Ain Kaalep

Allikas: Vikipeedia
Ain Kaalep (2000)

Ain Kaalep (sündinud 4. juunil 1926 Tartus) on eesti luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, lõpetas 1956. aastal soome-ugri keelte alal.

Kaalep kuulus vabatahtlikuna Soome armee jalaväerügementi JR 200.

Ta oli Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Ain Kaalep on Eesti Üliõpilaste Seltsi[1] liige.

Aastatel 1989–2001 oli Ain Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja. 2002. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Elab Elvas.

Ain Kaalepi abikaasa Astrid Kaalepi isa oli Tartu pikaajaline linnapea Karl Luik[2].

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Astrid ja Ain Kaalep 2010. aastal oma kodus Elvas.
  • "Aomaastikud" (1962)
  • "Samarkandi vihik" (luulekogu, 1962)
  • "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (näidend, 1967, avaldatud Manas 1969, nr. 36)
  • "Järvemaastikud" (luulekogu, 1968)
  • "Mäe veri (Totomauna)" (näidend, 1970, avaldatud: Looming 2006, nr. 6)
  • "Klaasmaastikud" (1971)
  • "Paani surm ja teisi luuletusi" (1976)
  • "Peegelmaastikud" (ülevaade Ain Kaalepi tõlkeloomingust, I 1976, II 1980)
  • "Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" (1986)
  • "Maavallast ja maailmakirjandusest" (kriitika- ja esseedekogumik, 1984)
  • "Minu silmad ja sinu silmad" (näidend, 1965)
  • "Kolm Lydiat" (1997)
  • "Haukamaa laulu'" (1999)
  • "Jumalatosin" (2008)
  • "Muusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 1945–2008" (2008)

Ain Kaalep on viljakas tõlkija. Tema huviorbiiti kuulub saksa-, hispaania- ja prantsuskeelne luule.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaak Põldmäe, "Ain Kaalepi luuleteoreetiliste vaadete kajasid tema loomingus (Kollaaž, segatehnika)" – Keel ja Kirjandus 1976, nr 6, lk 329–335
  • Jüri Talvet, "Ain Kaalepi poetica iberica" – Keel ja Kirjandus 1981, nr 6, lk 368–376
  • Jüri Talvet, "Kirjaniku portree tema sünnipäevaks ehk Ain Kaalepi luule ja tarkus" – Looming 1986, nr 6, lk 815–823
  • Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, ER, Tallinn 1991, lk 360–367 ja bibliograafia lk 374–375 (ülevaate autor Silvia Nagelmaa)
  • "Tuntud elvalasi läbi aegade". Koostanud Lembit ja Uno Ainsoo. Liivimaa Mälu, Tartu 2006, lk 49–52
  • Daniele Monticelli, "Maailmakultuuri sõnumitooja Ain Kaalep" (intervjuu) – Keel ja Kirjandus 2006, nr 6, lk 491–495
  • Sirje Olesk, "Kaks vaimukaaslast eri aegadest. Valik Ain Kaalepi ja Nigol Andreseni kirjavahetusest aastatel 1965–1975" – Tuna 2007, nr 4, lk 103–122; järg: 2008, nr 1, lk 113–128
  • Olev Remsu, "Ain Kaalep - südametunnistusega esteet, erudiit ja sõdur" - Delfi/Eesti Päevaleht, 4. juuni 2016

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]