Mine sisu juurde

Sven Grünberg

Allikas: Vikipeedia
Sven Grünberg 2011. aastal

Sven Grünberg (sündinud 24. novembril 1956 Tallinnas) on eesti helilooja ja klahvpillimängija. Ta on elektroonilise muusika teerajaja Eestis[1] ning esimene, kes võttis Eestis kasutusele süntesaatori.[2]

Elukäik

[muuda | muuda lähteteksti]

1976. aastal lõpetas Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli muusikateooria alal. Grünberg töötab stuudiomuusikuna, olles üheaegselt helilooja, laulja, instrumentalist ja helirežissöör. Helipildi rikastamiseks on ta lisanud süntesaatorile nii lääne- kui idamaiseid naturaalseid pille. Grünberg on töötanud Ugalas (1977–1978), Rakvere teatris (1978) ja Riiklikus Vene Draamateatris (1980–1981) muusikaala juhatajana. 1993. aastast on ta õpetanud oma loodud õppeainet (muusika ja heli filmidramaturgia kujundajana) mitmes Soome ja Eesti kõrgkoolis (Tallinna Pedagoogikaülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Muusikaakadeemias). Ta on Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi juhatuse liige, aastast 2002 Eesti Budismi Instituudi direktor.[1] Ta on olnud Wellesto liige.

Grünberg on Eesti Kinoliidu liige alates 1980. Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1983. aastast.[1]

Loominguline töö

[muuda | muuda lähteteksti]

Muusikutegevust alustas Grünberg 1970. aastate algul klahvpillimängija ja lauljana ansamblites Mikronid ja Ornament. Aastail 1974–1976 juhtis progressiivse roki ansamblit Mess, olles helilooja, laulja ja instrumentalist. Mess oli esimene omalaadne nii Eestis kui ka Nõukogude Liidus. 1980. aastal ilmus ansamblilt EP "Mess" (Меlodija). Ansamblile Mess loodud teostest on tähtsaim kantaat "Küsi eneselt" (1976). Selle ettekandele oli kaasatud lisainstrumente, segakoor Tõnu Kaljuste juhatusel ning Rolf Uusväli orelil.

1981. aastal valminud LP "Hingus" oli esimene elektroonilise muusika plaat terves Nõukogude Liidus. Muusika salvestati Moskvas tollal maailmas üliharuldasel tubasüntesaatoril EMS Synthi 100, Eesti kirikuorelitel, Riiast toodud süntesaatoril ARP Omni II ja teistel pillidel.[3]

Grünbergi elektroonilised teosed on väljendanud tema huvi idamaade kultuuride vastu, mis tekkis tal 1970. aastatel. Ta kasutab sealsele muusikale iseloomulikke meloodiad ja rütme, lisades naturaalhelisid nii lääne instrumentidelt kui ka vanadelt idamaistelt rahvapillidelt, saavutades sel viisil väga isikupärase koloriidi.[4] 1993. aastal ilmunud albumil "Milarepa" on salvestatud Tiibeti filosoofi, poeedi ja pühaku Milarepa (1040-1123) tekstidele loodud laulud. Grünbergi loodud on Esindamata Rahvaste Organisatsiooni hümn (1997).[5] Festivalil "Eesti muusika päevad" on esitatud akustilistele pillidele kirjutatud "Idam" (2001) ja "Mõeldes Tiibetile" (2008).

Suure osa Grünbergi muusikast moodustab filmimuusika – rohkem kui sajale filmile kirjutatud muusika on talle toonud ka laiema tuntuse.[6] Ta on loonud näiteks muusika filmidele "Hukkunud Alpinisti hotell", "Naksitrallid", "Madude oru needus", "Leiutajateküla Lotte", "Detsembrikuumus", "Wikmani poisid", #Täna öösel me ei maga", "Sügisball" jt. Grünberg loonud muusika veel Poola, USA, Saksa, Läti, Jaapani, Soome, Venemaa jt. maade autorite filmidele, mis on pälvinud ka rahvusvahelisi preemiaid.[1]

Albumid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1981 – "Hingus" (Melodija)
  • 1981 – "OM" (Melodija)
  • 1993 – "Milarepa" (Erdenklang)
  • 1995 – "Prana Symphony" (Erdenklang)
  • 2001 – "Hukkunud Alpinisti Hotell" (hyper.records)

CD-l "Mess" (Bella Musica, 1995) ning duubelplaadil "Küsi eneselt" (Strangiato Records, 2004) on Grünbergi juhitud ansambli Mess 1970. aastate salvestused.

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Sven Grünbergi abikaasa on Annela, tal on kaks tütart. Tema õde on endine laulja Anne Grünberg (Matteus).[7]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Sven Grünberg. Eesti Muusika Infokeskus.
  2. ↑ „Raamat saab olema ebatraditsiooniline, sest selline on olnud ka minu elu.“ Sven Grünberg kirjutab elulooraamatut. kroonika.delfi.ee, 20.september 2024
  3. ↑ Priit Hõbemägi. Sven Grünbergi uus teos “Hingus 2021” on nagu kosmiline plahvatus. ekspress.delfi.ee, 19. juuni 2021
  4. ↑ Sven Grünberg. Eesti filmi andmebaas.
  5. ↑ Margit Kilumets. Sven Grünberg: mu elu olukorrad ja kohtumised on suuremad kui mina ise. eeter.err.ee, 14. mai 2025
  6. ↑ Sven Grünberg. Estonian Music Information Centre
  7. ↑ Verni Leivak. Helilooja Sven Grünberg: "Naised on mu elus väga olulist rolli mänginud." ohtuleht.ee, 16. jaanuar 2019
  8. ↑ Jagati Eesti Vabariigi teadus-ja kultuuripreemiad. digar, Eesti Sõnumid, nr. 74, 28 juuni 1994
  9. ↑ Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad 2006. sirp.ee, 2. veebruar 2007
  10. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  11. ↑ Sven Grünberg: ma olen tähelepanust väga liigutatud! ohtuleht.ee, 2. oktoober 2013
  12. ↑ Sven Grünberg saab HÕFFilt elutööpreemia. kultuur.err.ee, 26. märts 2015
  13. ↑ Auliikmed. Eesti Akadeemiline Orientaalselts
  14. ↑ Riigi kultuuripreemiate määramine. Riigi Teataja. 10. veebruar 2017
  15. ↑ "Ela ja sära" stipendium. kulka.ee/
  16. ↑ EFTA filmivaldkonna nominendid ja auhinnavõitjad. efis.ee
  17. ↑ EFTA NOMINENDID SELGUNUD. kultuur.postimees.ee, 14. märts 2023

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Raadiosaated

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sven_Grünberg&oldid=6895413"