Tallinna lennujaam
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2025) |
 |
See artikkel on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit AS Tallinna Lennujaam |
| Lennart Meri Tallinna lennujaam | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Tallinna lennujaama terminal | |||||||||
| IATA: TLL – ICAO: EETN | |||||||||
| Üldandmed | |||||||||
| Tüüp | tsiviillennuväli | ||||||||
| Valdaja | Eesti riik | ||||||||
| Asukoht | Tallinn | ||||||||
| Avati | 20. september 1936 | ||||||||
| Üldkõrgus | 40[1] m | ||||||||
| Koordinaadid | 59° 24′ 59″ N, 24° 47′ 57″ E | ||||||||
| Kaart | |||||||||
  | |||||||||
| Lennurajad | |||||||||
| |||||||||
| Statistika (2024) | |||||||||
| Reisijaid | 3 491 799 | ||||||||
| Muutus | +17.9% (2023–2024) | ||||||||
Lennart Meri Tallinna lennujaam (ka Tallinna lennujaam, varem Ülemiste lennujaam; ICAO: EETN, IATA: TLL) on Eesti suurim lennujaam. Lennujaamast, mis asub Tallinna kesklinnast nelja kilomeetri kaugusel Ülemiste järve idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud.
Lennujaamas on üks 3480 m pikkune ja 45 m laiune asfaltbetoonkattega lennurada, mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu Boeing 747 ning Airbusi suurimal lennukil A380.[3] Lennuväljal on viis ruleerimisrada ja 14 terminaliväravat.
29. märtsil 2009 nimetati lennujaam Eesti teise presidendi auks Lennart Meri nime kandvaks lennujaamaks.[4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Seoses reisijateveo mahtude kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada tsiviillendude tarvis Tallinna uus lennuväli. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivatele lennukitele või vesilennukitele. Seetõttu leiti, et uues lennujaamas peaks olema vastuvõtuvõimalus mõlemale. Pärast Aeronaudi pankrotistumist võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla Teedeministeerium. Sobivaks osutus üksainus koht, milleks oli Dvigateli tehase tagune Sõjamäe mõisa heinamaa. [5]
26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu Tallinna avaliku lennuvälja alla maade sundvõõrandamise seaduse. Kuna Tallinnas puudus korralik, linna lähedal paiknev tsiviillennuväli, otsustasid EV riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka lennusadam. Lennuvälja tarvis otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad Ülemiste järve kaldal Dvigateli tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Lennuvälja tarbeks sundvõõrandati üle 10 ha tehase Dvigatel halduses ja 22 ha Wagnerite pärijate käes olnud maad. [5]
Teedeministeerium otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise Mõigu mõisa kanali vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna avalikuks lennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus maa-alal, mida piiras lõunast endise Mõigu mõisa Mõigu kanal, põhjast Dvigateli tehased, ning mille ühe külje moodustab Ülemiste järv. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks lisaks maksma viis miljonit senti. [5]
Asukoha suurimaks puuduseks oli asjaolu, et lume sulamise ajal ja vihmastel sügistel oli heinamaa olnud osaliselt lausa vee all. Seetõttu tuli alustada Ülemiste lennuvälja rajamist kõigepealt mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. [5]
Lennuvälja ehitustöid alustati 1931. aasta novembris, tööd kestsid kuni lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolme kilomeetri jagu drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli murukattega lennuväli enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. [5]
Riigi eraldatud hädaabitöödeks määratud summadest osa läks lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja maa-alal Ülemiste kaldal püstitati angaar ühes töökojaga, bensiinikelder, ja kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. [5]
1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimeseks Ülemiste lennuvälja kasutanud reisilennukiks oli Poola firma LOT lennuk, mis maandus seal 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad Nehatu lennuväljalt üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid Derulufti lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumisel anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. [5]
1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevatest kividest ja 1933. aasta talvel ehitati valmis sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid Aero OY vesilennukid randuma riigile kuuluvas lennusadamas ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud Ülemiste järve lennusadam suleti. [5]
Lennuvälja angaar sai katuse alla jaanuaris 1934. Selles oli põrandapinda 1440 m², millele mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka lennujaama ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka vesivarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Ülemiste lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukitele 2. mail 1934. [5]
Lennuohutuse suurendamiseks otsustati rajada Tallinna peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati Koplisse senise rannaraadiojaama asukohta. Vastavate summade ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaama maksudest. [5]
1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd peamiselt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud olemasolevat sadamat kasutada, mistõttu otsustati järve maabumissilla asukohas süvendada ja ehitada uus maabumissild. Uus sild oli poolringi kujuline puidust rajatis, mis võimaldas silduda samaaegselt kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. [5]
1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. [5]
1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45 reisijat päevas, vahel ka sada ja enam. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga Helsingisse, pooleteist tunniga Leningradi, nelja tunniga Stockholmi ja seitsme tunniga Berliini. [5]
Pinnasekattega lennuvälja polnud võimalik kevadel ja sügisel pehme pinnasega kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jää tekkimise ja lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ning sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennuradade rajamine oleks võimaldanud kasutada lennuvälja kõigil aastaaegadel. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukitest ja ehitada need ümber ratastelikule. Kõva kattega lennuraja ehitamine muutus möödapääsmatuks. [5]
1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurga all kolmnurkselt paiknevat 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tolleaegsed propellerlennukid olid võimelised tõusma õhku küll lühikeselt rajalt, kuid olid väga tundlikud külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati tollastes lennujaamades välja mitu üksteise suhtes nurga all asetsevat lennurada, mis võimaldas lennukitel startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja administratiivhoone ees olevale perroonile. [5]
Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad. Tegemist oli esimeste Eestis ehitatud betoonist lennuradadega, milleks kulus 5396 m3 kuupmeetrit kive, 4100 m3 killustikku ja 137 t tsementi. [5]
16. detsembril 1936 valmis Helsingis Malmi lennuväli ja samast päevast alustati ka ratastelikute lennukite liiklust Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. Soome lennukid ehitati ümber ratastelikutele ja Tallinna liinil algas regulaarne lennuliiklus ratastelikutel lennukitega 1937. aasta jaanuaris. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral militaarsetel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. [5]
1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama Lufthansa. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid Junkersi JU-52 ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega Kaleva ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt transiitlennujaamaks. [5]
Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõned aastad, kui 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe tarvis ja kõik seal paiknenud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk Lockheed 14, lennufirmale AGO kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi PTO-4 õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. [5]
Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväe salk ning reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes Eestis asutatud kohaliku Aerofloti esinduse taotlusel jäeti Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja Nehatu lennuvälja kasutamine reisilendude teenindamiseks lõpetati. [5]
1944. aasta augustis Tallinnast taganemisel purustasid sakslased Ülemiste lennuväljal olnud hooned, mistõttu olid seal sõja järel kasutada olnud ehitised peamiselt ajutised puidust barakid. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradasid. Kulus veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennusalgale ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. [5]
Ülemiste lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminaali ja teenistushoone projektikonkurss kui ka ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt Artur Jürvetsoni eskiiskavandi. 1939. aastal alustati eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi Tallinna lennujaama reisijatehoone ehitamist. Vahele tuli Teine maailmasõda ja lennujaama reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda muudeti veidi reisiterminali esialgset projekti ja tsiviillennujaama hoone ehitati stalinistlikus stiilis. Tallinna lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinte plaatidega katmise asemel kasutati terrasiitkrohvi. [5]
Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Interjööris domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv reisijate ootesaal. Vastvalminud terminalihoones olid lennureisijate tarvis olemas kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. [5]
Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet kui Eesti kontekstis erilist hoonet, osa kirevast lennundusajaloost.[6]
Nõukogude periood
[muuda | muuda lähteteksti]
1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainukese tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, kuna olemasolevad rajad jäid reaktiivlennukite tarvis lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning käiku jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem korduvalt pikendati. 1976. aastal toimunud ehitustööde käigus pikendati lennurada 2760 meetrini ja 48 m laiuseni. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. [5]
1962. aastal väljus Tallinnast esimene reaktiivlennuk, reisilennuk oli Tu-124. 1964. aastal ehitati Ülemiste lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduse ja remondi tarvis. 1972. aastal pikendati rada 2500 meetrile, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.[8]
Aastatel 1960–1972 tegutses Ülemiste lennuväljal Aerofloti remonditehas, mis remontis väikelennukeid JAK-12, JAK-18 ja AN-2. Kahe esimese jaoks oli Tallinna tehas juhtivaks remondiettevõtteks kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja territooriumi laiendamisele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda. [5]
Aastatel 1945–1989 oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata ainult Nõukogude Liidu territooriumil paiknevatesse lennujaamadesse. Reisija- ja kaubavedusid teostas ainukesena lennuvedaja Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liidu linnadega, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli Tallinna lennujaamal lennuliiklus kolmekümne Nõukogude Liidu sihtkohaga ja aastas teenindati umbes 800 000 reisijat. [5]
Moskva olümpiamängude Tallinnas läbiviidava purjeregati tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uue reisiterminali ehitus võeti ette Moskva olümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregatti lennukiga vaatama saabuvate välismaalaste tarvis. Uus ja tolle aja mõistes moodne terminal avati 1980. aastal. [5]
1989. aastal leidis aset tähendusrikas sündmus Tallinna lennujaama ajaloos, kui pärast poole sajandi möödumist maandus siin esimene rahvusvaheline regulaarlennuliini teenindav lennuk. 25. novembril 1989 avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliiklus. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot alates 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist. [5]
26. märtsil 1990 alustas Soome lennufirma Finnair regulaarlende Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinna–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–Budapest ja 6. juulil liinil Tallinn–Frankfurt. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti TU-134A lennukid. [5]
Taasiseseisvumine
[muuda | muuda lähteteksti]1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille territoriaalseks organiks oli Eesti Tsiviillennunduse Valitsus, mille alluvuses olid kõik tsiviillennujaamad ja lennuväljad ning kõik lennukid kandsid Aerofloti logot ja NSV Liidu registritunnust. Eesti taasiseseisvumise järel 1991. aastal reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumile alluvaks riigiettevõtteks Eesti Lennuliinid ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused riigiettevõte Eesti Lennujaamad ja riiklik aktsiaselts Eesti Lennuliinid"[9].
