Sven Grünberg

Sven Grünberg (sündinud 24. novembril 1956 Tallinnas) on eesti helilooja ja klahvpillimängija. Ta on elektroonilise muusika teerajaja Eestis[1] ning esimene, kes võttis Eestis kasutusele süntesaatori.[2]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]1976. aastal lõpetas Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli muusikateooria alal. Grünberg töötab stuudiomuusikuna, olles üheaegselt helilooja, laulja, instrumentalist ja helirežissöör. Helipildi rikastamiseks on ta lisanud süntesaatorile nii lääne- kui idamaiseid naturaalseid pille. Grünberg on töötanud Ugalas (1977–1978), Rakvere teatris (1978) ja Riiklikus Vene Draamateatris (1980–1981) muusikaala juhatajana. 1993. aastast on ta õpetanud oma loodud õppeainet (muusika ja heli filmidramaturgia kujundajana) mitmes Soome ja Eesti kõrgkoolis (Tallinna Pedagoogikaülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Muusikaakadeemias). Ta on Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi juhatuse liige, aastast 2002 Eesti Budismi Instituudi direktor.[1] Ta on olnud Wellesto liige.
Grünberg on Eesti Kinoliidu liige alates 1980. Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1983. aastast.[1]
Loominguline töö
[muuda | muuda lähteteksti]Muusikutegevust alustas Grünberg 1970. aastate algul klahvpillimängija ja lauljana ansamblites Mikronid ja Ornament. Aastail 1974–1976 juhtis progressiivse roki ansamblit Mess, olles helilooja, laulja ja instrumentalist. Mess oli esimene omalaadne nii Eestis kui ka Nõukogude Liidus. 1980. aastal ilmus ansamblilt EP "Mess" (Меlodija). Ansamblile Mess loodud teostest on tähtsaim kantaat "Küsi eneselt" (1976). Selle ettekandele oli kaasatud lisainstrumente, segakoor Tõnu Kaljuste juhatusel ning Rolf Uusväli orelil.
1981. aastal valminud LP "Hingus" oli esimene elektroonilise muusika plaat terves Nõukogude Liidus. Muusika salvestati Moskvas tollal maailmas üliharuldasel tubasüntesaatoril EMS Synthi 100, Eesti kirikuorelitel, Riiast toodud süntesaatoril ARP Omni II ja teistel pillidel.[3]
Grünbergi elektroonilised teosed on väljendanud tema huvi idamaade kultuuride vastu, mis tekkis tal 1970. aastatel. Ta kasutab sealsele muusikale iseloomulikke meloodiad ja rütme, lisades naturaalhelisid nii lääne instrumentidelt kui ka vanadelt idamaistelt rahvapillidelt, saavutades sel viisil väga isikupärase koloriidi.[4] 1993. aastal ilmunud albumil "Milarepa" on salvestatud Tiibeti filosoofi, poeedi ja pühaku Milarepa (1040-1123) tekstidele loodud laulud. Grünbergi loodud on Esindamata Rahvaste Organisatsiooni hümn (1997).[5] Festivalil "Eesti muusika päevad" on esitatud akustilistele pillidele kirjutatud "Idam" (2001) ja "Mõeldes Tiibetile" (2008).
