Eesti Raadio

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on asutusest; Eesti raadio ajaloo kohta vaata artiklit Raadio Eestis

Uus raadiomaja. Paremal sammastel raadiomaja Valge saal.
Uus raadiomaja
Skulptuur "Rahutuvi" raadiomaja seinal. Riho Kuld, 1972.

Eesti Raadio (lühend ER) oli Eesti rahvuslik ringhäälinguorganisatsioon. 1. juunil 2007 ühinesid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio Eesti Rahvusringhäälinguks.

Seisuga 2007 levitas Eesti Raadio viit raadioprogrammi: kolm eestikeelset (Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio), üks venekeelne (Raadio 4) ja üks mitmekeelne (Raadio Tallinn).

Eesti Raadio oli rahvusliku raadioringhäälingu järjepidevuse kandja ning tema eelkäijad olid Raadio Ringhääling (1924–1934), Riigi Ringhääling (1934–1940) ja 1990. aastani tegutsenud Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee. Vabanenud jaanuaris 1990 NSV Liidu Ministrite Nõukogu Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee alluvusest, hakkas Eesti Raadio kujunema avalik-õiguslikuks ringhäälinguorganisatsiooniks, mis koos Eesti Televisiooniga allus Riigikogu poolt moodustatud Ringhäälingunõukogule.

ER kuulus Euroopa Ringhäälingute Liitu (EBU).

Eesti Raadio kroonika 1921 - 2007[muuda | muuda lähteteksti]

Aastad 1921 - 1940[muuda | muuda lähteteksti]

1921. a. sügis - Eestis demonstreeriti esimest korda raadioaparaati

1923. a. 22. november – võeti kasutusele sõna "ringhääling"

1924. a. 11. mai – esimene ametlik katsesaade Haapsalust

1924. a. 17. mai - asutati esimene raadioalane organisatsioon "Eesti Raadio Klubi", mis andis välja esimest raadioalast ajakirja "Eesti Raadio"

1924. a. suvi - Rootsi Raadio lühiajalised katsesaated Tallinnas

1924. a. 1. november - asutati osaühisus "Raadio-Ringhääling"

1925. a. september - 1926. a. märts - pidevad katsesaated Tallinnast

1926. a. 18. detsember - alustas tööd Kopli raadiojaam, regulaarse ringhäälingu algus

1927. a. 1. jaanuar - seati sisse raadiomaks

1927. a. 6. veebruar - esimene esperantokeelne saade, Felix Moor tuleb ringhäälingusse tööle, esimene ülekanne teatrist ("Estonia")

1927. a. 16. veebruar - esimene lugemistund

1927. a. 5. mai - esimene lastetund

1927. a. 26. juuni - hakkas ilmuma Raadioleht

1927. a. 1. november - kolimine majast Pikk tn. 43 "Estonia" III korrusele

1928. a. 19. veebruar - esimene reportaaž (I raadionäituselt)

1928. a. 24. veebruar - esimene kuuldemäng

1928. a. oktoober - Tartu ajutine raadiojaam alustas tööd

1928. a. 21. november - esimene kuuldemäng lastele

1929. a. 28. aprill - esimene avalik raadioõhtu "Estonias"

1929. a. juuli - Lasnamäel valmis uus saatja, senine Kopli saatja viidi Tartusse

1930. a. 20. juuni - esimene spordireportaaž

1932. a. 1. juuni - Eesti astus Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu (UIR) liikmeks

1934. a. 30. juuni - "Raadio-Ringhääling" lõpetas tegevuse

1934. a. 1. juuli - Riigi Ringhääling alustas tööd

1934. a. suvi - esimest korda muusika ka hommikul (seni vaid õhupoolikuti)

1934. a. 4. november - esimene soovikontsert

1935. a. 28. veebruar - esimene reportaaž välismaalt (Helsingi Messuhallist)

1935. a. 6. - 8. august - I Balti ringhäälingukonverents Riias

1935/36 - esimene kuuldemängude ja helitööde võistlus

1936. a. märts - Ameerikast jõudis kohale heliplaadiseade

1936. a. 25., 26. aprill - I Eesti-Soome ringhäälingukonverents Helsingis

1936. a. 1. oktoober - kooliraadio algus

1937. a. 31. mai - esmakordselt uudised hommikul

1937. a. 15. detsember - alustas tööd Türi raadiojaam

1938. a. - esimene ruumilise heli (stereo) ülekanne kesklainel

1938. a. august - esimene reportaažiauto ("Hõbehall")

1938. a. oktoober - detsember - esimesed ühissaated Soome ringhäälinguga

1939. a. aprill - saabusid esimesed magnetofonid (esmakordselt maailmas katsetati magnetofoni Saksamaal 1935), alustati Raadiomaja ehitamist

1940. a. jaanuar - inglis- ja saksakeelsete päevauudiste algus

1940. a. märts - prantsuse- ja rootsikeelne nädalakroonika

1940. a. 22. november - loodi ENSV Rahvakomissaride Nõukogule alluv Raadiokomitee

Aastad 1941 - 1990[muuda | muuda lähteteksti]

1941. a. 26. august - lakkas töötamast Lasnamäe saatejaam

1941. a. 7. september - alustas Landessender Reval, mis edastas saateid eesti ja saksa keeles, kaasa lõi hulk tuntud kultuuritegelasi

1941. a. 10. september - esimene eestikeelne saade Nõukogude tagalast Leningradist

1941. a. 18. oktoober - esimene saade Moskvast

1941. a. oktoober - 1944. a. veebruar - saated Kuibõshevist

1944. a. 9. märts - nõukogude lennuväerünnakus Tallinnale hävisid koos "Estoniaga" kõik stuudiod ja heliplaadikogu koos arhiiviga

1944. a. 20. september - lõpetas tegevuse Landessender Reval

1944. a. september - saated Võrust

1944. a. 25. september - asutati ringhäälingu ajaviite- ja tantsuorkester

1944. a. 30. september - alustas tööd traatringhääling Tallinnas

1944. a. 29. oktoober - Tallinnast läks eetrisse esimene sõjajärgne saade

1945. a. 17. juuli - kolimine Kreutzwaldi tänava Raadiomaja keldrikorrusele

1945. a. 16. oktoober - asutati Eesti Raadio Segakoor

1946. a. - asutati OIRT https://en.wikipedia.org/wiki/International_Radio_and_Television_Organisation, mille liikmeks sai ka Eesti

1947. a. 14. märts - regulaarsete soomekeelsete saadete algus

1949. a. 8. august - moodustati Raadioinformatsiooni Komitee, mis allus Ministrite Nõukogule

1949. a. oktoober - Laitses sai valmis kesklainesaatja

1949., 50. a. - valmis esimene Raadiomaja

1951. a. 3. juuni - hakati edastama Ameerika Hääle eestikeelseid saateid New Yorgist

1953. a. sügis - Moskvast toodi kantav makk "Reporter-1", mis kaalus 5 kg

1956. a. - taas ilmub Raadioleht (ilmus erinevate nimede all ka 1926 - 41)

1956. a. 1. mai - ultralühilainesaated Tallinnast, algas saatesari "Perekond ja kodu", mis kestis 30 aastat

1957. a. 21. juuni - moodustati Raadio ja Televisiooni Komitee

1958. a. - alustati juriidiliste nõuannetega (juriidiline nõukogu eesotsas B. Jakobsoniga tegutses aastatel 1962 - 1990)

1958.a. 29. aprill - asutati Noorte Reporterite Klubi

1958. a. 6. september - esimene Päevakaja

1959. a. - rootsikeelsete saadete algus

1960. a. kevad - lisandus Kohtla-Järve ULL-saatja

1961. a. 21. juuli - esimene stereosaade Eestis ultralühilainel

1962. a. 1. jaanuar - loodi välisinfo toimetus, millest kasvas välja iseseisev peatoimetus (pressibüroo)

1963. a. 1. september - esimene laste unejutt

1964. a. 13. aprill - esimene saade "Tere hommikust, põllumehed!"