1. juulil 1997 võttis vabariigi valitsus vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava teel: aktsiaseltsid Kuressaare Lennujaam, Kärdla Lennujaam, Pärnu Lennujaam, Tartu Lennujaam ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad.
2000. aastad
[muuda | muuda lähteteksti]
Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist 1997 märtsini 1998.[10] Reisijate terminal uuendati täielikult 1999. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 miljoni reisijani aastas. 2008. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.[7] Suurenenud nõudlus kaubapindade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. 2012. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. 11. jaanuaril 2013 võttis Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.[11] Peale selle võeti kasutusele automaatne piiriületussüsteem ja ärilennukite angaaride kompleks.[viide?]
2010. aastal tellis Eesti Pank Helsingist Tallinna kolmemootorilise Finnair Cargo MD-11F-i, et Eestisse eurosid tuua.[viide?]
2008. aasta laienemine
[muuda | muuda lähteteksti]Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,[12] 18 uut väravat, Schengeni ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued söögikohad ja kohvikud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool hooneid renoveeriti ja laiendati perrooni ning ehitati uus ruleerimistee. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.[viide?]
Ümbernimetamine
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Eesti presidendi Lennart Meri surma 14. märtsil 2006 käis Eesti Ekspressi ajakirjanik Argo Ideon välja idee nimetada lennujaam president Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam, Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, Istanbuli Atatürki lennujaam jt.[viide?]
Nimemuutust arutati lennujaama juhatuse koosolekul 29. märtsil 2006.[13] Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas peaminister Andrus Ansip, et nimi vahetatakse märtsis 2009.[14]
Läänemere pööringud
[muuda | muuda lähteteksti]2011. aastal sõlmiti koostööleping Tallinna lennujaama, Tallinna sadama ja Happy Cruisesi vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 Hispaania turisti tšarterlendudega Tallinna lennujaama ja tagasi.[15] Kuna lennujaam asub sadamast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.[16]
2012. aastal alustas tšarterlende Madridi-Barajase lennujaamast kolme Airbus A321 ja kahe-kolme Boeing 747-ga Pullmantur Air. 2012. aasta suvega toimetati Tallinna ja tagasi umbes 16 000 turisti.[17] Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie pööringuga lennutati 25 000 turisti.[18] Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga MS Deutschland, mida haldas Peter Deilmann Cruises.[19]
2020. aastad
[muuda | muuda lähteteksti]25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama päikeseparki. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas. Eesti oli koroonapandeemia ajal Hiinast saabuvatele lennukitele teekonnal Euroopasse esimene Euroopa Liidu riik.[viide?]
Tuleviku laiendusplaanid
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
Tallinna lennujaama juhatuse liikme Erik Sakkovi andmetel plaanitakse lennuraja pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada kaugmaalende,[20] uue ruleerimisraja, ladude, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.[21] 21. veebruaril 2013 algatati lennuliiklusala arendusprojekti keskkonnamõjude hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja rekonstrueerimine ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II navigatsioonisüsteemide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite perroonide ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; perimeetriaia rajamine ja tehniliste valvesüsteemide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel Tallinna kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega mürataset. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus 16. detsembril 2013, lennuraja laiendustööd pidid algama 2015. aasta alguses.[22] 12. juunil 2013 kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 hektari suurusele maa-alale lennukiremondihoone.[23] Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni euro.[24] See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones ümberehitusi ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.[25]
Aastatel 2016–2022 plaanib Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada reisiterminali ja sealset julgestusala ning ehitada 1200-kohalise parkimismaja.[26]
Terminalid
[muuda | muuda lähteteksti]
Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.[viide?]
Reisijate asutused lennujaamas
[muuda | muuda lähteteksti]Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja tema abikaasa Evelin Ilves. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.[viide?]
Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel.
.jpg)
Nordea Lounge on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, Air Balticu, Finnairi, LOT Polish Airlinesi, Lufthansa, Nordica ja Turkish Airlinesi äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm Priority Pass hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.[viide?]
Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.[viide?]
Lennufirmad ja sihtkohad
[muuda | muuda lähteteksti]Regulaarlennud
[muuda | muuda lähteteksti]Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast.
Liinilendude sihtkohad täpsemalt
[muuda | muuda lähteteksti]Siin on kuvatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2025/2026. aasta talvise seisuga.
| Suvehooajaline | |
| Talvehooajaline | |
| Tuleviku sihtpunkt |
| Linn | Riik | IATA | ICAO | Lennujaam | Lennufirma | Alates | Kuni | Lennuk |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Amsterdam |  Holland | AMS | EHAM | Amsterdami Schipholi lennujaam | Estonian Air | 1993 | 1994 | Tupolev Tu-134 |
| 12. juuli 1995 | 1999 | Boeing 737-500 | ||||||
| 27. oktoober 2003 | 10. jaanuar 2006 | Boeing 737-300/500 | ||||||
| 7. juuni 2009 | 7. november 2015 | Boeing 737-300/500 (2009–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) | ||||||
| KLM Cityhopper | 28. märts 2005 | 3. mai 2009 | Fokker 70 (2005–2006) ja Fokker 100 (2006–2009) | |||||
| Nordica | 8. november 2015 | 13. jaanuar 2019 | Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016) | |||||
| airBaltic | 27. märts 2016 | – | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) | |||||
| Ateena |  Kreeka | ATH | LGAV | Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam | Estonian Air | 5. juuli 2010 | 16. august 2010 | Boeing 737-300 |
| Aegean Airlines | 19. juuni 2015 | 30. oktoober 2024 | Airbus A320 ja Airbus A320neo | |||||
| airBaltic | 28. aprill 2026 | - | Airbus A220-300 | |||||
| Barcelona |  Hispaania | BCN | LEBL | Barcelona El Prati lennujaam | Estonian Air | 13. mai 2006 | 29. oktoober 2011 | Boeing 737-300/500 |
| Ryanair | 17. juuli 2021 | – | Boeing 737-800NG | |||||
| Vueling Airlines | 20. juuni 2014 | 8. september 2018 | Airbus A320 | |||||
| airBaltic | 19. veebruar 2025 | – | Airbus A220-300 | |||||
| GRO | LEGE | Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam | Ryanair | 28. märts 2011 | 26. oktoober 2021 | Boeing 737-800NG | ||
| Berliin |  Saksamaa | TXL | EDDT | Berliini Tegeli lennujaam | Estonian Air | 19. august 2003 | 8. jaanuar 2007 | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500 |
| 8. juuni 2009 | 22. september 2010 | Boeing 737-300/500 | ||||||
| 1. mai 2011 | 30. september 2011 | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG | ||||||
| 16. juuni 2014 | 31. oktoober 2015 | Bombardier CRJ900NG | ||||||
