Eesti Raadio

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on asutusest; Eesti raadio ajaloo kohta vaata artiklit Raadio Eestis

Uus raadiomaja. Paremal sammastel raadiomaja Valge saal
Uus raadiomaja
Skulptuur "Rahutuvi" raadiomaja seinal. Riho Kuld, 1972

Eesti Raadio (lühend ER) oli Eesti rahvuslik ringhäälinguorganisatsioon.

Seisuga 2007 levitas Eesti Raadio viit raadioprogrammi: kolme eestikeelset (Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio), üht venekeelset (Raadio 4) ja üht mitmekeelset (Raadio Tallinn).

Eesti Raadio tegevus iseseisva ringhäälinguorganisatsioonina lõpetati 31. mail 2007. 1. juunil 2007 jõustus Riigikogus 18. jaanuaril 2007 vastu võetud seadus, millega ühendati Eesti Raadio ja Eesti Televisioon. Tegevust alustas Eesti Rahvusringhääling.

Eelkäijad[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Raadio oli rahvusliku raadioringhäälingu järjepidevuse kandja ning tema eelkäijad olid Raadio Ringhääling (19241934), Riigi Ringhääling (1934–1940) ja 1990. aastani tegutsenud Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee. Vabanenud jaanuaris 1990 NSV Liidu Ministrite Nõukogu Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee alluvusest, hakkas Eesti Raadio kujunema avalik-õiguslikuks ringhäälinguorganisatsiooniks, mis koos Eesti Televisiooniga allus Riigikogu poolt moodustatud Ringhäälingunõukogule.

ER kuulus Euroopa Ringhäälingute Liitu (EBU).

Kroonika 1921–2007[muuda | muuda lähteteksti]

Aastad 1921–1940[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1921. a. sügis – Eestis demonstreeriti esimest korda raadioaparaati
  • 1923. a. 22. november – võeti kasutusele sõna "ringhääling"
  • 1924. a. 11. mai – esimene ametlik katsesaade Haapsalust
  • 1924. a. 17. mai – asutati esimene raadioalane organisatsioon "Eesti Raadio Klubi", mis andis välja esimest raadioalast ajakirja Eesti Raadio
  • 1924. a. suvi – Rootsi Raadio lühiajalised katsesaated Tallinnas
  • 1924. a. 1. november – asutati osaühisus "Raadio-Ringhääling"
  • 1925. a. september – 1926. a. märts – katsesaated Tallinnast
  • 1926. a. 18. detsember – alustas tööd Kopli raadiojaam, regulaarse ringhäälingu algus
  • 1927. a. 1. jaanuar – seati sisse raadiomaks
  • 1927. a. 6. veebruar – esimene esperantokeelne saade, Felix Moor tuleb ringhäälingusse tööle, esimene ülekanne teatrist (Estonia)
  • 1927. a. 16. veebruar – esimene lugemistund
  • 1927. a. 5. mai – esimene lastetund
  • 1927. a. 26. juuni – hakkas ilmuma Raadioleht
  • 1927. a. 1. november – kolimine majast Pikk tn 43 Estonia kolmandale korrusele
  • 1928. a. 19. veebruar – esimene reportaaž (I raadionäituselt)
  • 1928. a. 24. veebruar – esimene kuuldemäng
  • 1928. a. oktoober – Tartu ajutine raadiojaam alustas tööd
  • 1928. a. 21. november – esimene kuuldemäng lastele
  • 1929. a. 28. aprill – esimene avalik raadioõhtu Estonias
  • 1929. a. juuli – Lasnamäel valmis uus saatja, senine Kopli saatja viidi Tartusse
  • 1930. a. 20. juuni – esimene spordireportaaž
  • 1932. a. 1. juuni – Eesti astus Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu (UIR) liikmeks
  • 1934. a. 30. juuni – "Raadio-Ringhääling" lõpetas tegevuse
  • 1934. a. 1. juuli – Riigi Ringhääling alustas tööd
  • 1934. a. suvi – esimest korda muusika ka hommikul (seni vaid õhtupoolikuti)
  • 1934. a. 4. november – esimene soovikontsert
  • 1935. a. 28. veebruar – esimene reportaaž välismaalt (Helsingi Messuhallist)
  • 1935. a. 6. – 8. august – I Balti ringhäälingukonverents Riias
  • 1935/36 – esimene kuuldemängude ja helitööde võistlus
  • 1936. a. märts – Ameerikast jõudis kohale heliplaadiseade
  • 1936. a. 25., 26. aprill – I Eesti-Soome ringhäälingukonverents Helsingis
  • 1936. a. 1. oktoober – kooliraadio algus
  • 1937. a. 31. mai – esmakordselt uudised hommikul
  • 1937. a. 15. detsember – alustas tööd Türi raadiojaam
  • 1938. a. – esimene ruumilise heli (stereo) ülekanne kesklainel
  • 1938. a. august – esimene reportaažiauto ("hõbehall")
  • 1938. a. oktoober – detsember – esimesed ühissaated Soome ringhäälinguga
  • 1939. a. aprill – saabusid esimesed magnetofonid (esmakordselt maailmas katsetati magnetofoni Saksamaal 1935), alustati Raadiomaja ehitamist
  • 1940. a. jaanuar – inglise- ja saksakeelsete päevauudiste algus
  • 1940. a. märts – prantsuse- ja rootsikeelne nädalakroonika
  • 1940. a. 22. november – loodi ENSV Rahvakomissaride Nõukogule alluv Raadiokomitee

Aastad 1941–1990[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1941. a. 26. august – lakkas töötamast Lasnamäe saatejaam
  • 1941. a. 7. september – alustas Landessender Reval, mis edastas saateid eesti ja saksa keeles, kaasa lõi hulk tuntud kultuuritegelasi
  • 1941. a. 10. september – esimene eestikeelne saade Nõukogude tagalast Leningradist
  • 1941. a. 18. oktoober – esimene saade Moskvast
  • 1941. a. oktoober – 1944. a. veebruar – saated Kuibõševist
  • 1944. a. 9. märts – nõukogude lennuväerünnakus Tallinnale hävisid koos Estoniaga kõik stuudiod ja heliplaadikogu koos arhiiviga
  • 1944. a. 20. september – lõpetas tegevuse Landessender Reval
  • 1944. a. september – saated Võrust
  • 1944. a. 25. september – asutati ringhäälingu ajaviite- ja tantsuorkester
  • 1944. a. 30. september – alustas tööd traatringhääling Tallinnas
  • 1944. a. 29. oktoober – Tallinnast läks eetrisse esimene sõjajärgne saade
  • 1945. a. 17. juuli – kolimine Kreutzwaldi tänava Raadiomaja keldrikorrusele
  • 1945. a. 16. oktoober – asutati Eesti Raadio Segakoor
  • 1946. a. – asutati OIRT[1] mille liikmeks sai ka Eesti
  • 1947. a. 14. märts – regulaarsete soomekeelsete saadete algus
  • 1949. a. 8. august – moodustati Raadioinformatsiooni Komitee, mis allus Ministrite Nõukogule
  • 1949. a. oktoober – Laitses sai valmis kesklainesaatja
  • 1949., 50. a. – valmis esimene Raadiomaja
  • 1951. a. 3. juuni – hakati edastama Ameerika Hääle eestikeelseid saateid New Yorgist
  • 1953. a. sügis – Moskvast toodi kantav makk Reporter-1, mis kaalus 5 kg
  • 1956. a. – taas ilmub Raadioleht (ilmus erinevate nimede all ka 1926–1941)
  • 1956. a. 1. mai – ultralühilainesaated Tallinnast, algas saatesari "Perekond ja kodu", mis kestis 30 aastat
  • 1957. a. 21. juuni – moodustati Raadio ja Televisiooni Komitee
  • 1958. a. – alustati juriidiliste nõuannetega (juriidiline nõukogu eesotsas B. Jakobsoniga tegutses aastatel 1962–1990)
  • 1958.a. 29. aprill – asutati Noorte Reporterite Klubi
  • 1958. a. 6. september – esimene "Päevakaja"
  • 1959. a. – rootsikeelsete saadete algus
  • 1960. a. kevad – lisandus Kohtla-Järve ULL-saatja
  • 1961. a. 21. juuli – esimene stereosaade Eestis ultralühilainel
  • 1962. a. 1. jaanuar – loodi välisinfo toimetus, millest kasvas välja iseseisev peatoimetus (pressibüroo)
  • 1963. a. 1. september – esimene laste unejutt
  • 1964. a. 13. aprill – esimene saade "Tere hommikust, põllumehed!"