1964. a. 22. juuni - esimene "Muusikaline tund"

1965. a. - loodi ühiskondliku arvamuse uurimise grupp

1965. a. 25. detsember - esimene raadiomäng, meelelahutussaadete toimetuse RAMETO sünd

1964 (1967) - taas regulaarne reklaami levitamine (esimesena N. Liidus)

1966. a. kevad - esimene ühissaade Yleisradioga ("Helisild")

1966. a. 2. oktoober - esimene järjejutt-kuuldemäng

1967. a. - Ungarist saabusid kantavad transistormakid "Reporter-3"

1967. a. 15. jaanuar - esimene raadiomatk

1967. a. 5. veebruar - [[Eesti Raadio Poiste Klubi] algus Leho Männiksoo eestvedamisel

1967. a. 3. aprill - alustas tegevust II programm ehk Vikerraadio

1967. a. 23. detsember - esimene Mnemoturniir

1968. a. - Tshehhoslovakkiast saabus helibuss "Škoda"

1968. a. 23. september - esimene uudistesaade Vikerkaja

1969. a. - loodi Eesti Raadio Arvutuskeskus

1969. a. 20. jaanuar - esimene Keskööprogramm

1970. a. 28. märts - stereo-otseülekanne "Estoniast" (esimene katsetus N. Liidus)

1970. a. 24. mai - esimene stereokuuldemäng

1970. a. 27. juuni - moodustati liidulis-vabariiklik ENSV Televisiooni ja Raadiokomitee

1971. a. 1. jaanuar - regulaarsete stereosaadete algus

1971. a. - valmis Uus Raadiomaja

1972. a. 4. veebruar - esmakordselt N. Liidus edastati stereoprogramm ühest linnast teise (Tallinnast Tartu)

1972. a. detsember - moodustati stereosaadete toimetus

1973. a. 21. oktoober - esimene Meelejahutaja

1974. a. 12. oktoober - esimene "Liiklussaade"

1974. a. 23. august - N. Liidus esimene stereofooniline kontserdisaade välismaale (Kirovi-nimelisest kalurikolhoosist Helsingisse)

1975. a. suvi - edastatakse esimesed Vaba Euroopa saated

1977. a. jaanuar - Kirjutamata memuaaride avasaade

1977. a. 13. märts - esimene kvadrofooniline katsesaade Tallinnas

1978. a. - esimesed kassettmakid Eesti Raadios (esimesed maailmas ilmusid 1962. a. USA-s)

1980. a. - I poistemängud lastesaadete toimetuse eestvõttel

1983. a. 1. jaanuar - esimene "Kultuurikaja"

1983. a. 2. jaanuar - esimene venekeelne Päevakaja

1983. a. 1. oktoober - eetrisse läks uudistesaade "Hommikukaja"

1986. a. - III programmi Stereoraadio algus

1986. a. 9. märts - Stereoraadios algab pühapäevakava

1987. a. - regularsete esperantokeelsete saadete algus

1987. a. 28. august - esimene "Hommikuprogramm", saatejuht alustab kell 5.30

1987. a. lõpp - esimesed stereofoonilised kassettmakid reporteritele ("Sony")

1989. a. - regulaarsete ingliskeelsete saadete algus

1990. a. jaanuar - Eesti Raadio läheb valitsuse alluvusest parlamendi alla, lõpeb alluvus üleliidulisele tele-raadiokomiteele

1990. a. 15. mai - Interrinde jõukude rünnak Toompeal, Eesti Raadio otsesaates kutsutakse inimesi kaitsma taastärkavat rahvusriiki

1990. a. juuni - ülemnõukogu otsus, et Eesti Raadio iseseisvub 1. oktoobrist 1990, kaob ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee

Aastad 1991 - 2007[muuda | muuda lähteteksti]

1991. a. jaanuar, august - sündmused Eestis, Lätis, Leedus. Eesti Raadio jääb ainukeseks vabalt töötavaks ringhäälinguks Nõukogude Liidus, ER-i vahendusel koordineeriti Eesti riigi toimimist

1991. a. 30. september - Eesti Raadio osavõtul alustas tööd esimene täisprogrammiga lokaalraadio (Raadio Tartu)

1991. a. 1. oktoober - eestikeelse "Vaba Euroopa" ja venekeelse "Svoboda" transleerimise algus hilisõhtuti

1992. a. - regulaarsete saksakeelsete saadete algus

1993. a. 1. mai - Raadio 2 algus

1993. a. 1. mai - IV programmi Raadio 4 algus

1994. a. jaanuar - esimene saade Keelekõrv

1994. a. juuni - võeti vastu Ringhäälinguseadus

1994. a. 1. juuli - avati ER korrespondentpunkt Brüsselis

1994. a. detsember - toimus esimene Raadio 4 kokku kutsutud noorte pianistide raadiokonkurss (edasi igal aastal)

1994. a. 17. detsember - ER esimene CD ("Estonian Radio Chamber Orchestra", ER001)

1994. a. 18. detsember ER aastapreemiad saavad Tiit Karuks, Teet Kehlmann, Ernst Tael, Veera Stankevitsh, Heino Jagomägi ja Aivo Helm

1995. a. 1. aprill - Klassikaraadio algus

1995. a. 18. detsember – ER aastapreemiad saavad Mari Tarand, Immo Mihkelson, Lilia Sokolinskaja, Maido Maadik, Eduard Viisalu, Valter Ojakäär ja Hillar Palamets

1995. a. 20. detsember - avati digitaalmontaaži kompleks (muusika fondivõtted)

1996. a. - Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) kuulutas välja eesti kuuldemängu aasta

1996. a. jaanuar - esimesed omatoodetud CD-R plaadid ("Ave Maria" ja "Eurolaul-96")

1996. a. 17. jaanuar - sagedusel 103,5 MHz hakatakse edastama BBC World Service'i saateid kella 12-st 17-ni

1996. a. 1. september - koostöös Euroopa Nõukoguga avati Eesti Raadio Narva Stuudio

1996. a. 12. september - avati digitaalne helitehniline kompleks Estonia kontserdisaalis

1996. a. 18. detsember – ER aastapreemiad saavad Liina Kusma, Sirje Raud, Ene Pilliroog, Jelena Hussainova, Henn Saari, Vello Meier, Varju Saaremägi, Hannes Valdma, Aado Slutsk, Lembit Lauri (Kuldne mikrofon)

1997. a. 22. mai - Raadio 2 sai kuuldavaks internetis

1997. a. - ER uudiste kuulamise võimalus interneti vahendusel

1998. a. märts - ER inglise-, soome- ja esperantokeelsed saated kuuldavad internetis