| airBaltic | 6. mai 2015 | 7. november 2020 | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020) | |||||
| Nordica | 29. märts 2016 | 1. september 2018 | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) | |||||
| SXF | EDDB | Berliini Schönefeldi lennujaam | easyJet | 27. oktoober 2004 | 2. november 2008 | Airbus A319 | ||
| 4. november 2017 | 30. august 2020 | Airbus A319 | ||||||
| Ryanair | 2. aprill 2019 | 4. aprill 2020 | Boeing 737-800NG | |||||
| BER | EDDB | Berliini Brandenburgi lennujaam | Ryanair | 7. juuli 2020 | - | Boeing 737-800NG | ||
| airBaltic | 11. november 2020 | 27. oktoober 2022 | Airbus A220-300 | |||||
| Birmingham |  Suurbritannia | BHX | EGBB | Birminghami lennujaam | Jet2.com | 28. november 2025 | – | Boeing 737-800NG |
| Bremen | Saksamaa | BRE | EDDW | Bremeni lennujaam | Ryanair | 27. märts 2011 | 26. oktoober 2018 | Boeing 737-800NG |
| Brüssel |  Belgia | BRU | EBBR | Brüsseli lennujaam | Estonian Air | 7. september 2004 | 7. november 2015 | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) |
| Nordica | 8. november 2015 | 30. juuni 2019 | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) | |||||
| airBaltic | 3. juuni 2019 | - | Airbus A220-300 | |||||
| LOT (operaator Regional Jet) | 1. juuli 2019 | 11. märts 2020 | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG | |||||
| Billund |  Taani | BLL | EKBI | Billundi lennujaam | Ryanair | 31. oktoober 2021 | 24. märts 2023 | Boeing 737-800NG |
| 1. aprill 2024 | 30. märts 2025 | Boeing 737-800NG | ||||||
| airBaltic | 2. mai 2024 | – | Airbus A220-300 | |||||
| Budapest |  Ungari | BUD | LHBP | Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam | Estonian Air | oktoober 1991 | talv 1992 | Tupolev Tu-134 |
| Wizz Air | 11. detsember 2025 | - | Airbus A320 | |||||
| Burgas |  Bulgaaria | BOJ | LBBG | Burgasi rahvusvaheline lennujaam | airBaltic | 1. mai 2024 | – | Airbus A220-300 |
| Constanța |  Rumeenia | CND | LRCK | Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam | Nordica | 16. juuni 2018 | 28. september 2019 | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |
| Dubai |  Araabia Ühendemiraadid | DXB | OMDB | Dubai rahvusvaheline lennujaam | Flydubai | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemise peatada Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu | – | Boeing 737-800NG/MAX 8 |
| Dublin |  Iirimaa | DUB | EIDW | Dublini lennujaam | Estonian Air | 14. oktoober 2004 | 22. august 2010 | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 |
| Ryanair | 14. detsember 2010 | 24. märts 2023 | Boeing 737-800NG | |||||
| 30. oktoober 2023 | – | Boeing 737-800NG | ||||||
| Dubrovnik |  Horvaatia | DBV | LDDU | Dubrovniki lennujaam | Estonian Air | 19. aprill 2006 | 3. oktoober 2009 | Boeing 737-500 |
| airBaltic | 2. mai 2023 | 12. oktoober 2024 | Airbus A220-300 | |||||
| Düsseldorf | Saksamaa | NRN | EDLV | Düsseldorfi Weeze lennujaam | Ryanair | 13. detsember 2010 | 23. märts 2022 | Boeing 737-800NG |
| DUS | EDDL | Düsseldorfi lennujaam | Eurowings | 1. mai 2026 | – | Airbus A319 | ||
| East Midlands | Suurbritannia | EMA | EGNX | East Midlandsi lennujaam | Ryanair | 2. märts 2011 | 28. oktoober 2011 | Boeing 737-800NG |
| Edinburgh | Suurbritannia | EDI | EGPH | Edinburghi lennujaam | Ryanair | 10. jaanuar 2011 | 29. oktoober 2011 | Boeing 737-800NG |
| 29. oktoober 2018 | 26. oktoober 2022 | Boeing 737-800NG | ||||||
| Jet2.com | 27. november 2025 | – | Boeing 737-800NG | |||||
| Forlì |  Itaalia | FRL | LIPK | Forlì lennujaam | Wind Jet | 9. juuni 2010 | 1. september 2010 | Airbus A319 |
| Frankfurt | Saksamaa | FRA | EDDF | Frankfurdi lennujaam | Estonian Air | 1991 | 11. jaanuar 2009 | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |
| Lufthansa | 29. märts 1992 | 27. märts 1998 | Boeing 737-200 (1992-1997) ja Boeing 737-500 | |||||
| 2010 | - | Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo | ||||||
| Lufthansa CityLine | 28. märts 2004 | 2010 | Avro RJ85 ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010) | |||||
| 29. oktoober 2017 | - | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017-2021) | ||||||
| HHN | EDFH | Frankfurt-Hahni lennujaam | Ryanair | 27. märts 2012 | 2013 | Boeing 737-800NG | ||
| Genf |  Šveits | GVA | LSGG | Genfi lennujaam | airBaltic | 30. detsember 2023 | – | Airbus A220-300 |
| Göteborg |  Rootsi | GOT | ESGG | Göteborgi Landvetteri lennujaam | Estonian Air | 30. august 2004 | 2. märts 2005 | Boeing 737-500 |
| City Airline | 21. märts 2005 | 28. oktoober 2011 | Embraer ERJ 135/145 | |||||
| Nordica | 28. august 2017 | 27. oktoober 2018 | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017) | |||||
| Hamburg | Saksamaa | HAM | EDDH | Hamburgi lennujaam | Estonian Air | 12. mai 1994 | 25. september 2010 | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), Fokker 50 (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995) |
| Nordica | 16. mai 2017 | 10. oktoober 2018 | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017) | |||||
| Marabu | 16. juuni 2023 | - | Airbus A320neo | |||||
| airBaltic | 29. märts 2026 | - | Airbus A220-300 | |||||
| Hannover | Saksamaa | HAJ | EDDV | Hannover-Langenhageni lennujaam | Estonian Air | 2. aprill 2012 | 16. november 2012 | Boeing 737-500 ja Embraer E-170 |
| Harkiv |  Ukraina | HRK | UKHH | Harkivi rahvusvaheline lennujaam | Wizz Air | 2. juuli 2020 | 17. veebruar 2022 | Airbus A320 |
| Helsingi |  Soome | HEL | EFHK | Helsingi Vantaa lennujaam | Estonian Air | 1991 | 26. märts 2000 | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |
| Estonian Air Regional | 24. september 2007 | 13. november 2009 | Saab 340 | |||||
| 26. märts 2012 | 27. jaanuar 2013 | Embraer E-170 ja Saab 340 | ||||||
| Finnair | 1991 | - | Airbus A319/A320 (alates 2007), Douglas DC-9 (1991–2000), Embraer E-170 (operaator Flybe Nordic 2005-2012), Embraer E-190 (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja McDonnell Douglas MD-82/MD-83 (1991–2006) | |||||
| Karair | 26. märts 1990 | 1996 | ATR 72 | |||||
| Finnaviation | 1991 suvel | 1995 | Saab 340 | |||||
| Aero Airlines | märts 2002 | 6. jaanuar 2008 | ATR 72 | |||||
| Söder Airlines | 14. märts 2004 | ? | Saab 340 | |||||
| Finncomm Airlines | 3. aprill 2005 | 29. oktoober 2011 | ATR 42/72 | |||||
| Blue1 | 31. jaanuar 2011 | 1. august 2011 | ATR 72 | |||||
| Flybe Nordic | 30. oktoober 2011 | 30. aprill 2015 | ATR 72, Embraer E-170 (2011-2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair) | |||||
| Nordic Regional Airlines | 1. mai 2015 | - | ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair) | |||||
| NyxAir | 17. mai 2021 | – | ATR 42 ja Saab 340 | |||||
| Irákleio | Kreeka | HER | LGIR | Irákleio rahvusvaheline lennujaam | airBaltic | 3. mai 2023 | – | Airbus A220-300 |
| İstanbul |  Türgi | ISL | LTBA | İstanbuli Atatürki lennujaam | Turkish Airlines | 11. juuni 2013 | 5. aprill 2019 | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900 |
| IST | LTFM | İstanbuli lennujaam | Turkish Airlines | 10. aprill 2019 | - | Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8 | ||
| Joensuu | Soome | JOE | EFJO | Joensuu lennujaam | Estonian Air Regional | 26. märts 2012 | 27. detsember 2012 | Saab 340 |
| Jönköping | Rootsi | JKG | ESGJ | Jönköpingi lennujaam | Avies | 2011 kevad | 2011 suvel | BAe Jetstream 31/32 |
| Jyväskylä | Soome | JYV | EFJY | Jyväskylä lennujaam | Estonian Air | 25. märts 2012 | 7. jaanuar 2013 | Saab 340 |
| Kajaani | Soome | KAJ | EFKI | Kajaani lennujaam | Estonian Air | 3. aprill 2012 | 7. oktoober 2012 | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |
| Kaunas |  Leedu | KUN | EYKA | Kaunase lennujaam | airBaltic | 14. juuli 2017 | 17. august 2017 | Bombardier Dash 8 Q400 |