  • 1964. a. 22. juuni – esimene "Muusikaline tund"
  • 1965. a. – loodi ühiskondliku arvamuse uurimise grupp
  • 1965. a. 25. detsember – esimene raadiomäng, meelelahutussaadete toimetuse RAMETO sünd
  • 1964 (1967) – taas regulaarne reklaami levitamine (esimesena NSV Liidus)
  • 1966. a. kevad – esimene ühissaade Yleisradioga ("Helisild")
  • 1966. a. 2. oktoober – esimene järjejutt-kuuldemäng
  • 1967 – Ungarist saabusid kantavad transistormakid Reporter-3
  • 1967. a. 15. jaanuar – esimene raadiomatk
  • 1967. a. 5. veebruar – Eesti Raadio Poiste Klubi algus Leho Männiksoo eestvedamisel
  • 1967. a. 3. aprill – alustas tegevust II programm ehk Vikerraadio
  • 1967. a. 23. detsember – esimene "Mnemoturniir"
  • 1968 – Tšehhoslovakkiast saabus helibuss Škoda
  • 1968. a. 23. september – esimene uudistesaade Vikerkaja
  • 1969 – loodi Eesti Raadio Arvutuskeskus
  • 1969. a. 20. jaanuar – esimene "Keskööprogramm"
  • 1970. a. 28. märts – stereo-otseülekanne Estoniast (esimene katsetus Nõukogude Liidus)
  • 1970. a. 24. mai – esimene stereokuuldemäng
  • 1970. a. 27. juuni – moodustati liidulis-vabariiklik Eesti NSV Televisiooni ja Raadiokomitee
  • 1971. a. 1. jaanuar – regulaarsete stereosaadete algus
  • 1971 – valmis uus Raadiomaja
  • 1972. a. 4. veebruar – esmakordselt NSV Liidus edastati stereoprogramm ühest linnast teise (Tallinnast Tartu)
  • 1972. a. detsember – moodustati stereosaadete toimetus
  • 1973. a. 21. oktoober – esimene "Meelejahutaja"
  • 1974. a. 12. oktoober – esimene "Liiklussaade"
  • 1974. a. 23. august – NSV Liidus esimene stereofooniline kontserdisaade välismaale (Kirovi-nimelisest kalurikolhoosist Helsingisse)
  • 1975. a. suvi – edastatakse esimesed Vaba Euroopa saated
  • 1977. a. jaanuar – "Kirjutamata memuaaride" avasaade
  • 1977. a. 13. märts – esimene kvadrofooniline katsesaade Tallinnas
  • 1978 – esimesed kassettmakid Eesti Raadios (esimesed maailmas tulid müügile 1962. aastal USA-s)
  • 1980 – I poistemängud lastesaadete toimetuse eestvõttel
  • 1983. a. 1. jaanuar – esimene "Kultuurikaja"
  • 1983. a. 2. jaanuar – esimene venekeelne Päevakaja
  • 1983. a. 1. oktoober – eetrisse läks uudistesaade "Hommikukaja"
  • 1986 – III programmi Stereoraadio algus
  • 1986. a. 9. märts – Stereoraadios algab pühapäevakava
  • 1987 – regulaarsete esperantokeelsete saadete algus
  • 1987. a. 28. august – esimene "Hommikuprogramm", saatejuht alustab kell 5.30
  • 1987. a. lõpp – esimesed stereofoonilised kassettmakid reporteritele (Sony)
  • 1989 – regulaarsete ingliskeelsete saadete algus
  • 1990. a. jaanuar – Eesti Raadio läheb valitsuse alluvusest parlamendi alla, lõpeb alluvus üleliidulisele tele-raadiokomiteele
  • 1990. a. 15. mai – Interrinde jõukude rünnak Toompeal, Eesti Raadio otsesaates kutsutakse inimesi kaitsma taas tärkavat rahvusriiki
  • 1990. a. juuni – ülemnõukogu otsus, et Eesti Raadio iseseisvub 1. oktoobrist 1990, kaob ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee

Aastad 1991–2007[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1991. a. jaanuar, august – sündmused Eestis, Lätis, Leedus. Eesti Raadio jääb ainukeseks vabalt töötavaks ringhäälinguks Nõukogude Liidus, ER-i vahendusel koordineeriti Eesti riigi toimimist
  • 1991. a. 30. september – Eesti Raadio osavõtul alustas tööd esimene täisprogrammiga lokaalraadio (Raadio Tartu)
  • 1991. a. 1. oktoober – eestikeelse Vaba Euroopa ja venekeelse Svoboda transleerimise algus hilisõhtuti
  • 1992. a. – regulaarsete saksakeelsete saadete algus
  • 1993. a. 1. mai – Raadio 2 algus
  • 1993. a. 1. mai – IV programmi Raadio 4 algus
  • 1994. a. jaanuar – esimene saade "Keelekõrv"
  • 1994. a. juuni – võeti vastu Ringhäälinguseadus
  • 1994. a. 1. juuli – avati ER korrespondendipunkt Brüsselis
  • 1994. a. detsember – toimus esimene Raadio 4 kokku kutsutud noorte pianistide raadiokonkurss (edasi igal aastal)
  • 1994. a. 17. detsember – ER esimene CD ("Estonian Radio Chamber Orchestra", ER001)
  • 1994. a. 18. detsember – ER aastapreemiad said Tiit Karuks, Teet Kehlmann, Ernst Tael, Veera Stankevitsh, Heino Jagomägi ja Aivo Helm
  • 1995. a. 1. aprill – Klassikaraadio algus
  • 1995. a. 18. detsember – ER aastapreemiad said Mari Tarand, Immo Mihkelson, Lilia Sokolinskaja, Maido Maadik, Eduard Viisalu, Valter Ojakäär ja Hillar Palamets
  • 1995. a. 20. detsember – avati digitaalmontaaži kompleks (muusika fondivõtted)
  • 1996. a. – Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) kuulutas välja eesti kuuldemängu aasta
  • 1996. a. jaanuar – esimesed omatoodetud CD-R-plaadid ("Ave Maria" ja "Eurolaul-96")
  • 1996. a. 17. jaanuar – sagedusel 103,5 MHz hakati edastama BBC World Service'i saateid kella 12–17-ni
  • 1996. a. 1. september – koostöös Euroopa Nõukoguga avati Eesti Raadio Narva Stuudio
  • 1996. a. 12. september – avati digitaalne helitehniline kompleks Estonia kontserdisaalis
  • 1996. a. 18. detsember – ER aastapreemiad said Liina Kusma, Sirje Raud, Ene Pilliroog, Jelena Hussainova, Henn Saari, Vello Meier, Varju Saaremägi, Hannes Valdma, Aado Slutsk, Lembit Lauri (Kuldne mikrofon)
  • 1997. a. 22. mai – Raadio 2 sai kuuldavaks internetis
  • 1997. a. – ER uudiste kuulamise võimalus interneti vahendusel
  • 1998. a. märts – ER inglis-, soome- ja esperantokeelsed saated said kuuldavaks internetis
  • 1998. a. mai – Vikerraadio sai reaalajas kuuldavaks internetis
  • 1998. a. 1. juuni – Raadio 4 sai reaalajas kuuldavaks internetis
