Rudolf Rimmel

Allikas: Vikipeedia
Rudolf Rimmeli haud.

Rudolf Rimmel (27. juuli 1937 Gerassimovka küla, Tavritšeski rajoon, Kasahhi NSV6. september 2003 Tallinn) oli eesti kirjanik.

Ta õppis 19561960 Tartu Riiklikus Ülikoolis õigusteadust. Seejärel töötas militsionäärina, aastatel 1963–70 ajakirja Pikker ja 197695 ajakirja Noorus toimetuses.

Ta oli Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1966. Rudolf Rimmel oli NLKP liige aastatel 19641992.[1]

Rimmelit on nimetatud üheks Eesti esimestest linnaluuletajatest. Tema tekstidele on kirjutanud laule Eesti punkansamblid, eriti Vennaskond.[2]

"Viimne kujund"[muuda | muuda lähteteksti]

Vahetult enne seda, kui 2003. aasta 14. septembril toimus referendum Eesti astumiseks Euroopa Liitu, tegi Rudolf Rimmel enesetapu, kuna tema hinnangul tähendas EL-iga liitumine Eesti omariikluse äraandmist. Postuumseks avaldamiseks kirjutas ta manifesti "Viimne kujund", mille avaldasid vaid Õhtuleht ja Delfi kärbituna.[3][4] Hiljem ilmus manifest ka Kesknädalas[5].

"Viimses kujundis" ennustas Rimmel eesti rahva ja keele kadumist sisserändajate survel Euroopa Liidus, mis laieneb Vladivostokini ja röövib eestlastelt rahvuse. "Praegu Euroopa Liidu nime kandev ühendus ei ole algusest peale olnud miski muu kui suurettevõtete/kartellide huve teeniv äriprojekt, mille vormistasid poliitiliselt ja õiguslikult riiklikud institutsioonid," kirjutas Rimmel. "Ärge võtke minu otsust ja tegu kui vabasurma, vaid kui viimset kujundit. Kui astume Euroopa Liitu, kustub eesti rahvas ajaloo seisukohalt sama kiiresti nagu mina hetkeajas."[3]

Rudolf Rimmeli põrm puistati Viljandi Pauluse kirikus toimunud mälestusteenistuse järel Viljandi järve.[2]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Rimmel kirjutas luulet, poeeme ja vasakradikaalset publitsistikat. Kokku ilmus tal 16 luulekogu[4].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Rimmel oli 1996. aastast 2. grupi invaliid (nägemispuudega).

Luulekogud ja poeemid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Hommik: luuletusi 1958–1963" (1963, ilmus kassetis "Noored autorid 1963" koos Aleksander Suumani ja Helgi Mulleri luulekogudega)
  • "Lüüriline miilits ja kolmteist huligaansust" (1964)
  • "Sõna romantikast" (1967)
  • "Sfinks sinilillega" (poeem, 1969)
  • "Arabeskid: värsse 1966–1967" (1969)
  • "Haldjas" (Leipzig 1969, bibliofiilne väljaanne, trükitud 10 eksemplari, kujundanud Rein Mägar)
  • "Ööpoeem. Vaikus" (1970, poeem ja luuletused)
  • "Ohvrikivi" (1972)
  • "Haldjasaar" (1974)
  • "Pärast Haldjasaart" (1977, valikkogu)
  • "Luigelegend" (1980, poeemid "Ööpoeem", "Sfinks sinilillega", "Vietnami aeg", "Bumerang", "Vaikus" ja "Luigelegend")
  • "Tasakaal" (1987, poeem "Maardla" tugevasti kärbitud kujul ja luuletusi)
  • "Maardla" (1989, poeemi tsenseerimata, täielik tekst)
  • "Usutunnistus: 250 kaksikvärssi aastaist 1984–1987" (1990)
  • "Setu netu: lori-, lusti- ja lõõplaule aastaist 1983–1993 ajaliselt järgnevas ja muidu segases olekus" (1994)
  • "Vabamees: 300 nelikvärssi aastaist 1966–1989" (1997)
  • "Iseseisvumine: iseseisvusaastate luulet jaanuar 1988 – august 1991" (2004, koostanud Malle Rimmel)

Publitsistikaraamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Armastus esimesest pilgust" (1976)
  • "Armastus teisest pilgust" (1981)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Küsimisi ja kostmisi. Teet Kallas ja Rudolf Rimmel – Looming 1983, nr 5, lk 669–684
  • Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, ER 1991, lk 523–524 (ülevaate autor Silvia Nagelmaa) ja bibliograafia lk 544
  • Miilitsa ja kirjanikuna oma rahva keskel – Sõnumileht: Laupäevaleht, 26. juuli 1997, lk 4–6
  • Rudolf Rimmel, "Môtteid luulest, vanglast ja Virumaast", üles kirjutanudInna GrünfeldtVirumaa Teataja 13. juuni 1998, lk 4–5
  • Nekroloog – Looming 2003, nr 10, lk 1597–98
  • Nekroloog: Aita Kivi, "Vastamata jäänud: Rudolf Rimmel (27. VII 1937 – 6. IX 2003" – Keel ja Kirjandus, 2003, nr 12, lk 943–944
  • Rudolf Rimmel, "Jumalate kohus" (memuaarid: "EKP Keskkomitee sekretärile sm. Lentsmanile"; poeemi "Sfinks sinilillega" arutelu EKP Keskkomitees) – Looming 2005, nr 9, lk 1385–97
  • Maie Kalda, "Ruudi Rimmel ja "kirjanduselu" tegelik parteiline juhtimine" – Looming 2005, nr 9, lk 1398–1405

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Eesti kirjarahva leksikon". Tallinn, Eesti Raamat 1995. Lk. 470.
  2. 2,0 2,1 "Rudolf Rimmeli põrm puistatakse Viljandi järve" Sakala, 21.07.2004 (vaadatud 5. novembril 2012)
  3. 3,0 3,1 Rudolf Rimmel "Viimne kujund" (vaadatud 5. novembril 2012)
  4. 4,0 4,1 "Rudolf Rimmel tegi enesetapu" BNS/Delfi, 8. september 2003 (vaadatud 5. novembril 2012)
  5. "Viimne kujund" Kesknädal, 1. oktoober 2003 (vaadatud 5. novembril 2012)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]