1998. a. mai - Vikerraadio reaalajas kuuldav internetis

1998. a. 1. juuni - Raadio 4 reaalajas kuuldav internetis

1997. a. 1. detsember - Vastavalt Ringhäälingu nõukogu otsusele algavad Ain Saarna volitused Eesti Raadio peadirektorina. Ringhäälingu nõukogu valis peadirektori 10. novembril teises voorus. Võimalikust 9 häälest sai Vikerraadio peatoimetaja Ain Saarna 5, ETA peadirektor Neeme Brus 3 ja ER peadirektor Peeter Sookruus 1. Hääli ei saanud ER peadirektori asetäitaja Mart Ummelas, korrespondent Tiina Tamman Londoni lähistelt, teleajakirjanik Härmo Saarm ja endine Riigikogu liige Jaak Roosaare

1997. a. 15. detsember - Ringhäälingu nõukogu toetab ER ettepanekut loobumiseks programmide dubleerivast levist erinevatel lainepikkustel, sealhulgas ka Laitse kesklainesaatja sulgemist

1997. a. 16. detsember - Riigikogu muudab Ringhäälinguseadust, millega ER saab enda kasutuses olnud vara omanikuks. Seaduse kohaselt annab valitsuse määratud riigivara valitseja vara ER-le üle kaheksa kuu jooksul alates seaduse jõustumisest

1997. a. 18. detsember - ER tähistab 71. aastapäeva, aastapreemiad saavad Tamur Tohver, Marko Reikop, Virve Normet, Galina Šustrova, Avo Raup, Külliki Valdma, Erkki Neidre, Vilhard Pilvisto ja eripreemia Peeter Sookruus

1997. a. 18. detsember - Anne Erm saab Eesti rahvusringhäälingu aastapäeva puhul Eesti Ringhäälingute Liidu auhinna Kuldmikrofon

1998. a. 1. jaanuar - Estonia Talveaias toimub ER traditsiooniline Näärimuusika kontsert. Tõnis Mägi saab Eesti Raadio Aasta Muusiku nimetuse ning kunstnik Naima Uustalu väikeskulptuuri Muusa

1998. a. 1. jaanuar - Vikerraadio muusikatoimetuse juhataja Riina Rõõmus asub Vikerraadio peatoimetaja ametikohale

1998. a. 22. jaanuar - Ukraina Rahvusliku Raadiokompanii president Vladimir Reznikov ja ER peadirektor Ain Saarna sõlmivad Tallinnas koostööleppe. Selle alusel hakkab toimuma saadete vahetus, ennekõike Raadio 4 ukraina keelsete saadete sisukamaks muutmiseks

1998 7. – 22. veebruar - Vikerraadio ja Raadio 2 ühistööna saavad teoks ülekanded [[XVIII taliolümpiamängudelt Naganos]. Infot vahendab ka Raadio 4. Naganos on ER spordireporterid Erik Lillo ja Tarmo Tiisler

1998. a. 24. veebruar - Eesti Vabariigi 80. aastapäevaks annab ER välja 2 heliplaati: Küll ma laulaks on Eesti Rahvusmeeskoori üldse esimene Eestis salvestatud ja välja antud CD plaat RAM-ilt ja sisaldab meeskoori kõigi aegade populaarsemaid laule. Teine sisaldab Lepo Sumera, Eduard Tubina ja Artur Lemba teoseid. Mõlema plaadi produtsent on Toomas Velmet

1998. a. 26. veebruar - ER juhatus otsustab reorganiseerida Eesti Raadio Kontsertorkestri projektiorkestriks. Ringhäälingu nõukogu kiidab otsuse heaks 9. märtsil

1998. a. 1. märts - Raadioteater tähistab 70.sünnipäeva otse eetrisse mängitud Jüri Tuuliku kuuldemänguga Taevaredel. Esimene kuuldemäng kõlas otseesitusena eetris 24.veebruaril 1928, milleks oli August Tammani Koidikul. Esmakordselt annab ER välja näitlejapreemia, mille saab Aarne Üksküla Eino Leino osatäitmise eest Hannu Mäkela kuuldemängus Leino läheb Eestisse

1998. a. 1. märts - ER lõpetab viie ULL nn 70 MHz saatja ning lühilainesaatja 5925 kHz rentimise Ringhäälingu Saatekeskuselt

1998. a. 2. märts - ER osaleb esmakordselt Euroraadio vanamuusikasarjas Early Music Season. Klassikaraadio vahendusel jõuab Hortus Musicuse kontsert Euroopa õukonnad muusikas 19 riigi kuulajateni

1998. a. 11. märts - ER esitleb restoranis Gloria uut heliplaati Meeletu maailm, millega märgitakse helilooja ning teeneka raadiomehe Valter Ojakääru 75. juubelit. Plaadil kõlab Valter Ojakääru looming uues seades

1998. a. 18. märts - Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunsti Kooli juhataja Ingo Normet ja ER peadirektor Ain Saarna sõlmivad koostöölepingu, et tagada professionaalsete raadiotöötajate mitmekülgne koolitamine

1998.a. 28. märts - Vikerraadio osaleb esmakordselt Euroraadio kontserdiprogrammis Helisev Euroopa. Selles osalevad üheksa Euroopa riigi avalik-õiguslikud raadiojaamad tunnipikkuste kavadega. Eesti kava sisustavad otse eetris Eesti Raadio Kontsertorkester Heiki Vahari juhtimisel ja pianistid Margus Kappel, Koit Toome, Sergei Pedersen, Urmas Lattikas, Rein Rannap, Evald Raidma, Sven Kullerkupp, Mihkel Mattisen, Tõnis Kõrvits, Tõnu Naissoo ja Tiit Saluveer. Kava sisaldab igihaljaid eesti meloodiaid ning selle salvestusest valmib heliplaat

1998. a. 1. aprill - Vikerraadios rakendub uus struktuur, kaovad senised toimetused ning lihtsustub programmi juhtimisskeem. Vikerraadio koosseisus moodustatakse struktuuriüksusena Raadioteater, peanäitejuhiks saab Tamur Tohver

1998. a. 1. aprill – muusikaalase tegevuse korrastamiseks moodustatakse ER muusikanõukogu, mida juhib Klassikaraadio direktor Tiia Teder

1998. a. 15. aprill - Vikerraadio uuest saatekompleksist läheb eetrisse esimene saade – Raadiohommik, mille produtsent on Marika Leetmäe ja saatejuht Vahur Kersna

1998. a. 1. mai - Eesti Ajakirjanike Liit kuulutab pressiballil välja aasta parimad ajakirjanikud. Aasta ajakirjaniku nimetuse saab Vikerraadio kommentaator Jaana Padrik, Kauni eesti keele auhinna saab Mari Tarand Vikerraadiost ning aasta eetriajakirjanikuks saab Vikerraadio välisautor Vahur Kersna ETV-st

1998. a. 11. mai - Ringhäälingu nõukogu kinnitab ER uue 5-liikmelise juhatuse koosseisus peadirektor Ain Saarna (juhatuse esimees); õigusnõunik Helen Kingi (juhatuse sekretär); peadirektori asetäitja, programminõukogu esimees Mart Ummelas; tehnikadirektor, tehnikanõukogu esimees Tiit Kasemetsa; Klassikaraadio direktor, muusikanõukogu esimees Tiia Teder. Teostub põhimõte, et konkreetsed küsimused arutatakse läbi programminõukogus, tehnikanõukogus ja muusikanõukogus ning sellele toetudes langetab juhatus otsused ER Põhikirja alusel