  • 1997. a. 1. detsember – vastavalt Ringhäälingu nõukogu otsusele algasid Ain Saarna volitused Eesti Raadio peadirektorina. Ringhäälingu nõukogu valis peadirektori 10. novembril teises voorus. Võimalikust 9 häälest sai Vikerraadio peatoimetaja Ain Saarna 5, ETA peadirektor Neeme Brus 3 ja ER peadirektor Peeter Sookruus 1. Hääli ei saanud ER peadirektori asetäitaja Mart Ummelas, korrespondent Tiina Tamman Londoni lähistelt, teleajakirjanik Härmo Saarm ja endine Riigikogu liige Jaak Roosaare
  • 1997. a. 15. detsember – Ringhäälingu nõukogu toetab ER ettepanekut loobumiseks programmide dubleerivast levist erinevatel lainepikkustel, sealhulgas ka Laitse kesklainesaatja sulgemist
  • 1997. a. 16. detsember – Riigikogu muudab Ringhäälinguseadust, millega ER saab enda kasutuses olnud vara omanikuks. Seaduse kohaselt annab valitsuse määratud riigivara valitseja vara ER-le üle kaheksa kuu jooksul alates seaduse jõustumisest
  • 1997. a. 18. detsember – ER tähistab 71. aastapäeva, aastapreemiad said Tamur Tohver, Marko Reikop, Virve Normet, Galina Šustrova, Avo Raup, Külliki Valdma, Erkki Neidre, Vilhard Pilvisto ja eripreemia Peeter Sookruus
  • 1997. a. 18. detsember – Anne Erm sai Eesti rahvusringhäälingu aastapäeva puhul Eesti Ringhäälingute Liidu auhinna Kuldmikrofon
  • 1998. a. 1. jaanuar – Estonia Talveaias toimub ER traditsiooniline Näärimuusika kontsert. Tõnis Mägi said Eesti Raadio Aasta Muusiku nimetuse ning kunstnik Naima Uustalu väikeskulptuuri Muusa
  • 1998. a. 1. jaanuar – Vikerraadio muusikatoimetuse juhataja Riina Rõõmus asub Vikerraadio peatoimetaja ametikohale
  • 1998. a. 22. jaanuar – Ukraina Rahvusliku Raadiokompanii president Vladimir Reznikov ja ER peadirektor Ain Saarna sõlmivad Tallinnas koostööleppe. Selle alusel hakkab toimuma saadete vahetus, ennekõike Raadio 4 ukrainakeelsete saadete sisukamaks muutmiseks
  • 1998 7.–22. veebruar – Vikerraadio ja Raadio 2 ühistööna said teoks ülekanded [[XVIII taliolümpiamängudelt Naganos]. Infot vahendab ka Raadio 4. Naganos on ER spordireporterid Erik Lillo ja Tarmo Tiisler
  • 1998. a. 24. veebruar – Eesti Vabariigi 80. aastapäevaks annab ER välja 2 heliplaati: Küll ma laulaks on Eesti Rahvusmeeskoori üldse esimene Eestis salvestatud ja välja antud CD plaat RAM-ilt ja sisaldab meeskoori kõigi aegade populaarsemaid laule. Teine sisaldab Lepo Sumera, Eduard Tubina ja Artur Lemba teoseid. Mõlema plaadi produtsent on Toomas Velmet
  • 1998. a. 26. veebruar – ER juhatus otsustab reorganiseerida Eesti Raadio Kontsertorkestri projektiorkestriks. Ringhäälingu nõukogu kiidab otsuse heaks 9. märtsil
  • 1998. a. 1. märts – Raadioteater tähistab 70.sünnipäeva otse eetrisse mängitud Jüri Tuuliku kuuldemänguga Taevaredel. Esimene kuuldemäng kõlas otseesitusena eetris 24.veebruaril 1928, milleks oli August Tammani Koidikul. Esmakordselt annab ER välja näitlejapreemia, mille sai Aarne Üksküla Eino Leino osatäitmise eest Hannu Mäkela kuuldemängus Leino läheb Eestisse
  • 1998. a. 1. märts – ER lõpetab viie ULL- (nn 70 MHz) saatja ja lühilainesaatja 5925 kHz rentimise Ringhäälingu Saatekeskuselt
  • 1998. a. 2. märts – ER osaleb esmakordselt Euroraadio vanamuusikasarjas "Early Music Season". Klassikaraadio vahendusel jõuab Hortus Musicuse kontsert "Euroopa õukonnad muusikas" 19 riigi kuulajateni
  • 1998. a. 11. märts – ER esitleb restoranis Gloria uut heliplaati "Meeletu maailm", millega märgitakse helilooja ja teeneka raadiomehe Valter Ojakääru 75. juubelit. Plaadil kõlab Valter Ojakääru looming uues seades
  • 1998. a. 18. märts – Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunsti Kooli juhataja Ingo Normet ja ER peadirektor Ain Saarna sõlmivad koostöölepingu, et tagada professionaalsete raadiotöötajate mitmekülgne koolitamine
  • 1998.a. 28. märts – Vikerraadio osaleb esmakordselt Euroraadio kontserdiprogrammis "Helisev Euroopa". Selles osalevad üheksa Euroopa riigi avalik-õiguslikud raadiojaamad tunnipikkuste kavadega. Eesti kava sisustavad otse eetris Eesti Raadio Kontsertorkester Heiki Vahari juhtimisel ja pianistid Margus Kappel, Koit Toome, Sergei Pedersen, Urmas Lattikas, Rein Rannap, Evald Raidma, Sven Kullerkupp, Mihkel Mattisen, Tõnis Kõrvits, Tõnu Naissoo ja Tiit Saluveer. Kava sisaldab igihaljaid eesti meloodiaid ning selle salvestusest valmib heliplaat
  • 1998. a. 1. aprill – Vikerraadios rakendub uus struktuur, kaovad senised toimetused ning lihtsustub programmi juhtimisskeem. Vikerraadio koosseisus moodustatakse struktuuriüksusena Raadioteater, peanäitejuhiks saab Tamur Tohver
  • 1998. a. 1. aprill – muusikaalase tegevuse korrastamiseks moodustatakse ER muusikanõukogu, mida juhib Klassikaraadio direktor Tiia Teder
  • 1998. a. 15. aprill – Vikerraadio uuest saatekompleksist läheb eetrisse esimene saade – Raadiohommik, mille produtsent on Marika Leetmäe ja saatejuht Vahur Kersna
  • 1998. a. 1. mai – Eesti Ajakirjanike Liit kuulutab pressiballil välja aasta parimad ajakirjanikud. Aasta ajakirjaniku nimetuse sai Vikerraadio kommentaator Jaana Padrik, Kauni eesti keele auhinna sai Mari Tarand Vikerraadiost ning aasta eetriajakirjanikuks sai Vikerraadio välisautor Vahur Kersna ETV-st
