Uus-Kaledoonia
 |
See artikkel vajab ajakohastamist. Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus. |
| Uus-Kaledoonia ja sõltkondade ala |
|
|
| prantsuse Territoire de la Nouvelle-Calédonie et dépendances |
|
|
 Uus-Kaledoonia lipp* |
|
|
| Pindala: 18 575,5 km² |
| Elanikke: 245 600 (2009) |
| Keskus: Nouméa |
|
|
 *Prantsusmaa lipp on ametlik |
Uus-Kaledoonia (kohalik nimi Kanaky) on Prantsusmaa meretagune ala. Asub Vaikses ookeanis Korallimere idaosas. Hõlmab Uus-Kaledoonia saare, Loyauté saared ning hulga väiksemaid lähisaari.
Sisukord |
Loodus [muuda]
Saarte rannajoon on liigestunud ning korallrahuderohke. Uus-Kaledoonia siseosa on mägine.
Kliima [muuda]
Uus-Kaledoonias valitseb troopiline, ookeanilt puhuvate kagupassaatide tõttu niiske kliima. Aasta keskmine temperatuur on 21-26 °C, sademeid 1050-2250 mm/a. Sademete hulk on suurem mägede idanõlvul.
Taimestik [muuda]
Leivad hõrendikud ja rohumaad (savann), metsadest okasmetsad. Metsade all 39% pindalast.
Maavarad [muuda]
Leidub niklimaaki (veerand teadaolevaist varudest maailmas), kroomi-, raua-, koobalti-, mangaani-, vase-, plii- ning tsingimaaki, kulda ja hõbedat.
Rahvastik [muuda]
Suuremad etnilised rühmad on melaneeslastest kanakad (44%), eurooplastest sisserännanute järeltulijad (34%), polüneeslased (9%) ja indoneeslased (5%).
Religioonidest on enim pooldajaid katoliiklusel (60%). Muudest on arvukamalt protestante (30%).
Ametlikuks keeleks on prantsuse keel. Põliselanikud (melaneeslased) kõnelevad 33 eri dialekti.[viide?]
Majandus [muuda]
Maavaraderikkuse tõttu kuulub Uus-Kaledoonia Okeaania rikkamate maade hulka. Saarel asub umbes 20% maailma teadaolevatest niklivarudest.
Kaevandatakse ja sulatatakse niklit, koobaltit ja rauda.
Tegeldakse troopilise põllumajanduse ning kalandusega. Peetakse veiseid ja sigu, kasvatatakse jamssi, bataati, kookospalmi. Välja veetakse koprat ning kohvi.
Rahaühikuna on käibel CFP frank (XPF). SKT inimese kohta oli 14 800 USA dollarit (2003) ja 26 554 eurot (2007).
Ajalugu [muuda]
Kanakade saartele jõudmise ajaks peetakse 2.-3. aastatuhandet eKr.
1774 avastas James Cook saared eurooplastele.
1853 kuulutati Uus-Kaledoonia Prantsusmaa valduseks.
1984. aastast on Uus-Kaledoonial siseautonoomia.
1998. aastal pidi toimuma referendum Uus-Kaledoonia iseseisvuse üle, mis jäi aga toimumata. Uus referendum on kavas 2014. aastal.
Haldusjaotus [muuda]
Uus-Kaledoonia jaguneb 3 provintsis ja need 33 vallaks.
| Lõunaprovints | Põhjaprovints | Saareprovints | |
|---|---|---|---|
|
|
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Uus-Kaledoonia |
Iseseisvad riigid: Austraalia | Belau | Fidži | Kiribati | Marshalli Saared | Mikroneesia Liiduriigid | Nauru | Paapua Uus-Guinea | Saalomoni Saared | Samoa | Tonga | Tuvalu | Uus-Meremaa | Vanuatu
Sõltuvad alad: Ameerika Samoa | Baker | Cooki saared | Guam | Hawaii | Howland | Jarvis | Johnston | Kingman | Midway saared | Niue | Norfolk | Palmyra | Pitcairn | Prantsuse Polüneesia | Põhja-Mariaanid | Tokelau | Uus-Kaledoonia | Wake | Wallis ja Futuna