| Nordica | 14. juuli 2017 | 17. august 2017 | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG | |||||
| Khuthaisi |  Gruusia | KUT | UGKO | Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam | Wizz Air | 4. august 2019 | 21. jaanuar 2024 | Airbus A320 |
| Kiiev | Ukraina | KBP | UKBB | Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam | Estonian Air | 1991 | 7. november 2015 | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |
| Nordica | 8. november 2015 | 25. oktoober 2019 | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016) | |||||
| IEV | UKKK | Kiievi Žuljanõi lennujaam | Nordica | 25. aprill 2018 | 28. september 2018 | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG | ||
| Wizz Air | 21. juuni 2018 | 23. veebruar 2022 | Airbus A320 | |||||
| Kopenhaagen | Taani | CPH | EKCH | Kopenhaageni lennujaam | Estonian Air | 1. aprill 1991 | 7. november 2015 | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |
| SAS | 1992 | 2000 | McDonnell Douglas DC-9-21/41 (1989–2002), McDonnell Douglas MD-81 (1989–2007) ja McDonnell Douglas MD-87 (1989–2009) | |||||
| 16. november 2015 | - | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-195 | ||||||
| FlyNordic | 28. märts 2005 | 6. jaanuar 2006 | McDonnell Douglas MD-82/MD-83 | |||||
| Nordic Aviation | 8. november 2015 | 30. november 2015 | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016) | |||||
| Nordica | 27. aprill 2018 | 25. oktoober 2019 | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG | |||||
| airBaltic | 2. juuni 2019 | - | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020) | |||||
| Korfu | Kreeka | CFU | LGKR | Corfu rahvusvaheline lennujaam | Ellinair | 29. mai 2017 | - | Airbus A319/A320 |
| Kraków |  Poola | KRK | EPKK | Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam | Wizz Air | 27. oktoober 2025 | – | Airbus A321neo |
| Kuressaare |  Eesti | URE | EEKE | Kuressaare lennujaam | Estonian Air | 1991 | 1993 | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |
| Estonian Air Regional | 27. september 2007 | 11. aprill 2008 | Saab 340 | |||||
| 1. oktoober 2008 | 15. mai 2012 | Saab 340 | ||||||
| Avies | 2001 | 30. september 2008 | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006) | |||||
| 1. juuni 2012 | 1. aprill 2016 | BAe Jetstream 31/32 | ||||||
| Transaviabaltika | 20. juuni 2016 | 20. detsember 2020 | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32 | |||||
| NyxAir | 21. detsember 2020 | - | ATR-42 ja Bombardier CRJ900NG | |||||
| Kärdla | Eesti | KDL | EEKA | Kärdla lennujaam | Estonian Air | 1991 | 1993 | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |
| Enimex | 1994 | 2006 | Antonov An-28 | |||||
| Avies | 2006 | 1. aprill 2016 | BAe Jetstream 31/32 | |||||
| Transaviabaltika | 20. juuni 2016 | 27. jaanuar 2023 | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32 | |||||
| Diamond Sky | 28. jaanuar 2023 | 29. veebruar 2024 | Saab 340 | |||||
| NyxAir | 1. märts 2024 | sügis 2027 | Saab 340 | |||||
| Lappeenranta | Soome | LPP | EFLP | Lappeenranta lennujaam | airBaltic | 12. november 2009 | 26. september 2010 | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010) |
| Lissabon |  Portugal | LIS | LPTT | Lissaboni Portela lennujaam | TAP Air Portugal | 4. juuli 2014 | 15. jaanuar 2015 | Airbus A319/A320 |
| Liverpool | Suurbritannia | LPL | EGGP | Liverpooli John Lennoni lennujaam | easyJet | 26. aprill 2011 | 28. oktoober 2012 | Airbus A319 |
| Ryanair | 31. oktoober 2021 | 26. oktoober 2022 | Boeing 737-800NG | |||||
| London | Suurbritannia | LGW | EGKK | Londoni Gatwicki lennujaam | Estonian Air | 2. november 1995 | 15. oktoober 2012 | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012) |
| easyJet | 28. oktoober 2012 | 3. jaanuar 2021 | Airbus A319/A320 | |||||
| airBaltic | 27. märts 2018 | – | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) | |||||
| STN | EGSS | Londoni Stanstedi lennujaam | easyJet | 1. november 2004 | 26. oktoober 2012 | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007) | ||
| Ryanair | 1. aprill 2013 | – | Boeing 737-800NG/MAX | |||||
| LTN | EGGW | Londoni Lutoni lennujaam | Ryanair | 10. jaanuar 2011 | 29. märts 2013 | Boeing 737-800NG | ||
| Wizz Air | 17. september 2018 | 23. oktoober 2019 | Airbus A319/A321 | |||||
| 1. november 2022 | - | Airbus A319/A321/A321Neo | ||||||
| LHR | EGLL | Londoni Heathrow' lennujaam | British Airways | 28. märts 2017 | 29. märts 2019 | Airbus A319/A320/A321 | ||
| Lviv | Ukraina | LWO | UKLL | Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam | Wizz Air | 2. juuli 2020 | 13. juuni 2021 | Airbus A320 |
| Málaga | Hispaania | AGP | LEMG | Málaga lennujaam | airBaltic | 1. juuni 2019 | – | Airbus A220-300 |
| Madeira | Portugal | FNC | LPMA | Madeira lennujaam | airBaltic | 26. oktoober 2025 | – | Airbus A220-300 |
| Malta |  Malta | MLA | LMML | Malta rahvusvaheline lennujaam | Ryanair | 29. märts 2018 | 25. märts 2023 | Boeing 737-800NG |
| airBaltic | 4. mai 2024 | – | Airbus A220-300 | |||||
| Manchester | Suurbritannia | MAN | EGCC | Manchesteri lennujaam | Estonian air | 10. mai 2005 | 29. juuni 2006 | Boeing 737-500 |
| Ryanair | 26. märts 2012 | 31. november 2015 | Boeing 737-800NG | |||||
| Jet2.com | 28. november 2025 | – | Boeing 737-800NG | |||||
| Milano | Itaalia | BGY | LIME | Milano Orio al Serio lennujaam | Estonian Air | 30. märts 2005 | 28. oktoober 2006 | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500 |
| Volareweb.com | 13. mai 2004 | 3. november 2004 | Airbus A320 | |||||
| Ryanair | 16. detsember 2010 | 30. märts 2025 | Boeing 737-800NG/MAX | |||||
| MXP | LIMC | Milano Malpensa lennujaam | Estonian Air | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 | 24. september 2011 | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011) | ||
| 21. aprill 2015 | 1. november 2015 | Bombardier CRJ900NG | ||||||
| Ryanair | 13. mai 2014 | 25. märts 2023 | Boeing 737-800NG | |||||
| 31. märts 2024 | – | Boeing 737-800NG | ||||||
| easyJet | 3. detsember 2015 | 24. oktoober 2019 | Airbus A319 | |||||
| Wizz Air | 18. juuli 2020 | 2. november 2024 | Airbus A320/A321/A321N | |||||
| Minsk |  Valgevene | MSQ | UMMS | Minski rahvusvaheline lennujaam | Estonian Air | 1991 | 2000 | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |
| Belavia | juuli 2000 | oktoober 2001 | Antonov An-24 | |||||
| 30. mai 2019 | 27. mai 2021 | Embraer E-175 | ||||||
| Estonian Air Regional | 11. veebruar 2008 | 9. mai 2011 | Saab 340A | |||||
| Moskva |  Venemaa | SVO | UUEE | Moskva Šeremetjevo lennujaam | Estonian Air | 1991 | 7. november 2015 | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |
| Aeroflot | 1991 | 1996 | Tupolev Tu-134 | |||||
| 28. oktoober 2012 | 18. märts 2020 | Airbus A319/A320/A321 ja Suhhoi Superjet 100-95 | ||||||
| VKO | UUWW | Moskva Vnukovo lennujaam | UTair Aviation | 1. august 2011 | 30. märts 2013 | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR | ||
| München | Saksamaa | MUC | EDDM | Müncheni lennujaam | Estonian Air | 15. mai 2004 | 8. aprill 2005 | Boeing 737-500 |
| 30. märts 2008 | 31. märts 2010 | Boeing 737-300/500 | ||||||
| 21. detsember 2013 | 29. märts 2014 | Bombardier CRJ900NG | ||||||
| Lufthansa ja Augsburg Airways | 26. märts 2010 | 30. märts 2013 | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195 | |||||
| Nordica | 19. detsember 2015 | 30. märts 2019 | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) | |||||
| Lufthansa ja Lufthansa CityLine | 4. november 2019 | – | Airbus A319/A321, Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-190/E-195 | |||||