  • 1998. a. 11. mai – Ringhäälingu nõukogu kinnitab ER uue 5-liikmelise juhatuse koosseisus peadirektor Ain Saarna (juhatuse esimees); õigusnõunik Helen Kingi (juhatuse sekretär); peadirektori asetäitja, programminõukogu esimees Mart Ummelas; tehnikadirektor, tehnikanõukogu esimees Tiit Kasemetsa; Klassikaraadio direktor, muusikanõukogu esimees Tiia Teder. Teostub põhimõte, et konkreetsed küsimused arutatakse läbi programminõukogus, tehnikanõukogus ja muusikanõukogus ning sellele toetudes langetab juhatus otsused ER Põhikirja alusel
  • 1998. a. 22. mai – Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan Jüri Allik ja ER peadirektor Ain Saarna kirjutavad Tartus alla raamlepingule, mille eesmärk on parandada ajakirjandustudengite raadioalast ettevalmistust ja teha raadioalast teaduslikku uurimistööd
  • 1998. a. 28. mai – ER-i külastab EBU Euroraadio ja muusikaprogrammide juht Pierre-Yves Tribolet. Täpsustatakse üksikasju, mille tulemusena saab ER kui EBU liige endale satelliitjaama, et vastu võtta kõikjal maailmas toimuvaid Euroraadio kontserte otseülekannetena. Euroraadio edastab aastas ~2000 kontserti. ER vahendusel läks möödunud hooajal maailma 15 kontserti, vastu võeti enam kui 400
  • 1998. a. juuni – kõik ER programmid, uudised ja välissaated said kuuldavaks Internetis
  • 1998. a. 2. juuni – Narva stuudiost lähevad eetrisse esimesed eestikeelsed Narva kohalikud uudised. Neid saab kuulata Vikerraadio programmis teisipäeva ja neljapäeva hommikuti orienteeruvalt kell 7.53, toimetab Jüri Nikolajev
  • 1998. a. 11. juuni – ER esitleb Ulrika Kristjani ja Marje Lohuaru heliplaati "Muutunud maastik". Plaadil kõlab eesti kammermuusika üks populaarsemaid palasid Heino Elleri "Männid", Eduard Tubina "Sonaat früügia laadis" ja soome helilooja Enar Englundi "Sonaat" ja Mari Vihmandi "Muutunud maastik". Duo kaheksa aastat kestnud koostöö lõpetas Ulrika Kristjani ootamatu surm. Heliplaadi produtseerisid Marje Lohuaru ja Tiia Teder
  • 1998. a. 21. juuni – Pariisis lõppenud rahvusvahelisel heliloojate Rostrumil sai eesti helilooja Helena Tulve (26) alla 30-aastaste heliloojate hulgas teise koha. Tema teose "A travers" (1998) esitas NYYD Ensamble Olari Eltsi juhatusel ning salvestas helirežissöör Aili Jõeleht. ER osales Rostrumil 5. korda
  • 1998. a. 1. juuli – ER lõpetas nelja viimase kesklainesaatja rentimise Laitses ja Kohtla-Nõmmel ning kolme nn 70 MHz saatja rentimise Ringhäälingu Saatekeskuselt. Sisuliselt lõpeb ER programmide dubleeriv levitamine erinevatel lainealadel. Siiski jäävad alles nn 70 MHz dubleerivad saatjad Valgjärvel, Kohtla-Nõmmel ja Narvas, kus nn 100 MHz levi ei ole täielikult tagatud
  • 1998. a. 1. juuli – ER lõpetab saadete edastamise soome keeles. Saated inglise ja esperanto keeles levivad Internetis ja programmis Raadio Tallinn
  • 1998. a. 1. juuli – Raadio 2 alustab uudiste edastamist argipäeviti ka pooltundidel
  • 1998. a. 18.–24. juuli – Lissabonis toimub EXPO raames Euroopa Nõukogu korraldatud vastastikuse usalduse rajamise nädal, mille näitusel on väljapanekuga esindatud ka ER. Väljapanek hõlmab valdavalt ER võõrkeelset programmi Raadio 4 tutvustavaid materjale. Näitusel on fotosid ER Narva stuudiost ja materjale Raadio 4 vahendusel muulastele eesti keele õpetamisest
  • 1998. a. 1. august – moodustatud peahelirežissööri ametikohale asub Maido Maadik
  • 1998. a. 5. august – vastavalt seadustele annab kultuuriminister Jaak Allik käskkirja nr 143, mille alusel riik võõrandab tasuta ER tema valduses ja kasutuses oleva riigile kuuluva vallasvara ning alates 11.08.1998 loetakse ER poolt soetatav vallasvara ER omandiks
  • 1998 september – Ukrainas toimunud III rahvusvahelisel ajakirjandusfestivalil nimetatakse aasta raadiosaateks Raadio 4 ukrainakeelene programm "Tšervona kalõna" (Svetlana Park, Ruta Pels ja Galina Maljutina). Aasta ajakirjanikuks nimetati Raadio 4 ajakirjanik Tooni Tonto neljandat aastat kestva saatesarja "Persona grata" eest
  • 1998. a. 17.–18. oktoober – ER 1. stuudios salvestatakse Tõnis Mägi kontsert, milles toodetakse heliplaat Eesti Raadio Aasta Muusiku 50. sünnipäevaks. Live-plaadi helirežissöör on Teet Kehlmann ning esmakordselt salvestab ER materjali kõvakettale. Kontsertsalvestust toetab TRIO GRUPP ja selle jäädvustab ka Eesti Televisioon
  • 17.–24. oktoober 1998 – Berliinis toimuval televisiooni ja raadio festivalil Prix Europa '98 raadiodraama konkursil osaleb Toomas Raudami kuuldemäng "The Fool On The Hill" (režissöör Aare Toikka) ja Mait-Ando Rauna "Uni" (režissöör Tamur Tohver). Festivalil on kohal Raadioteatri peanäitejuht Tamur Tohver ja helirežissöör Külliki Valdma
  • 1998. a. 22. oktoober – Euroraadio satelliitjaama vahendusel tehakse esimesed salvestused Klassikaraadio ja Raadio 2 programmi tarvis
  • 1998. a. 23. oktoober – Vikerraadio ja Saksamaa Liitvabariigi raadio- ja telekanal Deutsche Welle sõlmivad koostöölepingu, mille alusel hakkab VR uuest aastast vahendama DW materjale eesti keeles
  • 1998. a. 29. – 30. oktoober – ER vastvalminud õppeklassis toimub rahvusvaheline seminar Music Presentation, kus osalevad muusikatoimetajad Soome, Norra, Taani, Rootsi, Leedu, Läti ja Eesti raadiost. Peakorraldaja on Klassikaraadio produtsent Margit Peil
  • 1998. a. 1. november – vastavalt uuele struktuurile moodustatakse ER kantsleri-üldteenistuste juhi ametikoht, kelleks nimetatakse Tiia Palmaru
  • 1998. a. 9. november – Ringhäälingu nõukogu kiidab heaks ER juhatuse 29. oktoobri otsuse käivitada alates 18.detsembrist Vikerraadio ja Klassikaraadio ühine ööprogramm
  • 1998. a. 9. november – Eesti Lavastajate Liidu esimees Andres Noormets ja ER peadirektor Ain Saarna sõlmivad kokkuleppe mittekoosseisuliste lavastajatega autorilepingute üldtingimustest