Suure osa Grünbergi muusikast moodustab filmimuusika – rohkem kui sajale filmile kirjutatud muusika on talle toonud ka laiema tuntuse.[6] Ta on loonud näiteks muusika filmidele "Hukkunud Alpinisti hotell", "Naksitrallid", "Madude oru needus", "Leiutajateküla Lotte", "Detsembrikuumus", "Wikmani poisid", #Täna öösel me ei maga", "Sügisball" jt. Grünberg loonud muusika veel Poola, USA, Saksa, Läti, Jaapani, Soome, Venemaa jt. maade autorite filmidele, mis on pälvinud ka rahvusvahelisi preemiaid.[1]
Albumid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1981 – "Hingus" (Melodija)
- 1981 – "OM" (Melodija)
- 1993 – "Milarepa" (Erdenklang)
- 1995 – "Prana Symphony" (Erdenklang)
- 2001 – "Hukkunud Alpinisti Hotell" (hyper.records)
CD-l "Mess" (Bella Musica, 1995) ning duubelplaadil "Küsi eneselt" (Strangiato Records, 2004) on Grünbergi juhitud ansambli Mess 1970. aastate salvestused.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Sven Grünbergi abikaasa on Annela, tal on kaks tütart. Tema õde on endine laulja Anne Grünberg (Matteus).[7]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1980 – I preemia I Nõukogude Eesti filmifestivalil[1]
- 1989 – Eesti NSV muusika aastapreemia[1]
- 1994 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (CD salvestamise eest)[8]
- 2006 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (uute suundade avamise eest Eesti muusikaelus)[9]
- 2010 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[10]
- 2013 – Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia[11]
- 2015 – Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali elutööpreemia[12]
- 2017 – Eesti Akadeemiline Orientaalselts, auliige[13]
- 2017 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia[14]
- 2020 – stipendium "Ela ja sära"[15]
- 2021 – Eesti filmi- ja teleauhindade nominatsioon filmihelilooja kategoorias ("Viimased")[16]
- 2023 – Eesti filmi- ja teleauhindade nominatsioon filmihelilooja kategoorias ("Kõne taevast")[17]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Sven Grünberg. Eesti Muusika Infokeskus.
- ↑ „Raamat saab olema ebatraditsiooniline, sest selline on olnud ka minu elu.“ Sven Grünberg kirjutab elulooraamatut. kroonika.delfi.ee, 20.september 2024
- ↑ Priit Hõbemägi. Sven Grünbergi uus teos “Hingus 2021” on nagu kosmiline plahvatus. ekspress.delfi.ee, 19. juuni 2021
- ↑ Sven Grünberg. Eesti filmi andmebaas.
- ↑ Margit Kilumets. Sven Grünberg: mu elu olukorrad ja kohtumised on suuremad kui mina ise. eeter.err.ee, 14. mai 2025
- ↑ Sven Grünberg. Estonian Music Information Centre
- ↑ Verni Leivak. Helilooja Sven Grünberg: "Naised on mu elus väga olulist rolli mänginud." ohtuleht.ee, 16. jaanuar 2019
- ↑ Jagati Eesti Vabariigi teadus-ja kultuuripreemiad. digar, Eesti Sõnumid, nr. 74, 28 juuni 1994
- ↑ Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad 2006. sirp.ee, 2. veebruar 2007
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Sven Grünberg: ma olen tähelepanust väga liigutatud! ohtuleht.ee, 2. oktoober 2013
- ↑ Sven Grünberg saab HÕFFilt elutööpreemia. kultuur.err.ee, 26. märts 2015
- ↑ Auliikmed. Eesti Akadeemiline Orientaalselts
- ↑ Riigi kultuuripreemiate määramine. Riigi Teataja. 10. veebruar 2017
- ↑ "Ela ja sära" stipendium. kulka.ee/
- ↑ EFTA filmivaldkonna nominendid ja auhinnavõitjad. efis.ee
- ↑ EFTA NOMINENDID SELGUNUD. kultuur.postimees.ee, 14. märts 2023
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Vilja Kiisler. Sven Grünberg: maailma ei saa tema enda käest päästa. Kogu siinne aegruum on vägivaldne. epl.delfi.ee, 12.november 2021
- Lennart Käämer. Helilooja Sven Grünberg: inspiratsioon tuleb nende juurde, kes kõvasti pingutavad. kultuur.postimees.ee, 25. november 2023
- Sven Grünberg: Eestis ei tohi olla Moskvale alluvaid asutusi. arvamus.postimees.ee, 6. mai 2025
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Sven Grünberg |
- Sven Grünberg andmebaasis MusicBrainz (inglise keeles)
- Sven Grünberg Eesti filmi andmebaasis.
- Sven Grünberg IMDb andmebaasis.