| airBaltic | 1. mai 2021 | – | Airbus A220-300 | |||||
| Marabu | 21. mai 2023 | - | Airbus A320neo | |||||
| Napoli | Itaalia | NAP | LIRN | Napoli lennujaam | Wizz Air | 17. september 2021 | 28. oktoober 2022 | Airbus A320/A321N |
| Ryanair | 2. november 2021 | 23. märts 2023 | Boeing 737-800NG | |||||
| Nice |  Prantsusmaa | NCE | LFMN | Nice'i Côte d'Azuri lennujaam | Estonian Air | 1. mai 2010 | 24. oktoober 2015 | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG |
| Nordica | 16. aprill 2016 | 26. oktoober 2019 | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) | |||||
| airBaltic | 2. juuni 2021 | – | Airbus A220-300 | |||||
| Nürnberg | Saksamaa | NUE | EDDN | Nürnbergi lennujaam | Ryanair | 1. aprill 2022 | 25. märts 2023 | Boeing 737-800NG |
| Odessa | Ukraina | ODS | UKOO | Odessa lennujaam | Nordica | 28. mai 2016 | 1. juuli 2018 | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |
| Ohrid |  Põhja-Makedoonia | OHD | LWOH | Ohrid "St. Paul Apostle" lennujaam | Nordica | 1. juuni 2018 | 13. september 2019 | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |
| Oslo |  Norra | OSL | ENGM | Oslo Gardermoeni lennujaam | Estonian Air | 1998 | 2000 | Boeing 737-500 ja Fokker 50 |
| Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) | 12. august 2003 | 7. november 2015 | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013) | |||||
| Norwegian Air Shuttle | 4. mai 2006 | – | Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8 | |||||
| Nordica | 8. november 2015 | 13. jaanuar 2019 | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900 | |||||
| airBaltic | 28. oktoober 2018 | 27. oktoober 2022 | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018) | |||||
| SAS | 17. august 2023 | - | Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG | |||||
| RYG | ENRY | Oslo Mossi Rygge lennujaam | Ryanair | 13. detsember 2010 | 30. oktoober 2016 | Boeing 737-800NG | ||
| TRF | ENTO | Oslo Sandefjordi lennujaam | Wizz Air | 1. aprill 2022 | 27. juuni 2022 | Airbus A320 | ||
| Oulu | Soome | OUL | EFOU | Oulu lennujaam | airBaltic | 13. mai 2010 | 30. september 2010 | Fokker 50 |
| (vahemaandusega Turus) | Flybe Nordic | 14. november 2011 | 12. veebruar 2012 | ATR 72 | ||||
| Pajala | Rootsi | PJA | ESUP | Pajala lennujaam (vahemaandusega Luleås) | Avies | 20. jaanuar 2012 | 2015 | BAe Jetstream 31/32 |
| Palanga | Leedu | PLQ | EYPA | Palanga lennujaam | flyLAL | 2006 | 2007 | Saab 2000 |
| Palma de Mallorca | Hispaania | PMI | LEPA | Palma de Mallorca lennujaam | airBaltic | 13. aprill 2025 | – | Airbus A220-300 |
| Paphos |  Küpros | PFO | LCPH | Paphose rahvusvaheline lennujaam | Ryanair | 26. märts 2018 | 23. märts 2023 | Boeing 737-800NG |
| 31. oktoober 2023 | 28. märts 2025 | Boeing 737-800NG | ||||||
| Pariis | Prantsusmaa | CDG | LFPG | Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam | Estonian Air | 30. märts 2003 | 25. oktoober 2015 | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) |
| airBaltic | 28. oktoober 2014 | – | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) | |||||
| Nordica | 28. märts 2016 | 31. oktoober 2016 | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016) | |||||
| BVA | LFOB | Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam | Ryanair | 2. november 2021 | 25. märts 2023 | Boeing 737-800NG | ||
| ORY | LFPO | Pariisi Orly lennujaam | Transavia | 4. aprill 2024 | - | Boeing 737-800NG | ||
| Peterburi | Venemaa | LED | ULLI | Pulkovo lennujaam | Estonian Air | 1991 | 1995 (oli paus 1994–1995) | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |
| Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) | 27. juuli 2009 | 7. november 2015 | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013) | |||||
| Avies | 30. detsember 2009 | 27. märts 2010 | BAe Jetstream 31/32 | |||||
| Nordica | 15. mai 2017 | 13. jaanuar 2019 | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017) | |||||
| RusLine | 22. mai 2017 | 29. oktoober 2017 | Bombardier CRJ100 | |||||
| Praha |  Tšehhi | PRG | LKPR | Praha Václav Haveli lennujaam | Czech Airlines | 26. aprill 2003 | 9. jaanuar 2013 | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500 |
| Eurowings | 31. märts 2024 | – | Airbus A320 | |||||
| Reykjavík |  Island | KEF | BIKF | Keflavíki rahvusvaheline lennujaam | airBaltic | 14. mai 2025 | – | Airbus A220-300 |
| Rhodos | Kreeka | RHO | LGRP | Rhodose rahvusvaheline lennujaam | airBaltic | 1. mai 2023 | – | Airbus A220-300 |
| Riia |  Läti | RIX | EVRA | Riia lennujaam | Estonian Air | 1998 | 2002 | Fokker 50 |
| Estonian Air ja Estonian Air Regional | 25. märts 2012 | 18. september 2012 | Embraer E-170 ja Saab 340 | |||||
| airBaltic | 30. jaanuar 1996 | – | Airbus A220-300, Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), Boeing 757-200 (2008–2010), Bombardier CS300 (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999) | |||||
| Rijeka | Horvaatia | RJK | LDRI | Rijeka lennujaam | Nordica | 4. juuni 2016 | 29. september 2018 | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017) |
| Rooma | Itaalia | FCO | LIRF | Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam | Estonian Air | 4. aprill 2008 | 24. august 2010 | Boeing 737-300/500 |
| Vueling Airlines | 21. juuni 2016 | 14. september 2016 | Airbus A320 | |||||
| Wizz Air | 2. juuli 2021 | 27. jaanuar 2023 | Airbus A320/321/A321N | |||||
| CIA | LIRA | Rooma Ciampino lennujaam | Ryanair | 3. november 2021 | 28. oktoober 2023 | Boeing 737-800NG | ||
| 1. aprill 2024 | 27. märts 2025 | Boeing 737-800NG | ||||||
| Salzburg |  Austria | SZG | LOWS | Salzburgi lennujaam | airBaltic | 21. detsember 2019 | – | Airbus A220-300 |
| Savonlinna | Soome | SVL | EFSA | Savonlinna lennujaam | Transaviabaltika | 10. oktoober 2021 | 11. detsember 2022 | BAe Jetstream 31/32 |
| Simferopol | Ukraina | SIP | UKFF | Simferopoli rahvusvaheline lennujaam | Estonian Air | 26. märts 2006 | 27. september 2008 | Boeing 737-300/500 |
| Split | Horvaatia | SPU | LDSP | Spliti lennujaam | Estonian Air | 11. mai 2014 | 25. oktoober 2015 | Bombardier CRJ900NG |
| Nordica | 17. aprill 2016 | 27. oktoober 2018 | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) | |||||
| airBaltic | 1. mai 2023 | - | Airbus A220-300 | |||||
| Stockholm | Rootsi | ARN | ESSA | Stockholmi Arlanda lennujaam | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) | 1991 | 7. november 2015 | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |
| SAS | 25. november 1989 | 29. juuni 2008 | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), McDonnell Douglas DC-9-21/41 (1989–2002), McDonnell Douglas MD-81 (1989–2007) ja McDonnell Douglas MD-87 (1989–2009) | |||||
| 16. november 2015 | – | Airbus A320/A320neo, ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015-2023) | ||||||
| FlyNordic | 27. märts 2006 | 8. jaanuar 2009 | McDonnell Douglas MD-82/MD-83 | |||||
| airBaltic | 1. juuni 2010 | 30. september 2010 | Fokker 50 | |||||
| 28. oktoober 2018 | 28. oktoober 2022 | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020) | ||||||
| Avies | 2011 kevad | 2011 suvel | BAe Jetstream 31/32 | |||||
| 15. august 2014 | 1. aprill 2016 | BAe Jetstream 31/32 | ||||||
| Nordica | 8. november 2015 | 30. juuni 2019 | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) | |||||
| Norwegian Air Shuttle | 28. oktoober 2018 | 27. oktoober 2022 | Airbus A320 ja Boeing 737-800 | |||||
| LOT (operaator Regional Jet) | 1. juuli 2019 | Veebruar 2020 | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG | |||||
| SAS (operaator Nordica) | Veebruar 2020 | 31. oktoober 2024 | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG | |||||
