusvahelised konverentsid)
- solistide, duettide ja bändide konkurss „Püüne“ – suurejooneline lauluvõistlus kooli aulas, kus osalevad nii käesoleva õppeaasta õpilased kui ka vilistlased;
- Valgeranna spordipäev – klassidevahelised spordivõistlused Valgerannas;
- Suit Up Day – stiilipäev;
- heategevuslik gala „PÜHA“
- laulufestival „Vene laul“ – venekeelsete laulude esitamine, kus osalevad õpilased koolidest üle Eesti, õppeaastal 2019/2020 toimus "Erinevate rahvaste laul", mille käigus esitasid kohalikku loomingut tollased projektikülalised;
- "Tark mees taskus" – viktoriinisari õppeaasta vältel, kus õpilased saavad oma teadmised tiimidepõhiselt proovile panna etteantud teemadel;
- tutipeod – abituuriumi üleminek eksamiperioodile;
- direktsiooni vastuvõtt abiturientidele, olümpiaadide ja konkursside võitjatele ning nende vanematele – õpilaste saavutuste tunnustamine juhtkonna poolt;
- rahvusvahelised projektikohtumised – projektipõhised visiitreisid teistesse Euroopa koolidesse;
- lõpuaktused – õppeaasta lõpu tähistamine.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261., Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940
- ↑ 1104. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 265., Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940
- ↑ "Kooli koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuli 2011. Vaadatud 8. detsembril 2011.
- ↑ Viljar Raidam: Ühisgümnaasiumi lõpumärgist ja -sõrmusest ning ajaloost – Pärnu Postimees 6. detsember 2011[1]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Elmar Joosep (koostaja). Pärnu Ühisgümnaasium algusest aastani 1952. (Pärnu) 2006
- Helin Laane. "Pärnu I Keskkooli õpilasalmanahh Kajakas I–VI." Kooliajaloouurimus. Juhendaja: Maaja Hage. Pärnu 2009 (Säilitatakse Pärnu Ühisgümnaasiumi arhiivis)
- Maaja Hage. “Pärnu 1. Keskkool aastail 1952–1990.” (Kooli ajalugu. Õpetajate ja vilistlaste mälestused ja intervjuud nendega, ülevaated teemade kaupa ja dokumentide väljavõtted, koolitöötajate ja kooli lõpetajate nimistud. Illustreeritud fotodega.) Pärnu, Pärnu Ühisgümnaasium 2012. 728 lk. (ISBN puudub).