1998. a. 22. mai - Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan Jüri Allik ja ER peadirektor Ain Saarna kirjutavad Tartus alla raamlepingule, mille eesmärk on parandada ajakirjandustudengite raadioalast ettevalmistust ja teha raadioalast teaduslikku uurimistööd

1998. a. 28. mai - ER-i külastab EBU Euroraadio ja muusikaprogrammide juht Pierre-Yves Tribolet. Täpsustatakse üksikasju, mille tulemusena saab ER kui EBU liige endale satelliitjaama, et vastu võtta kõikjal maailmas toimuvaid Euroraadio kontserte otseülekannetena. Euroraadio edastab aastas ~2000 kontserti. ER vahendusel läks möödunud hooajal maailma 15 kontserti, vastu võeti enam kui 400

1998. a. juuni - Kõik ER programmid, uudised ja välissaated saavad kuuldavaks Internetis

1998. a. 2. juuni - Narva stuudiost lähevad eetrisse esimesed eestikeelsed Narva kohalikud uudised. Neid saab kuulata Vikerraadio programmis teisipäeva ja neljapäeva hommikuti orienteeruvalt kell 7.53, toimetab Jüri Nikolajev

1998. a. 11. juuni - ER esitleb Ulrika Kristjani ja Marje Lohuaru heliplaati Muutunud maastik. Plaadil kõlab eesti kammermuusika üks populaarsemaid palasid Heino Elleri Männid, Eduard Tubina Sonaat früügia laadis ja soome helilooja Enar Englundi Sonaat ning Mari Vihmandi Muutunud maastik. Duo kaheksa aastat kestnud koostöö lõpetas Ulrika Kristjani ootamatu surm. Heliplaadi produtseerisid Marje Lohuaru ja Tiia Teder

1998. a. 21. juuni - Pariisis lõppenud rahvusvahelisel heliloojate Rostrumil sai eesti helilooja Helena Tulve (26) alla 30-aastaste heliloojate hulgas teise koha. Tema teose A travers (1998) esitas NYYD Ensamble Olari Eltsi juhatusel ning salvestas helirežissöör Aili Jõeleht. ER osales Rostrumil 5. korda

1998. a. 1. juuli - ER lõpetab nelja viimase kesklainesaatja rentimise Laitses ja Kohtla-Nõmmel ning kolme nn. 70 MHz saatja rentimise Ringhäälingu Saatekeskuselt. Sisuliselt lõpeb ER programmide dubleeriv levitamine erinevatel lainealadel. Siiski jäävad alles nn. 70 MHz dubleerivad saatjad Valgjärvel, Kohtla-Nõmmel ja Narvas, kus nn. 100 MHz levi ei ole täielikult tagatud

1998. a. 1. juuli - ER lõpetab saadete edastamise soome keeles. Saated inglise- ja esperanto keeles levivad Internetis ja programmis Raadio Tallinn

1998. a. 1. juuli - Raadio 2 alustab uudiste edastamist argipäeviti ka pooltundidel

1998. a. 18. – 24. juuli - Lissabonis toimub EXPO raames Euroopa Nõukogu korraldatud vastastikuse usalduse rajamise nädal, mille näitusel on väljapanekuga esindatud ka ER. Väljapanek hõlmab valdavalt ER võõrkeelset programmi Raadio 4 tutvustavaid materjale. Näitusel on fotosid ER Narva stuudiost ja materjale Raadio 4 vahendusel muulastele eesti keele õpetamisest

1998 . a. 1. august - Moodustatud peahelirežisööri ametikohale asub Maido Maadik

1998. a. 5. august - Vastavalt seadustele annab kultuuriminister Jaak Allik käskkirja nr.143, mille alusel riik võõrandab tasuta ER tema valduses ja kasutuses oleva riigile kuuluva vallasvara ning alates 11. 08. 1998.a. loetakse ER poolt soetatav vallasvara ER omandiks

1998 september - Ukrainas toimunud III rahvusvahelisel ajakirjandusfestivalil nimetatakse aasta raadiosaateks Raadio 4 ukrainakeelene programm Tšervona kalõna (Svetlana Park, Ruta Pels ja Galina Maljutina). Aasta ajakirjanikuks nimetakse Raadio 4 ajakirjanik Tooni Tonto neljandat aastat kestva saatesarja Persona grata eest

1998. a. 17. - 18. oktoober – ER 1. stuudios salvestatakse Tõnis Mägi kontsert, milles toodetakse heliplaat Eesti Raadio Aasta Muusiku 50. sünnipäevaks. Live-plaadi helirežissöör on Teet Kehlmann ning esmakordselt salvestab ER materjali kõvakettale. Kontsertsalvestust toetab TRIO GRUPP ja selle jäädvustab ka Eesti Televisioon

1998. a.17. - 24. oktoober 1998 - Berliinis toimuval televisiooni ja raadio festivalil [[Prix Europa '98 raadiodraama konkursil osaleb Toomas Raudami kuuldemäng The Fool On The Hill (režissöör Aare Toikka) ja Mait-Ando Rauna Uni (režissöör Tamur Tohver). Festivalil on kohal Raadioteatri peanäitejuht Tamur Tohver ja helirežissöör Külliki Valdma

1998. a. 22. oktoober - Euroraadio satelliitjaama vahendusel tehakse esimesed salvestused Klassikaraadio ja Raadio 2 programmi tarvis

1998. a. 23. oktoober - Vikerraadio ja Saksamaa Liitvabariigi raadio- ja telekanal Deutsche Welle sõlmivad koostöölepingu, mille alusel hakkab VR uuest aastast vahendama DW materjale eesti keeles

1998. a. 29. - 30. oktoober - ER vastvalminud õppeklassis toimub rahvusvaheline seminar Music Presentation, kus osalevad muusikatoimetajad Soome, Norra, Taani, Rootsi, Leedu, Läti ja Eesti raadiost. Peakorraldaja on Klassikaraadio produtsent Margit Peil

1998. a. 1. november - Vastavalt uuele struktuurile moodustatakse ER kantsleri-üldteenistuste juhi ametikoht, kelleks nimetatakse Tiia Palmaru

1998. a. 9. november - Ringhäälingu nõukogu kiidab heaks ER juhatuse 29. oktoobri otsuse käivitada alates 18.detsembrist Vikerraadio ja Klassikaraadio ühine ööprogramm

1998. a. 9. november - Eesti Lavastajate Liidu esimees Andres Noormets ja ER peadirektor Ain Saarna sõlmivad kokkuleppe mittekoosseisuliste lavastajatega autorilepingute üldtingimustest

1998. a. 23. november - Läheb käiku vana Raadiomaja uus lift. Saab ka nalja. Uhiuus lift keeldub pidulikust avasõidust, sest vahetult enne seda tehtud viimane raskusproov ajab tõstemasina elektroonika hulluks

1998. a. 7. detsember - ER esmaülekanne Klassikaraadios maailmakuulsa La Scala ooperieateatri hooaja avaetendusest Richard Wagneri Göttendämmerung (Jumalate hukk)

1998. a. 13. detsember - ER esitleb heliplaati, millel kõlab kuulsa klaveriduo Anna Klas - Bruno Lukk looming. Läbilõike ER arhiivisalvestistest koostavad Valdur Roots, Ivalo Randalu ja Eri Klas, produtsent on Tiia Teder

