Uus-Kaledoonia

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Uus-Kaledoonia ja sõltkondade ala

prantsuse Territoire de la Nouvelle-Calédonie et dépendances

Flag of France.svg
Uus-Kaledoonia lipp*

Pindala: 18 575,5 km²
Elanikke: 245 600 (2009)
Keskus: Nouméa
Uus-Kaledoonia asendikaart
*Prantsusmaa lipp on ametlik

Uus-Kaledoonia (kohalik nimi Kanaky) on Prantsusmaa meretagune ala. Asub Vaikses ookeanis Korallimere idaosas. Hõlmab Uus-Kaledoonia saare, Loyauté saared ning hulga väiksemaid lähisaari.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saarte rannajoon on liigestunud ning korallrahuderohke. Uus-Kaledoonia siseosa on mägine.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uus-Kaledoonias valitseb troopiline, ookeanilt puhuvate kagupassaatide tõttu niiske kliima. Aasta keskmine temperatuur on 21-26 °C, sademeid 1050-2250 mm/a. Sademete hulk on suurem mägede idanõlvul.

Taimestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leivad hõrendikud ja rohumaad (savann), metsadest okasmetsad. Metsade all 39% pindalast.

Maavarad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leidub niklimaaki (veerand teadaolevaist varudest maailmas), kroomi-, raua-, koobalti-, mangaani-, vase-, plii- ning tsingimaaki, kulda ja hõbedat.

Uus-Kaledoonia kaart

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suuremad etnilised rühmad on melaneeslastest kanakad (44%), eurooplastest sisserännanute järeltulijad (34%), polüneeslased (9%) ja indoneeslased (5%).

Religioonidest on enim pooldajaid katoliiklusel (60%). Muudest on arvukamalt protestante (30%).

Ametlikuks keeleks on prantsuse keel. Põliselanikud (melaneeslased) kõnelevad 33 eri dialekti.[viide?]

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maavaraderikkuse tõttu kuulub Uus-Kaledoonia Okeaania rikkamate maade hulka. Saarel asub umbes 20% maailma teadaolevatest niklivarudest.

Kaevandatakse ja sulatatakse niklit, koobaltit ja rauda.

Tegeldakse troopilise põllumajanduse ning kalandusega. Peetakse veiseid ja sigu, kasvatatakse jamssi, bataati, kookospalmi. Välja veetakse koprat ning kohvi.

Rahaühikuna on käibel CFP frank (XPF). SKT inimese kohta oli 14 800 USA dollarit (2003) ja 26 554 eurot (2007).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kanakade saartele jõudmise ajaks peetakse 2.-3. aastatuhandet eKr.

1774 avastas James Cook saared eurooplastele.

1853 kuulutati Uus-Kaledoonia Prantsusmaa valduseks.

1984. aastast on Uus-Kaledoonial siseautonoomia.

1998. aastal pidi toimuma referendum Uus-Kaledoonia iseseisvuse üle, mis jäi aga toimumata. Uus referendum on kavas 2014. aastal.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uus-Kaledoonia jaguneb 3 provintsis ja need 33 vallaks.

Lõunaprovints Põhjaprovints Saareprovints
  1. Thio
  2. Yaté
  3. L'Île-des-Pins
  4. Le Mont-Dore
  5. Nouméa
  6. Dumbéa
  7. Païta
  8. Bouloupari
  9. La Foa
  10. Sarraméa
  11. Farino
  12. Moindou
  13. Bourail
  14. Poya (lõunaosa)
  1. Poya (põhjaosa)
  2. Pouembout
  3. Koné
  4. Voh
  5. Kaala-Gomen
  6. Koumac
  7. Poum
  8. Belep
  9. Ouégoa
  10. Pouébo
  11. Hienghène
  12. Touho
  13. Poindimié
  14. Ponérihouen
  15. Houaïlou
  16. Kouaoua
  17. Canala
  1. Ouvéa
  2. Lifou
  3. Maré

New Caledonia administrative1.png

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]