  • 1998. a. 23. november – Läheb käiku vana Raadiomaja uus lift. Saab ka nalja. Uhiuus lift keeldub pidulikust avasõidust, sest vahetult enne seda tehtud viimane raskusproov ajab tõstemasina elektroonika hulluks
  • 1998. a. 7. detsember – ER esmaülekanne Klassikaraadios maailmakuulsa La Scala ooperieateatri hooaja avaetendusest Richard Wagneri "Göttendämmerung" ("Jumalate hukk")
  • 1998. a. 13. detsember – ER esitleb heliplaati, millel kõlab kuulsa klaveriduo Anna KlasBruno Lukk looming. Läbilõike ER arhiivisalvestistest koostavad Valdur Roots, Ivalo Randalu ja Eri Klas, produtsent on Tiia Teder
  • 1998. a. 15. detsember – ER esitleb heliplaati "Eesti meeleolud", millel kõlavad igihaljad eesti meloodiad eesti pianistide ja Kontsertorkestri esituses. Selle kavaga osales Vikerraadio 28. märtsil 1998 ka Euroraadio kontserdiprogrammis "Helisev Euroopa". CD produtsent on Ernst Tael
  • 1998. a. 17. detsember – ER esitleb uut eesti keele õppevahendit "Eesti rahvakalender". Kakskeelsest lugemikust ja helikassettidest koosnev õppevahend on koostatud programmis Raadio 4 kõlanud saadete põhjal. Saadetes tutvustati eesti rahvakalendri tähtpäevi. Tekstid koostas Jüri Kuuskemaa ja materjali väljaandmist toetas Euroopa Nõukogu Kultuuridevahelise Usaldusliku Suhtlemise Julgustamise komisjon
  • 1998. a. 18. detsember – Raadioteatris esitletakse Ivar Trikkeli raamatut "Ringhäälinguaeg", mille väljaandmist toetas ka ER
  • 1998. a. 18. detsember – ER tähistab 72.aastapäeva, aastapreemiad said Terje Soots, Helgi Erilaid, Priit Kuusk, Aleksandr Lukjanov, Vello Meier, David Vsevjov, Tiiu Hansen, Rein Palo, Jüri Kaubiš ja elutöö preemia Heino Pedusaar
  • 1998. a. 19. detsember – Vikerraadio ja Klassikaraadio alustavad ühist ööprogrammi "Nokturn" (ööpala), mis on koostatud populaarsest klassikalisest muusikast. Nüüd on ER kõik neli programmi ööpäevaringsed
  • 1999. a. 1. jaanuar – traditsioonilise "Näärimuusika kontserdi" Estonia Talveaias korraldab Klassikaraadio. Esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja solistid Tõnu Kaljuste juhatusel. Eesti Raadio aasta muusikuks nimetatakse Tõnu Kaljuste
  • 1999. a. 25. jaanuar – ER raamatukogu võtab vastu USA-s elava väliseestlase Eduard Treirati kingitud ligi 500 raamatut, kaalukam osa on väliseesti kirjanike looming
  • 1999. a. 8. veebruar – Ringhäälingu nõukogu kinnitab ER 1999. aasta eelarve summas 97 267 400 krooni
  • 1999. a. 15. veebruar – Euroraadio kontsert "Müüdid muusikas" Estonia Kontserdisaalis. Esineb ERSO Arvo Volmeri juhatusel, kontserti vahendab 24 Euroopa raadiojaama
  • 1999. a. 2. veebruar – pidulikult avatakse Klassikaraadio uuendatud väljastuskompleks
  • 1999. a. 25. märts – ER juhatus otsustab, et Eesti Raadio osaleb mittetulundusühingu Eesti Ringhäälingumuuseum asutamisel eesmärgiga rajada Türile ringhäälingumuuseum. Koostööpartnerid on Eesti Televisioon, Eesti Ringhäälingute Liit, Ringhäälingu Saatekeskus ja Türi linn
  • 1999. a. 20. aprill – pärast rasket haigust sureb raadiolegend Ivar Trikkel
  • 1999. a. 29. aprill – Türil allkirjastatakse Mittetulundusühingu Eesti Ringhäälingumuuseum asutamisleping. Allkirjad annavad Eesti Ringhäälingute Liidu juhatuse esimees Vello Lään, Eesti Raadio peadirektor Ain Saarna, Eesti Televisiooni muuseumi direktor Voldemar Lindström, Türi linna volikogu esimees Kalev Aun ja Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS juhatuse esimees Rein Ruudi
  • 1999. a. 17. mai – Kaitseministeerium teatab ametlikult, et lõpetab Eesti Raadio Tartu Stuudioga rendilepingu ning palub ruumid vabastada 15. augustist 1999. Seoses Balti Kaitsekolledži ehitustöödega on Tartu stuudio juba varem kolinud oma ruumidest EPA majas ajutisele rendipinnale aadressil Riia 24a. Vastupidi Kaitseministeeriumi varasematele lubadustele on nüüd selge, et stuudio ajalooliselt väljakujunenud asupaika tagasi pöörduda ei ole enam võimalik
  • 1999. a. 19. mai – ER saadab Tartu stuudio küsimuses kirja peaminister Mart Laarile, paludes Valitsuselt tagastamatu toetusena 562 000 krooni Tartu stuudio sunnitud ümberasumisega seotud kulude osaliseks katteks. Järgneb pikk kirjavahetus valitsusasutustega
  • 1999. a. 25. mai – Riigihangete Amet annab nõusoleku ER Tartu Stuudio ruumide hankimiseks ühelt pakkujalt, OÜ Filart pakub hoones Riia 24 pinda II korrusel. Müügihind on 295 m² eest 562 000 krooni
  • 1999. a. 1. juuni – Vikerraadio läheb üle omaformaadilisele öömuusikale, seni oli ööprogramm Klassikaraadioga ühine
  • 1999. a. 19. juuni – koostöös Eesti Telefoniga käivitub ER programmide uus jaotusvõrk ja kõik programmid jõuavad nüüd raadiosaatejaamadeni valguskaablis. Uus lahendus on märgatavalt kvaliteetsem ja ka odavam
  • 1999. a. 24. august – Ringhäälingu nõukogu kinnitab ER säästueelarve, kärbitud 3,2 miljonit puudutab põhiliselt investeeringuid
  • 1999. a. 27. august – eetrisse läheb "Päevakaja" 14 000. saade
  • 1999. a. 31. august – pärast mitmekuulist kirjavahetust ja vaidlusi eraldab Vabariigi Valitsus Eesti Raadiole reservfondist tagastamatu abina 562 tuhat krooni Tartu Stuudio sunnitud ümberasumisega kaasnevate kulude osaliseks katmiseks
  • 1999. a. 16. september – Tallinna Linnateater (direktor Raivo Põldmaa) ja ER Raadioteater (peanäitejuht Tamur Tohver) sõlmisid lepingu, mis sätestab kahe teatri koostöö ühisprojektide läbiviimisel. Esimese ühistööna esietendub Linnateatris juba Raadioteatris kõlanud "Hall mees"