1998. a. 15. detsember - ER esitleb heliplaati Eesti meeleolud, millel kõlavad igihaljad eesti meloodiad eesti pianistide ja Kontsertorkestri esituses. Selle kavaga osales Vikerraadio 28.märtsil 1998 ka Euroraadio kontserdiprogrammis Helisev Euroopa. CD produtsent on Ernst Tael

1998. a. 17. detsember - ER esitleb uut eesti keele õppevahendit Eesti Rahvakalender. Kakskeelsest lugemikust ning helikassettidest koosnev õppevahend on koostatud programmis Raadio 4 kõlanud saadete põhjal. Saadetes tutvustati eesti rahvakalendri tähtpäevi. Tekstid koostas Jüri Kuuskemaa ja materjali väljaandmist toetas Euroopa Nõukogu Kultuuridevahelise Usaldusliku Suhtlemise Julgustamise komisjon

1998. a. 18. detsember - Raadioteatris esitletakse Ivar Trikkeli uut raamatut Ringhäälinguaeg, mille väljaandmist toetas ka ER

1998. a. 18. detsember - ER tähistab 72.aastapäeva, aastapreemiad saavad Terje Soots, Helgi Erilaid, Priit Kuusk, Aleksandr Lukjanov, Vello Meier, David Vsevjov, Tiiu Hansen, Rein Palo, Jüri Kaubiš ja elutöö preemia Heino Pedusaar

1998. a. 19. detsember - Vikerraadio ja Klassikaraadio alustavad ühist ööprogrammi Nokturn (ööpala), mis on koostatud populaarsest klassikalisest muusikast. Nüüd on ER kõik neli programmi ööpäevaringsed

1999. a. 1. jaanuar - Traditsioonilise Näärimuusika kontserdi Estonia Talveaias korraldab Klassikaraadio. Esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja solistid Tõnu Kaljuste juhatusel. Eesti Raadio Aasta Muusikuks nimetatakse Tõnu Kaljuste

1999. a. 25. jaanuar - ER raamatukogu võtab vastu USA-s elava väliseestlase Eduard Treirati kingitud ligi 500 raamatut, kaalukam osa on väliseesti kirjanike looming

1999. a. 8. veebruar - Ringhäälingu nõukogu kinnitab ER 1999. aasta eelarve summas 97 267 400 krooni

1999. a. 15. veebruar - Euroraadio kontsert Müüdid muusikas Estonia Kontserdisaalis. Esineb ERSO Arvo Volmeri juhatusel, kontserdi vahendab 24 Euroopa raadiojaama

1999. a. 2. veebruar - Pidulikult avatakse Klassikaraadio uuendatud väljastuskompleks

1999. a. 25. märts - ER juhatus otsustab, et Eesti Raadio osaleb mittetulundusühingu Eesti Ringhäälingumuuseum asutamisel eesmärgiga rajada Türile ringhäälingumuuseum. Koostööpartnerid on Eesti Televisioon, Eesti Ringhäälingute Liit, Ringhäälingu Saatekeskus ja Türi linn

1999. a. 20. aprill - Pärast rasket haigust sureb raadiolegend Ivar Trikkel

1999. a. 29. aprill - Türil allkirjastatakse Mittetulundusühingu Eesti Ringhäälingumuuseum asutamisleping. Allkirjad annavad Eesti Ringhäälingute Liidu juhatuse esimees Vello Lään, Eesti Raadio peadirektor Ain Saarna, Eesti Televisiooni muuseumi direktor Voldemar Lindström, Türi linna volikogu esimees Kalev Aun ja Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS juhatuse esimees Rein Ruudi

1999. a. 17. mai - Kaitseministeerium teatab ametlikult, et lõpetab Eesti Raadio Tartu Stuudioga rendilepingu ning palub ruumid vabastada 15. augustist 1999. Seoses Balti Kaitsekolledźi ehitustöödega on Tartu stuudio juba varem kolinud oma ruumidest EPA majas ajutisele rendipinnale Riia tn 24a. Vastupidiselt Kaitseministeeriumi varasematele lubadustele on nüüd selge, et stuudio ajalooliselt väljakujunenud asupaika tagasi pöörduda ei ole enam võimalik

1999. a. 19. mai - ER saadab Tartu stuudio küsimuses kirja peaminister Mart Laarile, paludes Valitsuselt tagastamatu toetusena 562 000 krooni Tartu stuudio sunnitud ümberasumisega seotud kulude osaliseks katteks. Järgneb pikk kirjavahetus valitsusorganitega

1999. a. 25. mai - Riigihangete Amet annab nõusoleku ER Tartu Stuudio ruumide hankimiseks ühelt pakkujalt, OÜ Filart pakub hoones Riia 24 pinda II korrusel. Müügihind on 295 m² eest 562 000 krooni

1999. a. 1. juuni - Vikerraadio läheb üle omaformaadilisele öömuusikale, seni oli ööprogramm Klassikaraadioga ühine

1999. a. 19. juuni - Koostöös Eesti Telefoniga käivitub ER programmide uus jaotusvõrk ja kõik programmid jõuavad nüüd raadiosaatejaamadeni valguskaablis. Uus lahendus on märgatavalt kvaliteetsem ja ka odavam

1999. a. 24. august - Ringhäälingu nõukogu kinnitab ER säästueelarve, kärbitud 3,2 miljonit puudutab põhiliselt investeeringuid

1999. a. 27. august - Eetrisse läheb Päevakaja 14 000. saade

1999. a. 31. august - Pärast mitmekuulist kirjavahetust ja vaidlusi eraldab Vabariigi Valitsus Eesti Raadiole reservfondist tagastamatu abina 562 tuhat krooni Tartu Stuudio sunnitud ümberasumisega kaasnevate kulude osaliseks katmiseks

1999. a. 16. september - Tallinna Linnateater (direktor Raivo Põldmaa) ja ER Raadioteater (peanäitejuht Tamur Tohver) sõlmisid lepingu, mis sätestab kahe teatri koostöö ühisprojektide läbiviimisel. Esimese ühistööna esietendub Linnateatris juba Raadioteatris kõlanud Hall mees

1999. a. 16. - 23. oktoober - Berliini televisiooni- ja raadioprogrammide festivalil Prix Europa saavutas Ervin Õunapuu kuuldemäng Õhtusöök Emmauses 5. koha. Selle lavastas Raadioteatri peanäitejuht Tamur Tohver, helirežissöör on Külliki Valdma

1999. a. 20. oktoober - Tartus vormistatakse notariaalselt ER Tartu stuudio uute ruumide ost. Pind suurusega 274 m2 asub aadressil Riia 20

1999. a. 1. november - Ringhäälingu nõukogu kinnitab ER tegevussuunad aastani 2002

1999. a. 15. november - Riigikogu majanduskomisjon otsustab häältega 7:4 Riivaraseaduse alusel lubada Kultuuriministeeriumil tasuta võõrandada Eesti Raadiole ministeeriumi valitsemisalas olevad raadiomajad koos maaga

1999. a. 15. november - Raadio Tallinn alustab uuenenud kavaga katsesaateid. Nüüd saab sagedusel 103,5 MHz satelliidi vahendusel kuulata BBC, Deutsche Welle, Radio France'i ja Rootsi Raadio eestikeelseid saateid. Samuti edastatakse ER inglise- ja esperantokeelseid saateid