| Ryanair | 1. november 2021 | – | Boeing 737-800NG | |||||
| SAS (operaator BRA) | 5. jaanuar 2025 | – | ATR 72 | |||||
| NYO | ESKN | Stockholmi Skavsta lennujaam | Ryanair | 13. detsember 2010 | oktoober 2015 | Boeing 737-800NG | ||
| BMA | ESSB | Stockholmi Bromma lennujaam | Flybe Nordic | 30. oktoober 2011 | 21. aprill 2014 | ATR 42/72 | ||
| Estonian Air | 29. september 2014 | 7. november 2015 | ATR 42 | |||||
| Sundsvall | Rootsi | SDL | ESNN | Sundsvall-Timrå lennujaam (vahemaandusega Stockholmis) | Avies | 2013 | 1. aprill 2016 | BAe Jetstream 31/32 |
| Svegs | Rootsi | EVG | ESND | Pajala lennujaam (vahemaandusega Stockholmis) | Avies | 20. jaanuar 2012 | 1. aprill 2016 | BAe Jetstream 31/32 |
| Zürich | Šveits | ZRH | LSZH | Zürichi lennujaam | airBaltic | 18. aprill 2020 | 26. september 2020 | Airbus A220-300 |
| Swiss International Air Lines | 25. juuni 2021 | – | Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321 | |||||
| Helvetic Airways (Swiss International Air Lines) | 19. aprill 2022 | – | Embraer E2-195 | |||||
| Tampere | Soome | TMP | EFTP | Tampere Pirkkala lennujaam | Estonian Air | 29. aprill 1994 | 15. september 1994 | Jakovlev JAK-40 |
| Söder Airlines | 2004 suvel | 2006 | Saab 2000 | |||||
| airBaltic | 31. märts 2010 | 30. september 2010 | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50 | |||||
| 29. oktoober 2023 | 29. märts 2025 | Airbus A220-300 | ||||||
| Flybe Nordic | 30. oktoober 2011 | 22. aprill 2012 | ATR 72 | |||||
| Tartu | Eesti | TAY | EETU | Tartu lennujaam | Estonian Air | 1991 | 1991 | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |
| Estonian Air Regional | 27. veebruar 2011 | 22. detsember 2012 | Saab 340 | |||||
| Tenerife | Hispaania | TFS | GCTS | Tenerife Lõunalennujaam | airBaltic | 30. oktoober 2023 | – | Airbus A220-300 |
| Thbilisi | Gruusia | TBS | UGTB | Thbilisi rahvusvaheline lennujaam | Estonian Air | 8. aprill 2012 | 16. oktoober 2012 | Bombardier CRJ900NG |
| Tirana |  Albaania | TIA | LITA | Tirana lennujaam | airBaltic | 2. juuni 2025 | – | Airbus A220-300 |
| Thessaloniki | Kreeka | SKG | LGKR | Thessaloniki lennujaam | Ellinair | 29. mai 2017 | 27. oktoober 2019 | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300 |
| Torsby | Rootsi | TYF | ESST | Torsby lennujaam (vahemaandusega Stockholm) | Avies | 2013 | 1. aprill 2016 | BAe Jetstream 31/32 |
| Trondheim | Norra | TRD | ENVA | Trondheimi lennujaam | Estonian Air | 5. september 2011 | 7. november 2015 | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015) |
| Nordica | 8. november 2015 | 25. oktoober 2019 | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) | |||||
| Turu | Soome | TKU | EFTU | Turu lennujaam | airBaltic | 1. oktoober 2009 | 30. september 2010 | Fokker 50 |
| Flybe Nordic | 13. november 2011 | 12. veebruar 2012 | ATR 72 | |||||
| Turku Air | 16. aprill 2012 | 28. oktoober 2012 | Piper PA-31 | |||||
| Vaasa | Soome | VAA | EFVA | Vaasa lennujaam | Flybe Nordic | 14. november 2011 | 12. veebruar | ATR 72 |
| Varssavi | Poola | WAW | EPWA | Varssavi Frédéric Chopini lennujaam | LOT | 10. juuli 1994 | ? | ATR 72 ja Boeing 737-400/500 |
| 29. oktoober 2000 | 25. oktoober 2008 | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008) | ||||||
| 10. mai 2010 | 7. november 2015 | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015) | ||||||
| 16. juuli 2020 | - | Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295 | ||||||
| LOT (operaator EuroLOT) | 1. juulil 1997 | 31. märts 2015 | Bombardier Dash 8 Q400 (2015) | |||||
| LOT (operaator Nordica) | 8. november 2015 | 30. juuni 2019 | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017) | |||||
| LOT (operaator Regional Jet) | 1. juuli 2019 | 14. märts 2020 | Bombardier CRJ900NG | |||||
| Veneetsia | Itaalia | VCE | LIPZ | Veneetsia Marco Polo lennujaam | Estonian Air | 9. juuni 2012 | 1. september 2012 | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG |
| Wizz Air | 21. märts 2022 | 4. veebruar 2023 | Airbus A321Neo | |||||
| 3. detsember 2025 | - | Airbus A321Neo | ||||||
| TFS | LIPH | Treviso Sant'Angelo lennujaam | Ryanair | 2. november 2022 | 28. märts 2025 | Boeing 737-800NG | ||
| Viin | Austria | VIE | LOWW | Viini rahvusvaheline lennujaam | Austrian Airlinesi tütarettevõte Tyrolean Airways või Lauda Air | 26. oktoober 1997 | 2001 | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000) |
| Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways | oktoober 2002 | 2003 | Bombardier CRJ100LR | |||||
| Rheintalflug | 2. juuli 2001 | oktoober 2002 | Embraer 145 | |||||
| Estonian Air | 4. juuni 2007 | 11. jaanuar 2009 | Boeing 737-300/500 | |||||
| 25. märts 2012 | 24. märts 2013 | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 | ||||||
| 3. aprill 2015 | 7. november 2015 | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 | ||||||
| airBaltic | 7. mai 2015 | 18. oktoober 2020 | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020) | |||||
| 30. märts 2026 | - | Airbus A220-300 | ||||||
| Nordica | 27. märts 2016 | 25. oktoober 2019 | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) | |||||
| Laudamotion (operaator Ryanair) | 30. juuni 2020 | 30. märts 2025 | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG | |||||
| Wizz Air | 2. juuli 2020 | 9. august 2021 | Airbus A320 | |||||
| Vilnius | Leedu | VNO | EYVI | Vilniuse rahvusvaheline lennujaam | Estonian Air | 1991 | 1. oktoober 2005 | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |
| Estonian Air ja Estonian Air Regional | 24. september 2007 | 31. märts 2011 | Boeing 737-500 ja Saab 340 | |||||
| Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) | 5. september 2011 | 7. november 2015 | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013) | |||||
| Lithuanian Airlines | 2000 | 27. märts 2004 | Saab 2000 | |||||
| airBaltic | 15. september 2004 | 29. oktoober 2011 | Fokker 50 | |||||
| 18. aprill 2016 | – | Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020) | ||||||
| flyLAL | 25. märts 2007 | 25. oktoober 2008 | Boeing 737-500 ja Saab 2000 | |||||
| Turkish Airlines | 11. juuni 2013 | 28. märts 2015 | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800 | |||||
| Air Lituanica | 12. märts 2014 | 22. mai 2015 | Embraer E-175 | |||||
| Nordica | 9. november 2015 | 25. oktoober 2019 | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016) | |||||
| Wizz Air | 12. detsember 2025 | - | Airbus A321neo | |||||
| Östersund | Rootsi | OSD | ESNZ | Åre Östersundi lennujaam (vahemaandusega Stockholm) | Avies | 2013 | 2015 | BAe Jetstream 31/32 |
Tšarterlennud
[muuda | muuda lähteteksti]| Lennufirma | Sihtkohad |
|---|---|
| Austrian Airlines | Hooajalised: Innsbruck[28] |
| Corendon Airlines | Hooajalised: Antalya |
| Nordica | Hooajalised: Bergamo, Genf, Salzburg |
| Pegasus Airlines | Hooajalised: Antalya |
| Tailwind Airlines | Hooajalised: Antalya, Burgas |
| SmartLynx Airlines | Hooajalised: Alghero, Alicante, Bilbao, Korfu, Cagliari, Catania, Chaniá, Faro, Friedrichshafen, Fuerteventura, Gran Canaria, Funchal, Ibiza, Innsbruck, Málaga, Olbia, Palermo, Palma de Mallorca, Porto, Rhodos, Salzburg, Tenerife (põhja- ja lõunalennujaam), Valencia |
Kaubalennud
[muuda | muuda lähteteksti]
| Lennufirma | Sihtkohad |
|---|---|
| Airest | Helsingi |
| ASL Airlines Belgium | Malmö, Turu, Varssavi |
| Cargolux | Luxembourg |
| FedEx Express | Amsterdam |
| DHL Aviation | Bukarest, Budapest |
| Genex | Belgrad, Minsk |
| Silk Way Airlines | Bakuu |
| UPS Airlines | Viin |
Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad
[muuda | muuda lähteteksti]Magnetic MRO on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust.
Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri
[muuda | muuda lähteteksti]TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid[31]
[muuda | muuda lähteteksti]| Sihtkoht | Sihtkoha riik | Potentsiaalsed lennufirmad | Lisainfo |
|---|---|---|---|
| Barcelona | Hispaania | airBaltic, easyJet, Ryanair, Vueling | |
| Bergen | Norra | airBaltic, Norwegian, SAS | |
| Billund | Taani | airBaltic | |
| Budapest | Ungari | airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |
| Bukarest | Rumeenia | airBaltic, Blue Air, TAROM, Wizz Air | |
| Dubai | Araabia Ühendemiraadid | airBaltic, Emirates, flydubai | Ettevõtlusministri andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud Emirates ja flydubai.[32] |
| Düsseldorf | Saksamaa | airBaltic, Eurowings, Ryanair | |
| Göteborg | Rootsi | airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS | [33] |
| Genf | Šveits | airBaltic, easyJet, Swiss | |
| Köln | Saksamaa | airBaltic, Eurowings, Ryanair | |
| Lissabon | Portugal | airBaltic, TAP Air Portugal | |
| Madrid | Hispaania | airBaltic, Air Europa, Iberia, Ryanair | |
| Manchester | Suurbritannia | airBaltic, easyJet, Ryanair | |
| Praha | Tšehhi | airBaltic, Czech Airlines | |
| Reykjavik | Island | airBaltic, Icelandair | |
| Rooma | Itaalia | airBaltic, Alitalia, easyJet, Ryanair, Vueling | Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)[34] |
| Sofia | Bulgaaria | airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |
| Stavanger | Norra | airBaltic, Norwegian, SAS | |
| Tel Aviv | Iisrael | airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |
| Thbilisi | Gruusia | airBaltic, Georgian Airlines | |
| Veneetsia | Itaalia | airBaltic, easyJet | |
| Zürich | Šveits | airBaltic, Swiss | Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020) |
TOP kaugmaa lennuliinid
[muuda | muuda lähteteksti]| Sihtkoht | Sihtkoha riik | Potentsiaalsed lennufirmad |
|---|---|---|
| New York | Ameerika Ühendriigid | LOT Polish Airlines, Delta Air Lines, American Airlines |
| Toronto | Kanada | LOT Polish Airlines, Air Canada |
| Peking | Hiina Rahvavabariik | LOT Polish Airlines, Air China, Hainan Airlines |
| Tokyo | Jaapan | LOT Polish Airlines, All Nippon Airways, Japan Airlines |
| Bangkok | Tai | LOT Polish Airlines, Thai Airways |
Statistika
[muuda | muuda lähteteksti]Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.[35] 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri.
2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid Frankfurt ja Helsingi. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, Riiga 10%, Oslosse 7%, Stockholmi 7%, Londonisse 5%, Moskvasse 5%, Amsterdami 4%, Milanosse 4% ja Kopenhaagenisse 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest.
Reisijate statistika
[muuda | muuda lähteteksti] |
Vaadake allika Wikidata päringut ja allikaid.
| Aasta | Reisijaid | Lennu- operatsioone | Lennukaup ja post (tonnides) |
|---|---|---|---|
| 1992 | 205 776 | 11 000 | 1124 |
| 1993 | 239 760 | 12 170 | 1417 |
| 1994 | 336 282 | 13 378 | 2362 |
| 1995 | 366 919 | 13 784 | 2488 |
| 1996 | 431 212 | 16 695 | 3997 |
| 1997 | 502 442 | 21 455 | 5590 |
| 1998 | 563 946 | 24 951 | 5991 |
| 1999 | 550 747 | 23 590 | 5326 |
| 2000 | 559 658 | 23 358 | 4690 |
| 2001 | 573 493 | 23 633 | 4543 |
| 2002 | 605 697 | 26 226 | 4292 |
| 2003 | 715 859 | 25 294 | 5080 |
| 2004 | 997 461 | 28 149 | 5237 |
| 2005 | 1 401 059 | 33 610 | 9937 |
| 2006 | 1 541 832 | 33 989 | 10 361 |
| 2007 | 1 728 430 | 38 844 | 22 764 |
| 2008 | 1 811 536 | 41 654 | 41 867 |
| 2009 | 1 346 236 | 32 572 | 2001 |
| 2010 | 1 384 831 | 33 587 | 11 960 |
| 2011 | 1 913 172 | 40 298 | 18 371 |
| 2012 | 2 206 692 | 48 531 | 23 921 |
| 2013 | 1 958 801 | 37 856 | 20 941 |
| 2014 | 2 017 371 | 37 791 | 19 860 |
| 2015 | 2 166 820 | 41 513 | 16 156 |
| 2016 | 2 221 615 | 40 938 | 12 054 |
| 2017 | 2 648 361 | 45 235 | 11 345 |
| 2018 | 3 007 644 | 48 568 | 11 518 |
| 2019 | 3 267 909 | 47 867 | 10 916 |
| 2020 | 863 585 | 22 962 | 9 181 |
| 2021 | 1 301 066 | 26 689 | 9 559 |
| 2022 | 2 748 089 | 38 044 | 11 110 |
| 2023 | 2 961 569 | 38 155 | 8 753 |
| 2024 | 3 491 799 | 42 403 | 9 909 |
Viimane täiendus 1. jaanuaril 2025. |
Baltimaade hõivatumad lennujaamad
| Lennujaam | 2024 | 2023 | 2022 | 2021 | 2020 | 2019 | 2018 | 2017 | 2016 | 2015 | 2014 | 2013 | 2012 | 2011 | 2010 | 2009 | 2008 | 2007 | 2006 | 2005 | 2004 | 2003 | 2002 | 2001 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Riia lennujaam | 7 120 000 | 6 630 891 | 5 380 779 | 2 353 051 | 2 011 155 | 7 798 382 | 7 056 099 | 6 097 765 | 5 400 243 | 5 162 675 | 4 814 073 | 4 793 045 | 4 767 764 | 5 106 692 | 4 663 647 | 4 066 854 | 3 690 549 | 3 160 945 | 2 495 020 | 1 878 035 | 1 060 426 | 711 753 | 633 322 | 622 647 |
| Vilniuse lennujaam | 4 803 725 | 4 406 019 | 3 915 960 | 1 898 817 | 1 312 468 | 5 004 921 | 4 922 949 | 3 761 837 | 3 814 001 | 3 336 084 | 2 942 670 | 2 661 869 | 2 208 096 | 1 712 467 | 1 373 859 | 1 308 632 | 2 048 439 | 1 717 222 | 1 451 468 | 1 281 872 | 964 164 | 719 850 | 634 991 | 584 171 |
| Tallinna lennujaam | 3 491 799 | 2 961 569 | 2 748 089 | 1 300 378 | 863 585 | 3 267 909 | 3 007 644 | 2 648 361 | 2 221 615 | 2 166 820 | 2 037 371 | 1 958 801 | 2 206 791 | 1 913 172 | 1 384 831 | 1 346 236 | 1 811 536 | 1 728 430 | 1 541 832 | 1 401 059 | 997 941 | 715 859 | 605 697 | 573 493 |
| Kaunase lennujaam | 1 427 284 | 1 300 424 | 1 159 184 | 487 532 | 368 645 | 1 160 591 | 1 011 067 | 1 186 074 | 740 448 | 747 284 | 724 314 | 695 509 | 830 268 | 872 618 | 809 732 | 456 698 | 410 165 | 390 881 | 248 228 | 77 350 | 27 113 | 21 732 | 19 891 | 20 137 |
| Palanga lennujaam | 307 090 | 274 879 | 85 895 | 123 948 | 338 309 | 316 643 | 297 197 | 232 630 | 145 441 | 132 931 | 127 890 | 128 169 | 111 133 | 102 528 | 104 600 | 101 586 | 93 379 | 110 828 | 94 000 | 76 020 | 46 666 | 45 971 | 45 660 | |
| Kuressaare lennujaam | 42 490 | 42 232 | 38 749 | 29 447 | 16 858 | 24 614 | 23 166 | 19 231 | 13 289 | 14 458 | 13 665 | 13 163 | 11 421 | 17 822 | 19 702 | 19 519 | 23 752 | 20 026 | 18 341 | 18 071 | 15 091 | 12 156 | 10 976 | 3 752 |
Ühistransport
[muuda | muuda lähteteksti]
| Transpordiliik | Vedaja | Liin | Sihtkoht |
|---|---|---|---|
| Tramm | Tallinna Linnatranspordi AS | 4 | Kesklinn, Tondi |
 Buss | Tallinna Linnatranspordi AS | 2 | Kesklinn, Reisisadam (A-terminal) |
| Buss | Tallinna Linnatranspordi AS | 49 | Pirita, Viimsi |
| Buss | Tallinna Linnatranspordi AS | 65 | Lasnamäe |
| Buss | Lux Express | 724 | Tartu |
| Buss | Simple Express | 152 | Tartu |
| Buss | ABuss (ööliin) | 239 | Tartu |
Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub Tartu maanteel, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad Mõiku, mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele.
Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga.
