Artur Alliksaar
Artur Alliksaar (kuni 1936. aastani Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu – 12. august 1966) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (1941–1942). 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. 1943–1944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 1944–1949 töötas Artur Alliksaar Eesti NSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti.
Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel.
Artur Alliksaar on maetud Tartu Pauluse kalmistule.
Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides, avaldades ulatuslikku mõju ka teistele kirjanikele. Luuletaja Andres Ehin on tituleerinud teda "Tartu boheemlaste kuningaks".[1]
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
- "Nimetu saar" (näidend, 1966)
- "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968)
- "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976)
- "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984)
- "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998, 2004, 2007 ja 2011)
- "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002)
Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]
- "Artur Alliksaar mälestustes", koostanud Henn-Kaarel Hellat. Ilmamaa, Tartu 2007, 240 lk; ISBN 9789985771570; sisaldab lk 7–68 Alliksaare kirju Eino Lainvoole, Leida Tigasele, Rein Sepale ja Otto Sammale; mälestuste autorid on: Ain Kaalep, Henn-Kaarel Hellat, Matti Vaga, Leo Metsar, Ottniel Jürissaar, Madis Kõiv, Andres Ehin, Ain Raitviir, Henno Arrak, Ave Alavainu, Karin-Margareta Torpats, Ilmar Anvelt, Paul-Eerik Rummo ja Mirjam Peil
- Margit Mõistlik, "On raske vaikida ja laulda mul. Artur Alliksaare elust". Menu kirjastus, Tallinn 2011, 208 lk; ISBN 9789949470938
Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]
- Leo Metsar, "Mälestuskilde Artur Alliksaarest" – Keel ja Kirjandus 1988, nr 1, lk 46–51
- "Sõna on mu kirg ja nõrkus" (Artur Alliksaare laagri- ja asumiskirju; kommenteerinud Mart Orav) – Akadeemia 1990, nr 1, lk 137–167 ja nr 2, lk 372–399
- Madis Kõiv, "Pikk õhtupoolik Artur Alliksaarega" (ettekanne Tartu kirjanduspäevadel 1983) – Akadeemia, 1990, nr 6; ka Madis Kõivu raamatus "Luhta-minek", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 377–389
- Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, ER, Tallinn 1991, lk 368–375 (ülevaate autor Toomas Liiv)
- Henn-Kaarel Hellat, "Mõte Artur Alliksaare luules ja tema luule mõte" (ettekanne Tartu kirjanduspäevadel 1975) – H.-K. Hellati kriitikakogumikus "Raamatu sisse minek", ER, Tallinn 1991, lk 115–135
- Eino Lainvoo, "Keskustelu Artur Alliksaarega Narva laagri laatsaretis" – Akadeemia 1995, nr 8, lk 1633–1638
- Hasso Krull, "Valmisolek ja ihaldav produktsioon. Kaks Alliksaart" (Alliksaar kui arbuja ja arbujate eitus) – Looming 1998, nr 5, lk 776–784; ka H. Krulli raamatus "Millimallikas: kirjutised 1996–2000", Tallinn 2000, lk 15–28
- "Artur Alliksaare dokumenteeritud legend" (Alliksaare kirjutatud 4 avaldust seoses vangilaagris viibimisega). Koostanud ja kommenteerinud Paul-Eerik Rummo – Keel ja Kirjandus 2003, nr 4, lk 298–307
- Artur Alliksaare kiri EK(b)P Keskkomitee sekretärile – Tuna 2004, nr 3, lk 83–85 (Madis Kõivu kommentaar lk 86–87)
- Eino Lainvoo, "Artur Alliksaare saatusekaaslasena Narva laagris"; järelsõna: Ain Kaalep – Looming 2011, nr 10, lk 1386–1408
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Andres Ehin "Ööga üks" Keel ja Kirjandus 5/2011, lk 321-333
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Artur Alliksaar |
- Luule (deadlink)
- Janika Kronberg, "Alliksaare akadeemia" - Postimees 13. 9. 1997, lk 15 (Internet Archive)
- Andres Ehin, "Pillaja? Prohvet? Maagiline mängur igatahes!" (koondkogu "Päikesepillaja" arvustus) – Eesti Päevaleht 13. 9. 1997, lk 8
- Aivar Kull, "Ammendamatu Alliksaar" (koondkogu "Päikesepillaja" arvustus) – Tartu Postimees 16. 4. 1998, lk 4; ilmunud ka A. Kulli raamatus "Kulli pilk", Tartu 2005, lk 116-118 (deadlink)
- Janika Kronberg, "Luuletaja kestev elu" (Alliksaar 80) – Postimees 15. 4. 2003, lk 16 (deadlink)
- Aivar Kull, "Armastuse psühholoog" (valimiku "Alliksaar armastusest" arvustus) – Tartu Postimees 15. 4. 2003, lk 2; ilmunud ka A. Kulli raamatus "Kulli pilk", lk 119-120 (deadlink)
- Kaido Jaanson, "Ei ole paremaid, halvemaid aegu, on üksnes hetk, milles elame praegu" – Kesknädal 4. 4. 2007 (Internet Archive)
- Heldur Jõgioja, "Artur Alliksaart meenutades..." – Videvik 19.4.2007, nr 17 (deadlink)
- Aivar Kull, "Artur Alliksaart kuldab mälestuste sära" (kogumiku "Artur Alliksaar mälestustes" arvustus) – Tartu Postimees 31. 10. 2007, lk 5 (deadlink)
- Moja Konno, "Alliksaarest Alliksaart nägemata" (artikli lõpus) – Kultuur ja Elu 2010, nr 4, lk 51–52
- Aivar Kull, "Põhjalik pilguheit luuletaja elurajale" (Margit Mõistliku elulooraamatu arvustus) – Tartu Postimees 20. 1. 2012, lk 5