1999. a. 26. november - Kultuuriministeeriumi volitatud esindaja Andres Nõlve ja ER peadirektor Ain Saarna allkirjastavad kinnistute Kreutzwaldi 14 ja Gonsiori 21 riigilt Eesti Raadiole tasuta võõrandamise lepingu, vahendab notar Sirje Rõõm. 27.detsembril langetab kinnistamisotsuse Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi Tiiu Kase

1999. a. 11. detsember - ER esitleb Eesti Raadio Laululaste esimest heliplaati Karjapoiss on kuningas, mille on 26 lastelaulu

1999. a. 16. detsember - Eestimaa Rahvuste Ühenduse juhatuse asutatud esimese 2000 krooni suuruse ajakirjanduspreemia Töö eest vähemusrahvuste tutvustamisel ja tänukirja saab Vikerraadio toimetaja Madli Leikop

1999. a. 18. detsember - ER 73.sünnipäev, aastapreemiad saavad vastavalt ER juhatuse otsusele Kaja Kärner, Allan Roosileht, Kersti Inno, Ildar Nisametdinov, Riina Eentalu, Ivalo Randalu, Külliki Valdma, Heiki Michelson, Laili Aasmann, Priit Laur ja Järjepidevuse preemia Helve Võsamäe

1999. a. 22. detsember - ER esitleb ansambli In Spe heliplaati, millel on Erkki-Sven Tüüri kompositsioonid aastaist 1979-1981. Produtsent on Tiia Teder ning heliplaat pälvib muusikaasjatundjate väga hea vastuvõtu

1999. a. 31. detsember - ER on likvideerinud kõik varasematel aastatel tekkinud võlad, kuid uuel aastal tuleb toime tulla ligi 10 miljonit väiksema riigieelarvelise toetusega

2000. a. 1. jaanuar - ER võtab ametlikult kasutusele täielikult uuendatud sümboolika, mille töötas välja firma IDEA

2000. a. 1. jaanuar - Vikerraadio korraldatud tavapärasel Näärimuusika kontserdil Estonia Talveaias nimetatakse 18-ndaks Eesti Raadio Aasta Muusikuks kitarrist Heiki Mätlik, kes koos sõpradega ka kontserdil esineb

2000. a. 4. jaanuar - Kunstnik Rait Pärg avab galeriis Sammas väljapaneku Inimloom pildiraadios, kus osalevad ka ER programmid. Toimub Raadio 2 saatejuhi Märt Rannamäe kipsivalamine ning kunstisaalis tehakse mitme päeva jooksul otsesaateid, mida saab jälgida ka galerii aknal asuvalt ekraanilt

2000. a. 13. jaanuar - Seoses säästupoliitikaga otsustab ER juhatus alates 1.aprillist 2000 lõpetada siselehe Raadioleht väljaandmise paberkandjal

2000. a. 31. jaanuar - Ringhäälingu nõukogu kinnitab ER 2000.aasta eelarve summas 89 191 300 krooni

2000. a. 1. veebruar - Seoses säästutueelarvega lõpetab ER lepingu Eesti Teadeteagentuuriga

2000. a. 1. veebruar - Raadio 4 peatoimetaja Mary Velmet ja saatejuht Nelli Privalova annavad üle heategevussaatega Jõulurõõmu kuulutus kogutud annetused. Jõhvi Gümnaasium saab vaimupuuetega laste abiõppeklassi sisustamiseks 75 tuhat krooni ja Narva lapsinvaliidide ühendus "Päikene" saab 75 tuhat krooni individuaalsete meditsiinivahendite soetamiseks

2000. a. 3. veebruar - Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus annab Otepää haiglale üle heategevussaatega Õnnevakk kogutud pisut üle 50 tuhande krooni, millega toetatakse haiglale elustamisaparaadi ostmist

2000. a. 8. veebruar - Uue Raadiomaja lipumastides heisatakse esmakordselt uue sümboolikaga ER firmalipud, mis jäävad heisatuks alaliselt. 12. veebruaril aga lehvib ühes lipumastis Euroopa Ringhäälingute Liidu 50. aastapäeva tähistamiseks EBU lipp

2000. a. 15. veebruar - Riigikogus läbib esimese lugemise Ringhäälinguseaduse muutmise seadus, mis muudaks Ringhäälingu nõukogu moodustamise aluseid ja pädevust ning lõpetaks hiljemalt 10. juuliks ER ja ETV senise peadirektorite ja juhatuste volitused

2000. a. 17. veebruar - Ebarütmilise riikliku finantseerimise tulemusena on hommikul ER pangaarvel 6000 krooni

2000. a. 22. veebruar - Raadioteatri 72.sünnipäeva eel avatakse põhjalikult uuendatud ja digitaliseeritud 8.stuudiokompleks. Traditsioonilise ER näitlejapreemia saab Helene Vannari osatäitmise eest kuuldemängus Hall mees

2000. a. 6. märts - Viljandis alustab tööd ER senine Võru korrespondent Piret Rist. Vajaliku tööruumi aitab soodustingimustel leida Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder

2000. a. 8. märts - Riigikogu võtab vastu Ringhäälinguseaduse muutmise seaduse, mis korraldab ümber ER ja ETV juhtimise. Hiljemalt 1. maiks nimetab Riigikogu uue Ringhäälingunõukogu. ER ja ETV uute juhatuste volitused algavad hiljemalt 10. juulist, sellest päevast loetakse lõppenuks ER ja ETV peadirektorite ja seniste juhatuste liikmete volitused. Seadusemuudatus teeb ka keelelist korrektuuri, nüüd kirjutatakse ringhäälingunõukogu ühe sõnana.

2000. a. 17. märts - Koostööprojektina annab ER välja kammermuusika heliplaadi Significatio, millel kõlavad eesti autorite teoste esmasalvestised. Plaadi ERCD030 produtsent on Eesti Raadio Aasta Muusik Heiki Mätlik

2000. a. 18. märts - Varalahkunud helilooja Alo Mattiiseni heliplaadi Roheline muna + Näärmed esitlus. Oma kunagise muusikatoimetaja loomingu CD väljaandmisel osaleb ka ER

2000. a. 3. aprill - ER suurendab uudiste mahtu. Tulenevalt kuulajauuringutest algab päevasündmusi kokkuvõttev uudistesaade Päevakaja nüüd kell 18. Kell 20 on eetris endiselt pikem uudistesaade, kuhu mahuvad ka värsked uudislõigud, samuti kohalike uudiste blokk. Kavasse lisandub lühikene uudistesaade kell 21.00. Programm Raadio 2 on argipäevase 37 uudistesaatega Eesti kõige suurema uudistemahuga raadiojaam

2000. a. 20. aprill - Ringhäälingunõukogu esimeheks sai salajasel hääletusel isamaaliitlane Tiit Sinissaar ja aseesimeheks keskerakondlane Peeter Kreitzberg. Riigikogu liikmetest kuuluvad uude ringhäälingunõukokku veel Ignar Fjuk Reformierakonnast, Marju Lauristin Mõõdukatest ja Villu Reiljan Rahvaliidust. Neljast eksperdist on nõukogu liikmed TV3 endine juht Andres Jõesaar, audiitor Andres Root, Mõõdukate erakonda kuuluv ETV endine peadirektor ja meediaõppejõud Hagi Šein ning kirjastaja Silva Tomingas

