Sõda

Allikas: Vikipeedia
Seisuga mai 2009 maailmas peetud sõjad.██ Suuremad sõjad – aastas üle 1000 hukkunu.██ Muud konfliktid.

Sõda on riikide, rahvaste või muude rühmitiste vaheline organiseeritud (relvastatud) konflikt, surumaks ühe osapoole tahet, huvisid või ideoloogiat jõuga (vägivaldselt) peale vastaspoolele.

Põhiliseks edu saavutamise meetodiks sõjas on üldjuhul lahing.

Eesmärgid ja liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Tavaliselt on sõja eesmärk geopoliitiline. Oma raamatus "Sõjast" on Preisi sõjandusteoreetik Carl von Clausewitz öelnud, et sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega."[1]

Tulenevalt toimumise tingimustest, ulatusest, kasutatavatest vahenditest ja meetoditest võidakse sõda või selle olulist osa (olulist operatsiooni) nimetada ka näiteks kui tuumasõda, maailmasõda, meresõda, õhusõda, sissisõda, kaevikusõda või manööversõda.

Kodusõda võivad pidada samas riigis asuvad erinevad osapooled (näiteks Inglise kodusõda) või mõnel juhul ka eri riigid, mis on olnud varem ühendatud (näiteks Ameerika Ühendriikide kodusõda).

Sõna sõda kasutatakse metafoorina ka mittesõjalise konflikti või sõjalist vasasseisu jäljendava tegevuse kohta, näiteks sõnades klassisõda, kaubandussõda, kübersõda, propagandasõda ja lisaks mängulises mõistes ka padjasõda või lumesõda.

Sõjapidamine ei ole omane ainult inimestele. Sipelglased osalevad ulatuslikes liikidevahelistes kokkupõrgetes, mida saab pidada sõjaks ning šimpansid peavad samuti hõimusõdu. Arvatud on ka, et sarnast käitumist esineb teistelgi liikidel, kuid andmeid selle kohta on vähe.[2][3][4]

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt koosnesid sõjad tõenäoliselt väikestest rüüsteretkedest. 12 000 aasta vanusest Nuubia matmispaigast on leitud vägivalla ohvreid. Alates riikide loomisest Lähis-Idas umbes 5000 aastat tagasi on sõjategevust esinenud suuremas osas maailmast.

Püssirohu kasutuselevõtmine ja tehnoloogiline areng on viinud moodsa sõjapidamiseni.

Maailma läbi ajaloo ohvriterohkeim sõda on olnud 2. maailmasõda 1939-1945. a.

Tänapäeval kasutatakse sõdades varasemast märksa enamal määral ka majanduslikke, diplomaatilisi ja ideoloogilisi mõjutusvahendeid.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Carl von Clausewitz. Sõjast. Tallinn 2004.
  2. Warrior Ants: The Enduring Threat of the Small War and the Land-mine. Times, märts 2006. (inglise)
  3. How Ants Carry on War. (inglise)
  4. A Morphological Tour of the Super Organism. (inglise)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]