Pärnu Ülejõe Algkool

Allikas: Vikipeedia

Pärnu Ülejõe Algkool oli algkool Pärnus.

Kool asutati 1850. aastal Pärnu eeslinnas tollase Rääma valla piirile. Sellest annavad tunnistust Pärnu Eliisabeti koguduse pastori Ernst Wilhelm Woldemar Schultzi kirjavahetus Pärnu magistraadiga aastal 1848 ning Eesti kihelkonnakoolide inspekteerimismaterjalid aastatest 1848–1951.[1]

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Kool kandis asutamisel nime Pärnu Eesti Vallakool[2] ja asus praegusel J. W. Jannseni tänaval majas nr 37, kus nüüd asub Lydia Koidula Memoriaalmuuseum. Esimene koolijuhataja oli Vändrast Pärnusse asunud Johann Voldemar Jannsen, kes elas selles majas kuni ametist lahkumiseni aastal 1863. [3] Algul oli õppekeeleks eesti keel, kuid saksastamise ajajärgul muudeti kool 1864. aastal saksakeelseks ning sai nimeks Pärnu Linna Poeglaste III Algkool.

1876. aastal valmis uus kivist koolihoone, nn Laadaplatsi kool. 1880. aastatel alanud venestamiselainega muudeti kool aastail 1887–1889 venekeelseks; see hakkas kandma nime Pärnu Linna Poeglaste II Algkool.

1917. aastal ühendati poeglaste II ja samas Jannseni tänaval asunud 1874. aastast tegutsenud tütarlastekool (asukohaga W. Jannseni tänav nr 39) Pärnu Linna II Algkooliks. 1918. aastal muudeti kool taas eestikeelseks. 1923. aastal toimunud kooliruumide laiendamise järel sai kooli punane tellistest kahekorruseline hoone (asukoht: Laadaplats; ka Noorte väljak) selle kuju, mis on tal praegugi.

1943. aastal anti Laadaplatsi koolihoone Saksa armee laatsareti käsutusse, mistõttu koolipere kolis taamale Räämale teise koolimajja, kus õpiti õhtuses vahetuses. 1944. aastal pääses koolipere senisesse koolimajja tagasi. 1946. aasta kevadel sai kool nimeks Pärnu II Mittetäielik Keskkool.

1958. aasta septembrist reorganiseeriti Pärnu koolid seoses uue koolihoone ehitamisega Ülejõele ja õpilased läksid sealsesse keskkooli (praegune Pärnu Ülejõe Gümnaasium) üle. Seega tegutses Pärnu Ülejõe Algkool (rahvasuus kutsutud ka “papa Jannseni kooliks”, Laadaplatsi kooliks) erinevate nimede all kokku 108 aastat.[4]

Koolijuhatajad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Johann Woldemar Jannsen 1850–1863
  • Heinrich Beckmann 1864–1878
  • Jakob Kerig (Kerich) 1878–1911
  • Markus Univer 1911–1917
  • Lilly Edelberg 1917–1919
  • Hans Kotkas 1919–1937
  • Ants Taliveer 1937–1944
  • Aleksander Sutt 1944–1949
  • Lembit Nõmmik 1949–1955
  • Elmar Roosna 1955–1958

Õpetajad[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu Ülejõe Algkoolis on eri aegadel õpetajatena tegutsenud Juhan Juksaar, Karp-Kaarli Karolin, Hans Kotkas, Marie Lekstein, Pauline Estamm-Leps, Jakob Martson-Matsalu, Heinrich Meri, Ksenia Muinaste, Aleksander Teearu, Markus Univer, Linda Vabi-Lõhmus, Aado Velmet jt

Õpilased[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu Ülejõe Algkoolis on eri aegadel lühemat või pikemat aega õppinud Rein Eglon, Mattias Johann Eisen, Kaido Jaanson, Kalle Kurg, Heinrich Laretei, Malle Leis, Leon Lindau, Eve Neem, Mati Merimaa, Ilmar Moss, Märt Org, Endel-Eduard Pillau, Valdur Roots, Helene Siimisker, Olev Siinmaa, Heikki Silvet, Mart Sooberg, Ants Säde, Enn Säde, Ilka Veide-Tomingas jt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hugo-Herbert Artma. "Pärnu Ülejõe Algkool 1850–1958", Pärnu 2000, lk. 1 –13
  2. Pärnu II algkooli 75-aastane juubel.” – Päevaleht 22. jaanuar 1926
  3. Hugo-Herbert Artma. "Pärnu Ülejõe Algkool 1850–1958", Pärnu 2000, lk. 12 ja 32
  4. Hugo-Herbert Artma. "Pärnu Ülejõe Algkool 1850–1958", Pärnu 2000, lk. 44

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hugo-Herbert Artma. "Pärnu Ülejõe Algkool 1850–1958", Pärnu 2000, lk.
  • Hugo-Herbert Artma. "Pärnu Ülejõe Algkool 1850–1958". Teine osa. Pärnu 2001