  • 1999. a. 16.–23. oktoober – Berliini televisiooni- ja raadioprogrammide festivalil "Prix Europa" saavutas Ervin Õunapuu kuuldemäng "Õhtusöök Emmauses" 5. koha. Selle lavastas Raadioteatri peanäitejuht Tamur Tohver, helirežissöör on Külliki Valdma
  • 1999. a. 20. oktoober – Tartus vormistatakse notariaalselt ER Tartu stuudio uute ruumide ost. Pind suurusega 274 m2 asub aadressil Riia 20
  • 1999. a. 1. november – Ringhäälingu nõukogu kinnitab ER tegevussuunad aastani 2002
  • 1999. a. 15. november – Riigikogu majanduskomisjon otsustab häältega 7:4 riigivaraseaduse alusel lubada Kultuuriministeeriumil tasuta võõrandada Eesti Raadiole ministeeriumi valitsemisalas olevad raadiomajad koos maaga
  • 1999. a. 15. november – Raadio Tallinn alustab uuenenud kavaga katsesaateid. Nüüd saab sagedusel 103,5 MHz satelliidi vahendusel kuulata BBC, Deutsche Welle, Radio France'i ja Rootsi Raadio eestikeelseid saateid. Samuti edastatakse ER inglis- ja esperantokeelseid saateid
  • 1999. a. 26. november – Kultuuriministeeriumi volitatud esindaja Andres Nõlve ja ER peadirektor Ain Saarna allkirjastavad kinnistute Kreutzwaldi 14 ja Gonsiori 21 riigilt Eesti Raadiole tasuta võõrandamise lepingu, vahendab notar Sirje Rõõm. 27. detsembril langetab kinnistamisotsuse Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi Tiiu Kase
  • 1999. a. 11. detsember – ER esitleb Eesti Raadio Laululaste esimest heliplaati "Karjapoiss on kuningas", millel on 26 lastelaulu
  • 1999. a. 16. detsember – Eestimaa Rahvuste Ühenduse juhatuse asutatud esimese 2000 krooni suuruse ajakirjanduspreemia Töö eest vähemusrahvuste tutvustamisel ja tänukirja saab Vikerraadio toimetaja Madli Leikop
  • 1999. a. 18. detsember – ER 73. sünnipäev, aastapreemiad saavad vastavalt ER juhatuse otsusele Kaja Kärner, Allan Roosileht, Kersti Inno, Ildar Nisametdinov, Riina Eentalu, Ivalo Randalu, Külliki Valdma, Heiki Michelson, Laili Aasmann, Priit Laur ja Järjepidevuse preemia Helve Võsamäe
  • 1999. a. 22. detsember – ER esitleb ansambli In Spe heliplaati, millel on Erkki-Sven Tüüri kompositsioonid aastaist 1979-1981. Produtsent on Tiia Teder ning heliplaat pälvib muusikaasjatundjate väga hea vastuvõtu
  • 1999. a. 31. detsember – ER on likvideerinud kõik varasematel aastatel tekkinud võlad, kuid uuel aastal tuleb toime tulla ligi 10 miljonit väiksema riigieelarvelise toetusega
  • 2000. a. 1. jaanuar – ER võtab ametlikult kasutusele täielikult uuendatud sümboolika, mille töötas välja firma IDEA
  • 2000. a. 1. jaanuar – Vikerraadio korraldatud tavapärasel Näärimuusika kontserdil Estonia Talveaias nimetatakse 18-ndaks Eesti Raadio Aasta Muusikuks kitarrist Heiki Mätlik, kes koos sõpradega ka kontserdil esineb
  • 2000. a. 4. jaanuar – kunstnik Rait Pärg avab galeriis Sammas väljapaneku "Inimloom pildiraadios", kus osalevad ka ER programmid. Toimub Raadio 2 saatejuhi Märt Rannamäe kipsivalamine ning kunstisaalis tehakse mitme päeva jooksul otsesaateid, mida saab jälgida ka galerii aknal asuvalt ekraanilt
  • 2000. a. 13. jaanuar – seoses säästupoliitikaga otsustab ER-i juhatus alates 1. aprillist 2000 lõpetada siselehe Raadioleht väljaandmise paberkandjal
  • 2000. a. 31. jaanuar – Ringhäälingu nõukogu kinnitab ER 2000. aasta eelarve summas 89 191 300 krooni
  • 2000. a. 1. veebruar – seoses säästutueelarvega lõpetab ER lepingu Eesti Teadeteagentuuriga (ETA)
  • 2000. a. 1. veebruar – Raadio 4 peatoimetaja Mary Velmet ja saatejuht Nelli Privalova annavad üle heategevussaatega "Jõulurõõmu kuulutus" kogutud annetused. Jõhvi Gümnaasium saab vaimupuuetega laste abiõppeklassi sisustamiseks 75 tuhat krooni ja Narva lapsinvaliidide ühendus Päikene saab 75 tuhat krooni individuaalsete meditsiinivahendite soetamiseks
  • 2000. a. 3. veebruar – Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus annab Otepää haiglale üle heategevussaatega "Õnnevakk" kogutud pisut üle 50 tuhande krooni, millega toetatakse haiglale elustamisaparaadi ostmist
  • 2000. a. 8. veebruar – Uue Raadiomaja lipumastides heisatakse esmakordselt uue sümboolikaga ER firmalipud, mis jäävad heisatuks alaliselt. 12. veebruaril aga lehvib ühes lipumastis Euroopa Ringhäälingute Liidu 50. aastapäeva tähistamiseks EBU lipp
  • 2000. a. 15. veebruar – Riigikogus läbib esimese lugemise Ringhäälinguseaduse muutmise seadus, mis muudaks Ringhäälingu nõukogu moodustamise aluseid ja pädevust ning lõpetaks hiljemalt 10. juuliks ER ja ETV senise peadirektorite ja juhatuste volitused
  • 2000. a. 17. veebruar – ebarütmilise riikliku finantseerimise tulemusena on hommikul ER pangaarvel 6000 krooni
  • 2000. a. 22. veebruar – Raadioteatri 72. sünnipäeva eel avatakse põhjalikult uuendatud ja digiteeritud 8. stuudiokompleks. Traditsioonilise ER näitlejapreemia sai Helene Vannari osatäitmise eest kuuldemängus "Hall mees"
  • 2000. a. 6. märts – Viljandis alustab tööd ER senine Võru korrespondent Piret Rist. Vajaliku tööruumi aitab soodustingimustel leida Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder
  • 2000. a. 8. märts – Riigikogu võtab vastu Ringhäälinguseaduse muutmise seaduse, mis korraldab ümber ER ja ETV juhtimise. Hiljemalt 1. maiks nimetab Riigikogu uue Ringhäälingunõukogu. ER ja ETV uute juhatuste volitused algavad hiljemalt 10. juulist, sellest päevast loetakse lõppenuks ER ja ETV peadirektorite ja seniste juhatuste liikmete volitused. Seadusemuudatus teeb ka keelelist korrektuuri, nüüd kirjutatakse ringhäälingunõukogu ühe sõnana.
