Enn Vetemaa

Allikas: Vikipeedia
Enn Vetemaa
Vetemaa, Enn.IMG 4530.JPG
Enn Vetemaa esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 29. mail 2011
Sünniaeg 20. juuni 1936
Sünnikoht Tallinn[1]
Surmaaeg 28. märts 2017 (80-aastaselt)
Surmakoht Tallinn
Haridus Tallinna Tehnikaülikool
Eesti Muusikaakadeemia

Enn Vetemaa (20. juuni 193628. märts 2017 Tallinn) oli eesti kirjanik ja helilooja.

Ta õppis Tallinna 22. Keskkoolis. Ta lõpetas TPI keemiainsenerina 1959. aastal ja Konservatooriumi kompositsiooni erialal 1965. aastal. Konservatooriumis olid tema õpetajateks Anatoli Garšnek ja Heino Eller. Vetemaad juhendas Eesti Heliloojate Liidu noortesektsioonis heliloomingu alal Boris Kõrver ja Edgar Arro.[2]

Ta on töötanud muu hulgas Tallinna Paberivabrikus meistrina (19591960), ajakirja Küsimused ja Vastused kaastöölisena (19631965), ETV vanemtoimetaja ning kirjandus- ja kunstisaadete peatoimetajana (1965–1969), Kirjanike Liidu luulekonsultandina (1969–1976), kirjastuse Kupar juhina ning vabakutselise kirjanikuna.

Vetemaa kuulus aastast 1994 Eesti Heliloojate Liitu ja aastast 1966 Eesti Kirjanike Liitu.[2][3]

Vetemaal oli suvila Raplamaal Raikküla vallas Lipa külas. Teda on ristinud Uku Masing.[4]

Vetemaa meelisžanriks oli instrumentaalkontsert (sealhulgas kontserdid fagotile, oboele, trompetile) ja ta eelistas saksofonikvartetti (sealhulgas 3 saksofonikvartetti, Saksofonikvintetti, "Juunimuusikat").[2]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Enn Vetemaa on kirjutanud luuletusi, jutustusi, romaane, näidendeid, filmistsenaariume, muusikatekste, publitsistikat ja tõlkinud peamiselt laulusõnu (nt Frederick Loewe'i muusikalile "Minu veetlev leedi"), aga ka muid tekste.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Heliloomingut[muuda | muuda lähteteksti]

Heliloojana on eelkõige 1990. aastatel kirjutanud instrumentaalteoseid.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 19661990 kuulus NLKP-sse.

2007. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas, kuid ei pääsenud riigikokku.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]