2000. a. mai - Valmib ER fonoteegi kodulehekülg internetis, mis sisaldab ka unikaalseid helinäiteid arhiivist

2000. a. 11. mai - Ringhäälingunõukogu kuulutab välja konkursi ER juhatuse esimehe ja liikmete ning ETV juhatuse esimehe ja liikmete ametikohtadele. 25. mail annab Ringhäälingunõukogu teada, et Eesti Raadio juhatuse esimehe ametikohale kandideerivad Tiina Tamman, Kert Kärner ja Ain Saarna ning juhatuse liikmeks Mart Ummelas ja Tamur Tohver

2000. a. 26. mai - Esimene saade veel ehitusjärgus olevatest ER Tartu stuudio uutest ruumidest. Kell 14.05 läheb eetrisse Vikerraadio otsesaade Argipäev, mille külaline on Tartus viibiv peaminister Mart Laar, saatejuhid Anne Osvet ja Uku Toom

2000. a. 31. mai - Raadio 4 esitleb ukraina rahvamuusikaansambli Žurba helikassetti, mis valmis ER ja Eesti ukrainlaste kogukonna koostööna

2000. a. 20. juuni - ER spordisaadete toimetus tähistas 70. sünnipäeva

2000. a. 10. juuli - ER juhatuse esimehena alustab tööd senine ER peadirektor Ain Saarna, juhatuse liikmed on tehnikadirektor Tiit Kasemetsa ja finantsdirektor Joel Sarv

2000. a. august - Radio France andis koostöös Eesti Raadioga välja eesti rahvamuusika albumi, programmi koostas Heino Pedusaar

2000. a. 18. detsember – vastavalt ER juhatuse otsusele saavad aastapreemiad Mari Tarand raamatuaastale pühendatud saatesarja Ex Libris toimetamise eest; Margit Kilumets keskpäevaprogrammi Kahega lõunal ajakirjanduslikult kõrgel tasemel toimetamise ja läbiviimise eest; Helle Paas professionaalse tegevuse eest helisalvestiste töötlemisel ja helikompositsioonide loomisel; Lilia Sokolinskaja Eesti poliitilise elu tasakaalustatud ja kõrgprofessionaalsel tasemel kajastamise ja analüüsimise ning saatesarja Me läheme Euroopasse käivitamise eest; Vallo Kelmsaar professionaalsuse eest uudiste vahendamisel; Jaan Tootsen ja Külli Tüli saatesarja Raadio Ööülikool idee ja teostuse eest; Aili Jõeleht nüüdismuusika kõrgprofessionaalse salvestamise eest; Leho Kalev kohusetundliku töö eest vahetusjuhatajana; Erkki Neidre arvutisüsteemide arendamise ja töökorras hoidmise eest; Siiri Kaiste korrektse töö eest; Reet Made kauaaegse töö eest lastesaadete toimetajana; Tiina Sillam kauaaegse töö eest ingliskeelsete saadete toimetajana; Rein Oja mängukaru Fredi rolli eest Urmas Vadi kuuldemängus „Varasta veel võõraid karusid“ ja Eisenringi rolli eest Max Frischi kuuldemängus „Härra Biedermann ja tulesüütajad“

2000. a. detsember - ER Aasta Muusik on Olari Elts

2001. a. 3. jaanuar - avati uuendatud Raadio 2 stuudio, mille peamiseks ehteks uus digitaalpult. Raadio 2-st sai esimene raadiojaam Eestis, kes läks üle digitaalväljastusele

2001. a. 1. märts - ajakirja Nädal parima nais- ja meessaatejuhi auhind tuli Eesti Raadiosse (Electra, Margus Saar). Parim raadiosaade - Raadio 2 Kahega lõunal

2001. a. juuni – Raadio 2 ja internetiportaal ilm.ee alustasid ühiselt ilmateate edastamist RDS abil

2001. a. november – ER esitles 6 plaadist koosnevat kogumikku Georg Ots "Anthology"

2001. a. detsember – Eesti Post laskis käibele 4,4-kroonise margi, mis on pühendatud Eesti ringhäälingu 75. aastapäevale

2001. a. 18. detsembril avas Türil uksed Eesti Ringhäälingumuuseum

2001. a. 18.detsember – ER aastapreemiad saavad Anne Erm hea muusika väsimatu ja ennastsalgava propageerimise eest; Hillar Palamets sisukate ning silmaringi avardavate saadete “Ajalootund” ja “41. aasta” eest; Margit Peil kontserdiülekannete ning barokk- ja vanamuusikasündmuste järjepideva sisuka kajastamise eest; Andrei Hussainov järjekindluse ja professionaalsuse eest saatesarjade “Järjejutt” ning “Kuula ja kuule” toimetamisel ja teostamisel; Mall Mälberg hingestatud töössesuhtumise ja professionaalsuse eest; Heli Pikk ja Heli Teedla suurprojekti “Georg Ots – Anthology” produtseerimise eest; Kaupo Varandi Eesti Raadio tehnilise keskuse projekteerimise eest; Ülo Pruul arvutivõrkude arendamise eest; Kersti Raudam auditooriumiuuringute järjepidevuse eest

2002. a. mai – Eesti Raadio ja Pimedate Infoühing Helikiri sõlmisid lepingu, mille tulemusel jõuavad vaegnägijateni Raadioteatri kuuldemängud

2002. a. sügis – Vikerraadio toimetaja Haldi Normet-Saarna ja rännumees Hendrik Relve loodud teadmistesari Kuula rändajat jõuab õppematerjalina koolidesse

2002. a. 1. oktoober – Klassikaraadio sai Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia

2002. a. november – võimalus kuulata Raadioteatri kuuldemänge Tallinna Keskraamatukogus

2002. a. 18. detsember – ER aastapreemiad saavad Tamur Tohver, Pille-Riin Purje ja Külliki Valdma 10-osalise kuuldemängu “Ekke Moor” lavastamise eest Raadioteatris; Haldi Normet-Saarna, Olev Ehrlich ja Hendrik Relve multimeedia CD Kuulaja rändajat eest; Urmas Leinfeld Eurovisiooni lauluvõistluse 2002 raadioprojekti vedamise eest programmis Raadio 2; Maia Lilje saatesarja “2000 aastat muusikat” eest; Olga Šubin saatesarja “Vaateväljas” toimetamise eest ja Vytautas Martinonis digitaalse helitöötlussüsteemi Jutel RadioMan juurutamise eest

2003. a. 30. juuni - Mongoolia presidendi Natsagyn Bagabandi ametliku visiidi raames Eestisse allkirjastasid suursaadik Tugalkhuu Baasansuren ja ER juhatuse esimees Ain Saarna Mongoolia Raadio ja Eesti Raadio ja vahelise koostööleping, mille tulemusena vahetati hiljem ajakirjanike delegatsioone