  • 2000. a. 17. märts – koostööprojektina annab ER välja kammermuusika heliplaadi "Significatio", millel kõlavad eesti autorite teoste esmasalvestised. Plaadi ERCD030 produtsent on Eesti Raadio Aasta Muusik Heiki Mätlik
  • 2000. a. 18. märts – varalahkunud helilooja Alo Mattiiseni heliplaadi "Roheline muna + Näärmed" esitlus. Oma kunagise muusikatoimetaja loomingu CD väljaandmisel osaleb ka ER
  • 2000. a. 3. aprill – ER suurendab uudiste mahtu. Tulenevalt kuulajauuringutest algab päevasündmusi kokkuvõttev uudistesaade "Päevakaja" nüüd kell 18. Kell 20 on eetris endiselt pikem uudistesaade, kuhu mahuvad ka värsked uudiselõigud, samuti kohalike uudiste blokk. Kavasse lisandub lühike uudistesaade kell 21.00. Programm Raadio 2 on argipäevase 37 uudistesaatega Eesti kõige suurema uudistemahuga raadiojaam
  • 2000. a. 20. aprill – Ringhäälingunõukogu esimeheks sai salajasel hääletusel isamaaliitlane Tiit Sinissaar ja aseesimeheks keskerakondlane Peeter Kreitzberg. Riigikogu liikmetest kuuluvad uude ringhäälingunõukokku veel Ignar Fjuk Reformierakonnast, Marju Lauristin Mõõdukatest ja Villu Reiljan Rahvaliidust. Neljast eksperdist on nõukogu liikmed TV3 endine juht Andres Jõesaar, audiitor Andres Root, Mõõdukate erakonda kuuluv ETV endine peadirektor ja meediaõppejõud Hagi Šein ning kirjastaja Silva Tomingas
  • 2000. a. mai – valmib ER fonoteegi koduleht, mis sisaldab ka unikaalseid helinäiteid arhiivist
  • 2000. a. 11. mai – Ringhäälingunõukogu kuulutab välja konkursi ER juhatuse esimehe ja liikmete ning ETV juhatuse esimehe ja liikmete ametikohtadele. 25. mail annab Ringhäälingunõukogu teada, et Eesti Raadio juhatuse esimehe ametikohale kandideerivad Tiina Tamman, Kert Kärner ja Ain Saarna ning juhatuse liikmeks Mart Ummelas ja Tamur Tohver
  • 2000. a. 26. mai – esimene saade veel ehitusjärgus olevatest ER Tartu stuudio uutest ruumidest. Kell 14.05 läheb eetrisse Vikerraadio otsesaade "Argipäev", mille külaline on Tartus viibiv peaminister Mart Laar, saatejuhid Anne Osvet ja Uku Toom
  • 2000. a. 31. mai – Raadio 4 esitleb ukraina rahvamuusikaansambli Žurba helikassetti, mis valmis ER ja Eesti ukrainlaste kogukonna koostööna
  • 2000. a. 20. juuni – ER spordisaadete toimetus tähistas 70. sünnipäeva
  • 2000. a. 10. juuli – ER juhatuse esimehena alustab tööd senine ER peadirektor Ain Saarna, juhatuse liikmed on tehnikadirektor Tiit Kasemetsa ja finantsdirektor Joel Sarv
  • 2000. a. august – Radio France andis koostöös Eesti Raadioga välja eesti rahvamuusika albumi, programmi koostas Heino Pedusaar
  • 2000. a. 18. detsember – vastavalt ER juhatuse otsusele saavad aastapreemiad Mari Tarand raamatuaastale pühendatud saatesarja "Ex Libris" toimetamise eest; Margit Kilumets keskpäevaprogrammi "Kahega lõunal" ajakirjanduslikult kõrgel tasemel toimetamise ja läbiviimise eest; Helle Paas professionaalse tegevuse eest helisalvestiste töötlemisel ja helikompositsioonide loomisel; Lilia Sokolinskaja Eesti poliitilise elu tasakaalustatud ja kõrgel professionaalsel tasemel kajastamise ja analüüsimise ning saatesarja "Me läheme Euroopasse" käivitamise eest; Vallo Kelmsaar professionaalsuse eest uudiste vahendamisel; Jaan Tootsen ja Külli Tüli saatesarja "Raadio Ööülikool" idee ja teostuse eest; Aili Jõeleht nüüdismuusika kõrge professionaalse salvestamise eest; Leho Kalev kohusetundliku töö eest vahetusjuhatajana; Erkki Neidre arvutisüsteemide arendamise ja töökorras hoidmise eest; Siiri Kaiste korrektse töö eest; Reet Made kauaaegse töö eest lastesaadete toimetajana; Tiina Sillam kauaaegse töö eest ingliskeelsete saadete toimetajana; Rein Oja mängukaru Fredi rolli eest Urmas Vadi kuuldemängus „Varasta veel võõraid karusid“ ja Eisenringi rolli eest Max Frischi kuuldemängus „Härra Biedermann ja tulesüütajad“
  • 2000. a. detsember – ER aasta muusik on Olari Elts
  • 2001. a. 3. jaanuar – avati uuendatud Raadio 2 stuudio, mille peamiseks ehteks uus digitaalpult. Raadio 2-st sai esimene raadiojaam Eestis, kes läks üle digitaalväljastusele
  • 2001. a. 1. märts – ajakirja Nädal parima nais- ja meessaatejuhi auhind tuli Eesti Raadiosse (Electra, Margus Saar). Parim raadiosaade – Raadio 2 "Kahega lõunal"
  • 2001. a. juuni – Raadio 2 ja internetiportaal ilm.ee alustasid ühiselt ilmateate edastamist RDS abil
  • 2001. a. november – ER esitles 6 plaadist koosnevat kogumikku Georg Ots "Anthology"
  • 2001. a. detsember – Eesti Post laskis käibele 4,4-kroonise margi, mis on pühendatud Eesti ringhäälingu 75. aastapäevale
  • 2001. a. 18. detsembril avas Türil uksed Eesti Ringhäälingumuuseum
  • 2001. a. 18.detsember – ER aastapreemiad saavad Anne Erm hea muusika väsimatu ja ennastsalgava propageerimise eest; Hillar Palamets sisukate ning silmaringi avardavate saadete “Ajalootund” ja “41. aasta” eest; Margit Peil kontserdiülekannete ning barokk- ja vanamuusikasündmuste järjepideva sisuka kajastamise eest; Andrei Hussainov järjekindluse ja professionaalsuse eest saatesarjade “Järjejutt” ning “Kuula ja kuule” toimetamisel ja teostamisel; Mall Mälberg hingestatud töössesuhtumise ja professionaalsuse eest; Heli Pikk ja Heli Teedla suurprojekti “Georg Ots – Anthology” produtseerimise eest; Kaupo Varandi Eesti Raadio tehnilise keskuse projekteerimise eest; Ülo Pruul arvutivõrkude arendamise eest; Kersti Raudam auditooriumiuuringute järjepidevuse eest
  • 2002. a. mai – Eesti Raadio ja Pimedate Infoühing Helikiri sõlmisid lepingu, mille tulemusel jõuavad vaegnägijateni Raadioteatri kuuldemängud
  • 2002. a. sügis – Vikerraadio toimetaja Haldi Normet-Saarna ja rännumees Hendrik Relve loodud teadmistesari "Kuula rändajat" jõuab õppematerjalina koolidesse
  • 2002. a. 1. oktoober – Klassikaraadio sai Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia
  • 2002. a. november – võimalus kuulata Raadioteatri kuuldemänge Tallinna Keskraamatukogus
  • 2002. a. 18. detsember – ER aastapreemiad said Tamur Tohver, Pille-Riin Purje ja Külliki Valdma 10-osalise kuuldemängu “Ekke Moor” lavastamise eest Raadioteatris; Haldi Normet-Saarna, Olev Ehrlich ja Hendrik Relve multimeedia CD "Kuula rändajat" eest; Urmas Leinfeld Eurovisiooni lauluvõistluse 2002 raadioprojekti vedamise eest programmis Raadio 2; Maia Lilje saatesarja “2000 aastat muusikat” eest; Olga Šubin saatesarja “Vaateväljas” toimetamise eest ja Vytautas Martinonis digitaalse helitöötlussüsteemi Jutel RadioMan juurutamise eest