Rahvusvaheline tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Auhind/tunnustus | Kategooria | Saavutus | Viide |
|---|---|---|---|---|
| 2012 | EURO ANNIE "Lennujaama kasvu auhind"
anna.aerolt |
1–2 miljonit reisijat | Võitis | [36] |
| 2013 | Design Management Euroopa auhind
DME Awardilt |
Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus | Tunnustatud | |
| 2013 | Parim lennujaama maapealne teenus | Reisijate ja õhusõidukite teenindamine | Võitis | |
| 2015 | Parima lennujaama auhind
ACI Europe'ilt |
Alla viie miljoni reisijaga lennujaam | Hõbe | |
| 2017 | Priority Pass lennujaama ootesaalide auhind
Priority Passilt |
Parim äriklassi ootesaal Euroopas | Võitis | [37] |
| 2018 | Airports Council International (ACI) auhind | Parim lennujaam Euroopas | Tunnustatud | [38] |
| 2020 | Airports Council International (ACI) auhind | Parim lennujaam Euroopas | Tunnustatud | [39] |
| 2022 | Airports Council International (ACI) auhind | Parim lennujaam Euroopas | Tunnustatud | [40] |
| 2023 | Airports Council International (ACI) auhind | Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas | Tunnustatud | [41] |
| 2024 | Airport Service Quality (ASQ) auhind | 2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam | Tunnustatud | [42] |
Õnnetused
[muuda | muuda lähteteksti]- 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. [43][44]
- 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 Tjumenist Peterburi. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.[45]
- 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul Sõktõvkari lennujaamast Peterburi ning nõudsid lennuki lendamist Taani. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.[46]
- 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi Helsingisse startiv Antonov An-28 tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.[47][48]
- 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev Airesti lennuk Let L-410UVP-E20C ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.[49]
- 18. märtsil 2010 sooritas Helsingist tulev Exini Antonov An-26 SP-FDO hädamaandumise Ülemiste järve jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.[50] Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.[51]
- 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.[52]
- 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast startinud ULS Airlines Cargo lennuk Airbus A300B4 TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.[53][54] Juhtunus inimesed viga ei saanud.[55]
- 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise Estonian Airi lend 473 lennuk Bombardier CRJ900NG ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.[56] Lennu sihtkoht oli Amsterdami Schipholi lennujaam. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.[57]
- 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid Novosibirski Tolmatševo lennujaamast tulnud Aviastar-TU lennukil Tupolev Tu-204 pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.[58]
- 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise SmartLynxi Airbus A320. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.[viide?]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Great Circle Mapper
- ↑ "Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha?". Delfi Ärileht. 16. november 2016. Vaadatud 29. detsembril 2024.
- ↑ Airbusi pressiteade (31.07.2017). "Airbus A380 approved to operate on 45m runways". airbus.com/newsroom. Originaali arhiivikoopia seisuga 3.12.2017.
- ↑ "Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni". 29. märts 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2009. Vaadatud 11. mai 2015.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 Transpordi ja logistika ajalugu. Tallinn: Seilecs. 2024. Lk 353-357. ISBN 9789916985212.
- ↑ Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist, epl.delfi.ee, 22.04.2019
- 1 2 Kaljuvee, Ardo (30. september 2006). "70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana". epl.ee. Vaadatud 11. mai 2015.
- ↑ Künnapuu, Ants (august 1979). "Tallinna lennujaamas". Tehnika ja Tootmine (8): 40.
- ↑ Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991, The National Archives of Estonia, ERA.R-2045
- ↑ "Tallinn Airport – Cargo Terminal". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuli 2011. Vaadatud 11. mai 2015.
- ↑ "Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi". www.tallinn-airport.ee. 11. jaanuar 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. mai 2015. Vaadatud 11. mai 2013.
- ↑ "Tallinn Airport – The Cohesion Fund projects". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. märts 2013. Vaadatud 11. mai 2015.
- ↑ "Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust". Postimees. 29. märts 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2007. Vaadatud 11. mai 2015.
- ↑ "Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks". Tallinna lennujaam. 21. september 2008. Vaadatud 11. mai 2015.
- ↑ "1,9 million passengers served in 2011". www.tallinn-airport.ee. 9. jaanuar 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 11. mai 2015.
- ↑ Niemelä, Teijo (16. juuli 2012). "Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector". www.cruisebusiness.com. Vaadatud 11. mai 2012.
- ↑ "Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi". www.tallinn-airport.ee. 20. september 2012. Vaadatud 11. mai 2015.
- ↑ "Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast". Ärileht.ee. www.delfi.ee. 30. detsember 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. detsember 2013. Vaadatud 11. mai 2015.
- ↑ "Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor". Tallinna Sadam. 29. aprill 2012. Vaadatud 11. mai 2015.
- ↑ "Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?". logistikauudised.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2015. Vaadatud 11. mai 2015.
- ↑ Hanson, Martin. "Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega". Delfi Majandus. Vaadatud 11. mai 2015.[alaline kõdulink]
- ↑ "Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level". The Baltic Course. 25. november 2013. Vaadatud 12. mai 2015.
- ↑ "Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet". Ärileht.ee. www.delfi.ee. 11. juuni 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2013. Vaadatud 12. mai 2015.
- ↑ BNS (23. aprill 2014). "Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni". E24 Majandus. Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. aprill 2014. Vaadatud 12. mai 2015.
- ↑ "Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali". Postimees Majandus. Postimees. 10. detsember 2014. Vaadatud 12. mail 2015.
- ↑ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)
- 1 2 Tallinna lennujaam /airBaltic. "airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse".
- ↑ flightradar24.com. "Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck".
- ↑ "FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega". www.delfi.ee. 14. juuli 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. august 2014. Vaadatud 18. september 2012.
- ↑ "Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut" (Estonian). www.delfi.ee. 17. juuli 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. august 2014. Vaadatud 18. september 2012.
{{cite news}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ anna.aero. "Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) | Unserved Routes in the Route Shop". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. detsember 2019.
- ↑ Postimees. "Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse".
- ↑ anna.aero. "80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. august 2020.
- ↑ Postimees. "Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna".
- ↑ "FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija". www.delfi.ee. 16. november 2012. Vaadatud 12. mai 2015.[alaline kõdulink]
- ↑ anna.aero. "auhind".
- ↑ Tallinna Lennujaam. "Äriklassi ootesaali auhind 2017".
- ↑ Tallinna Lennujaam. "Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas".
- ↑ Tallinna Lennujaam. "Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas".
- ↑ Tallinna Lennujaam. "Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks".
- ↑ Tallinna Lennujaam. "Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli".
- ↑ Tallinna Lennujaam. "Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli".
- ↑ Ranter, Harro. "Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991". asn.flightsafety.org. Vaadatud 18. juunil 2025.
- ↑ Langovits, Peeter (18. september 1991). "Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen". Rahvusarhiivi Meediateek. Vaadatud 18. juuni 2025.
- ↑ "Criminal Acts Against Civil Aviation 1993". Federal Aviation Administration. 27. juuni 1994. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 1. jaanuar 2014.
- ↑ "ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)". Aviation Safety Network. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2014. Vaadatud 1. jaanuar 2014.
- ↑ Peterson, Toomas. "Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal". http://www.ecaa.ee. Lennuamet. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2014. Vaadatud 23. mai 2015.
{{cite web}}: välislink kohas|work= - ↑ "ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)". Aviation Safety Network. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2014. Vaadatud 1. jaanuar 2014.
- ↑ "ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)". Aviation Safety Network. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2014. Vaadatud 1. jaanuar 2014.
- ↑ Rand, Erik (18. märts 2010). "DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise" (Estonian). Eesti Päevaleht. Vaadatud 18. märts 2010.
{{cite news}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Hradecky, Simon. "Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble". Aviation Herald. Vaadatud 27. november 2015.
- ↑ "Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik". Postimees. Vaadatud 25. august 2010.[alaline kõdulink]
- ↑ Hradecky, Simon (8. veebruar 2013). "Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off". The Aviation Herald. Vaadatud 9. veebruar 2013.
- ↑ "Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored". ERR. 8. veebruar 2013. Vaadatud 8. veebruar 2013.
- ↑ "FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu". www.delfi.ee. 8. veebruar 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. august 2014. Vaadatud 8. veebruar 2013.
- ↑ "Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response". ERR. 15. august 2014. Vaadatud 15. august 2014.
- ↑ "Plane makes emergency landing in Estonia". The Baltic Times. 15. august 2014. Vaadatud 15. august 2014.
- ↑ "Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit". Ärileht.ee. www.delfi.ee. 11. juuli 2015. Vaadatud 12. juuli 2015.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tallinna lennujaam |
- Koduleht
- Tallinna lennujaam Eesti lennundusteabe kogumikus
- Tanel Veenre "Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt". Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009
- Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama 2. august 2011
- Andmed lennundusohutuse lehel
- Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu, jaakjuske.blogspot.com.ee
- Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali ERR, 10. aprill 2019