2003. a. 18. detsember – ER aastapreemiad saavad Tiia Teder CD sarja Eesti heliloojad (I-IV) produtseerimise eest; Uudistetoimetus Riigikogu valimiste “Valimisstuudio tulemusvalve” ning “Eurohääletuse tulemusvalve” korraldamise ja läbiviimise eest; Tiit Kusnets alternatiivse muusika tutvustamise eest saatesarjades “Kõrvaline muusika”, “NYYD-muusika”, “Eikellegimaa” ja “Fantaasia”; Herbert Tsukker keskkonnateemade värvika käsitlemise eest programmis Raadio 4; Tamur Tohver audiovisuaalse kunsti raamatu “Tasa kuulata on kergem” eest; Toivo Makk pikaajalise tubli töö eest Eesti Raadios; Vello Mikk pikaajalise tubli töö eest Eesti Raadios; Ago Vilo pikaajalise koostöö eest Eesti Raadioga; Marju Koppel ennastsalgava viirusetõrje eest arvutivõrgus; Heiki Michelson tehnilise keskuse ümberseadistamisel tehtud tubli töö eest

2004. a. 1. juuni – ER juhatuse esimehena alustab tööd senine Tallinna abilinnapea Margus Allikmaa

2005. a. jaanuar - ER Aasta Muusik 2004 on Helena Tulve

2005. a. jaanuar – ETV ja ER loovad ühise korrespondentpunkti Ameerika Ühendriikides

2005. a. 8. veebruar - ER saab Pressinõukogu liikmeks

2005. a. 1. juuni - ER ja ETV avasid lasteportaali http://www.meieoma.ee/

2005. a. 23. september - ER ja ETV tähistasid jalgpallikohtumisega 25 aasta möödumist skandaalsest jalgpallimatšist. Seekord võitis ETV 1:0

2005. a. 16. oktoober - Tallinna Muusikakeskkooli lastekoor (dirigent Ingrid Kõrvits) võitis maineka koorikonkursi “Let the peoples sing”. Võistlusele lähetas koorid ER

2005. a. detsember - Riigikogu kinnitas ER ja ETV ühise arengukava aastateks 2006-2008

2006. a. jaanuar - ER Aasta Muusik 2005 on Olav Ehala

2006. a. - ER, Eesti Päevaleht ning kirjastus Väike Vanker hakkab välja andma Ööülikooli heliraamatuid

2006. a. mai-juuli - Raadio Tallinn muutis saatekava ja muutus Internetis kogu programmi ulatuses kuulatavaks

2006 - Eesti Raadio tähistas kogu aasta jooksul ringhäälingu 80. aastapäeva

2006. a. 5. oktoober - ER ja ETV meediakonverents “Kui vaba on sõnavabadus”

2006. a. detsember - ilmus raadioraamat “Rääkiv plekk-kruus ja teisi raadiojutte”, koostaja Kerttu Soans

2006. a. detsember - Rahvusooper Estonia Sinise saali seinale paigaldati mälestusplaat, tähistamaks aastaid 1927-1944, kui ringhääling asus selles majas

2007. a. 18. jaanuar - Riigikogu võttis vastu Rahvusringhäälingu seaduse

2007. a. 22. mai - Rahvusringhäälingu nõukogu kinnitas ERR juhatuse esimeheks Margus Allikmaa

2007. a. 31. mai – Eesti Raadio lõpetas tegevuse iseseisva ringhäälinguorganisatsioonina.

Eesti Raadio juhid 1925 - 2007[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aleksander Tamm 1925 - 1926 osaühisuse Raadio-Ringhääling juhatuse esimees (asjaajaja-direktor H. Oll-Reinson);
  • Arnold Kapsi 1927, Raadio-Ringhäälingu juhatuse esimees (direktor August Kõiva);
  • Juhannes Luts 1928 osaühisuse juhatuse esimees (direktor Karl Reinmann);
  • Karl Reinmann (Reinaste) 1921 - 1931 juhatuse esimees;
  • Jakob Loosalu 1934 Raadio-Ringhäälingu juhatuse esimees;
  • Gustav Jallajas 1. juuli 1934 - 9. september 1934 Riigi Ringhäälingu ajutine direktor;
  • Fred Olbrei 10. september 1934 - 21. juuni 1940 Riigi Ringhäälingu direktor;
  • Igor Bogolepov juuli 1940 - 26. august 1941 nõukogude ringhäälingu sisuline juht Tallinnas (märtsist 1941 raadiokomitee esimees);
  • E. G. Mayer-Goldenstädt sügis 1941 - september 1944 sonderführer Landesser Revalis;
  • Paul Uusman 1944 - 1949 Eesti NSV Raadiokomitee esimees; 1949 - 1953 Eesti NSV Raadioinformatsiooni Komitee esimees;
  • Ülo Koit 1953 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse ülema ajutine kohusetäitja, 1957 - 1964 Raadio ja Televisiooni Komitee esimehe asetäitja;
  • Lembit Kaik 1953 - 1957 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse ülem;
  • Aado Slutsk 1964 - 1969 Raadio ja Televisiooni Komitee esimehe asetäitja, 1969 - 1981 Raadio ja Televisiooni Komitee esimehe asetäitja, Eesti Raadio direktor;
  • Allan Kullaste 1981 - 1982 Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe asetäitja;
  • Uno Tulp 1982 - 1986 Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe asetäitja;
  • Rein Elvak aprill - detsember 1986 Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe asetäitja (raadio alal);
  • Mart Siimann 1987 - 1989 Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe asetäitja;
  • Peeter Sookruus 1989 - 1990 Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe asetäitja, 1990 - 1992 Eesti Raadio peadirektor, 1994 - 1997 Eesti Raadio peadirektor;
  • Herkki Haldre 1992 - 1994 Eesti Raadio peadirektor;
  • Ain Saarna 1997 - 2000 Eesti Raadio peadirektor, 2000 – 2004 Eesti Raadio juhatuse esimees;
  • Margus Allikmaa 2004 – 2007 Eesti Raadio juhatuse esimees.

Eesti Raadio tegevus iseseisva ringhäälinguorganisatsioonina lõpetati 31. mail 2007. 1. juunil 2007 jõustus Riigikogus 18. jaanuaril 2007 vastu võetud seadus, millega ühendati Eesti Raadio ja Eesti Televisioon. Tegevust alustas Eesti Rahvusringhääling.

Eesti Raadio diktorid[muuda | muuda lähteteksti]

Läbi aegade on Eesti Raadios diktoriametit pidanud Aleksander Tamm, Felix Moor, Vardo Holm, Erika Weidenbaum, Irene Lebas-Menning, Lisette Peek-Anilin, Andres Birk, Ellen Bachmann-Olbrei, Robert Koha, Lydia Saarman, Lia Saarepera, Cordula Eller, Doreen Heinsoo, Silvia Krunt-Kalpus, Olev Madivere, Heljo Miilen, Voldemar Sool, Otto Samma, Linda Kald-Rummo, Vello Rummo, Valter Ojakäär, Elfriede Ilves, Rein Lepik, Einari Koppel, Gunnar Kilgas, Aino Ripus, Lydia Koik, Elsa Pant, Hans Kivilo, Endel Sõerde, Eldur Ploompuu (Leo Känd), Heino Irjas, Taimi Seljamaa, Helju Korv, Endel Padrik, Aksel Küngas, O. Sild, Marika Villa, Toomas Lasmann, Härmo Saarm, Jaak Hallika, Heino Köögard, Marite Kallasma, Aare Kreilis, Age Raa, Rein Küttim, Urve Koni, Milvi Tischler, Uno Kaupmees, Kaja Kärner, Helgi Ilo, Mare Luuk, Margus Hunt, Tõnis Tirel, Anne Eenpalu, Sirje Eesmaa, Urmas Liiv, Reet Tõllasepp, Ülle Karu, Aet Ilves jt.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]