  • 2003. a. 30. juuni – Mongoolia presidendi Natsagyn Bagabandi ametliku visiidi raames Eestisse allkirjastasid suursaadik Tugalkhuu Baasansuren ja ER juhatuse esimees Ain Saarna Mongoolia Raadio ja Eesti Raadio ja vahelise koostöölepingu, mille tulemusena vahetati hiljem ajakirjanike delegatsioone
  • 2003. a. 18. detsember – ER aastapreemiad said Tiia Teder CD sarja Eesti heliloojad (I-IV) produtseerimise eest; Uudistetoimetus Riigikogu valimiste “Valimisstuudio tulemusvalve” ning “Eurohääletuse tulemusvalve” korraldamise ja läbiviimise eest; Tiit Kusnets alternatiivse muusika tutvustamise eest saatesarjades “Kõrvaline muusika”, “NYYD-muusika”, “Eikellegimaa” ja “Fantaasia”; Herbert Tsukker keskkonnateemade värvika käsitlemise eest programmis Raadio 4; Tamur Tohver audiovisuaalse kunsti raamatu “Tasa kuulata on kergem” eest; Toivo Makk pikaajalise tubli töö eest Eesti Raadios; Vello Mikk pikaajalise tubli töö eest Eesti Raadios; Ago Vilo pikaajalise koostöö eest Eesti Raadioga; Marju Koppel ennastsalgava viirusetõrje eest arvutivõrgus; Heiki Michelson tehnilise keskuse ümberseadistamisel tehtud tubli töö eest
  • 2004. a. 1. juuni – ER juhatuse esimehena alustab tööd senine Tallinna abilinnapea Margus Allikmaa
  • 2005. a. jaanuar – ER aasta muusik 2004 on Helena Tulve
  • 2005. a. jaanuar – ETV ja ER loovad ühise korrespondentpunkti Ameerika Ühendriikides
  • 2005. a. 8. veebruar – ER sai Pressinõukogu liikmeks
  • 2005. a. 1. juuni – ER ja ETV avasid lasteportaali http://www.meieoma.ee/
  • 2005. a. 23. september – ER ja ETV tähistasid jalgpallikohtumisega 25 aasta möödumist skandaalsest jalgpallimatšist. Seekord võitis ETV 1:0
  • 2005. a. 16. oktoober – Tallinna Muusikakeskkooli lastekoor (dirigent Ingrid Kõrvits) võitis maineka koorikonkursi “Let the peoples sing”. Võistlusele lähetas koorid ER
  • 2005. a. detsember – Riigikogu kinnitas ER ja ETV ühise arengukava aastateks 2006-2008
  • 2006. a. jaanuar – ER aasta muusik 2005 on Olav Ehala
  • 2006. a. – ER, Eesti Päevaleht ja kirjastus Väike Vanker hakkavad välja andma Ööülikooli heliraamatuid
  • 2006. a. mai-juuli – Raadio Tallinn muutis saatekava ja muutus Internetis kogu programmi ulatuses kuulatavaks
  • 2006 – Eesti Raadio tähistas kogu aasta jooksul ringhäälingu 80. aastapäeva
  • 2006. a. 5. oktoober – ER ja ETV meediakonverents “Kui vaba on sõnavabadus”
  • 2006. a. detsember – ilmus raadioraamat “Rääkiv plekk-kruus ja teisi raadiojutte”, koostaja Kerttu Soans
  • 2006. a. detsember – Rahvusooper Estonia Sinise saali seinale paigaldati mälestusplaat, tähistamaks aastaid 1927-1944, kui ringhääling asus selles majas
  • 2007. a. 18. jaanuar – Riigikogu võttis vastu Rahvusringhäälingu seaduse
  • 2007. a. 22. mai – Rahvusringhäälingu nõukogu kinnitas ERR-i juhatuse esimeheks Margus Allikmaa
  • 2007. a. 31. mai – Eesti Raadio lõpetas tegevuse iseseisva ringhäälinguorganisatsioonina

Eesti Raadio juhid 1925–2007[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aleksander Tamm 1925–1926 osaühisuse Raadio-Ringhääling juhatuse esimees (asjaajaja-direktor H. Oll-Reinson);
  • Arnold Kapsi 1927, Raadio-Ringhäälingu juhatuse esimees (direktor August Kõiva);
  • Juhannes Luts 1928 osaühisuse juhatuse esimees (direktor Karl Reinmann);
  • Karl Reinmann (Reinaste) 1921–1931 juhatuse esimees;
  • Jakob Loosalu 1934 Raadio-Ringhäälingu juhatuse esimees;
  • Gustav Jallajas 1. juuli 1934 – 9. september 1934 Riigi Ringhäälingu ajutine direktor;
  • Fred Olbrei 10. september 1934 – 21. juuni 1940 Riigi Ringhäälingu direktor;
  • Igor Bogolepov juuli 1940 – 26. august 1941 nõukogude ringhäälingu sisuline juht Tallinnas (märtsist 1941 raadiokomitee esimees);
  • E. G. Mayer-Goldenstädt sügis 1941 – september 1944 sonderführer Landesser Revalis;
  • Paul Uusman 1944–1949 Eesti NSV Raadiokomitee esimees; 1949–1953 Eesti NSV Raadioinformatsiooni Komitee esimees;
  • Ülo Koit 1953 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse ülema ajutine kohusetäitja, 1957–1964 Raadio ja Televisiooni Komitee esimehe asetäitja;
  • Lembit Kaik 1953–1957 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse ülem;
  • Aado Slutsk 1964 – 1969 Raadio ja Televisiooni Komitee esimehe asetäitja, 1969–1981 Raadio ja Televisiooni Komitee esimehe asetäitja, Eesti Raadio direktor;
  • Allan Kullaste 1981–1982 Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe asetäitja;
  • Uno Tulp 1982–1986 Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe asetäitja;
  • Rein Elvak aprill – detsember 1986 Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe asetäitja (raadio alal);
  • Mart Siimann 1987–1989 Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe asetäitja;
  • Peeter Sookruus 1989–1990 Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe asetäitja, 1990–1992 Eesti Raadio peadirektor, 1994–1997 Eesti Raadio peadirektor;
  • Herkki Haldre 1992–1994 Eesti Raadio peadirektor;
  • Ain Saarna 1997–2000 Eesti Raadio peadirektor, 2000–2004 Eesti Raadio juhatuse esimees;
  • Margus Allikmaa 2004–2007 Eesti Raadio juhatuse esimees.

Eesti Raadio diktorid[muuda | muuda lähteteksti]

Läbi aegade on Eesti Raadios diktoriametit pidanud Aleksander Tamm, Felix Moor, Vardo Holm, Erika Weidenbaum, Irene Lebas-Menning, Lisette Peek-Anilin, Andres Birk, Ellen Bachmann-Olbrei, Robert Koha, Lydia Saarman, Lia Saarepera, Cordula Eller, Doreen Heinsoo, Silvia Krunt-Kalpus, Olev Madivere, Heljo Miilen, Voldemar Sool, Otto Samma, Linda Kald-Rummo, Vello Rummo, Valter Ojakäär, Elfriede Ilves, Rein Lepik, Einari Koppel, Gunnar Kilgas, Aino Ripus, Lydia Koik, Elsa Pant, Hans Kivilo, Endel Sõerde, Eldur Ploompuu (Leo Känd), Heino Irjas, Taimi Seljamaa, Helju Korv, Endel Padrik, Aksel Küngas, O. Sild, Marika Villa, Toomas Lasmann, Härmo Saarm, Jaak Hallika, Heino Köögard, Marite Kallasma, Aare Kreilis, Age Raa, Rein Küttim, Urve Koni, Milvi Tischler, Uno Kaupmees, Kaja Kärner, Helgi Ilo, Mare Luuk, Margus Hunt, Tõnis Tirel, Anne Eenpalu, Sirje Eesmaa, Urmas Liiv, Reet Tõllasepp, Ülle Karu, Aet Ilves jt.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]