Mine sisu juurde

Tallinna lennujaam

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna Lennujaam)
 See artikkel on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit AS Tallinna Lennujaam
Lennart Meri Tallinna lennujaam
Tallinna lennujaama terminal
IATA: TLL – ICAO: EETN
Üldandmed
Tüüp tsiviillennuväli
Valdaja Eesti riik
Asukoht Tallinn
Avati 20. september 1936
Üldkõrgus 40[1] m
Koordinaadid 59° 24′ 59″ N, 24° 47′ 57″ E
Kaart
Tallinna lennujaam (Eesti)
Tallinna lennujaam
Lennurajad
Suund Pikkus Laius Kate
08/26 3480[2] m 45 m asfalt-betoon
Statistika (2023)
Reisijaid 2 961 569
Muutus +7.8% (2022–2023)

Lennart Meri Tallinna lennujaam (ka Tallinna lennujaam, varem Ülemiste lennujaam; ICAO: EETN, IATA: TLL) on Eesti suurim lennujaam. Lennujaamast, mis asub Tallinna kesklinnast nelja kilomeetri kaugusel Ülemiste järve idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud.

Lennujaamas on üks 3480 m pikkune ja 45 m laiune asfaltbetoonkattega lennurada, mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu Boeing 747 ning Airbusi suurimal lennukil A380.[3] Lennuväljal on viis ruleerimisrada ja 14 terminaliväravat.

29. märtsil 2009 nimetati lennujaam Eesti teise presidendi auks Lennart Meri nimeliseks.[4]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemiste lennuvälja ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene tsiviillennukite lennuväli Tallinnas paiknes Lasnamäel, millel liinilende teenindas Aeronaut. Aeronaudi pankrotistumise järel 1928. aastal jätkas lende Nõukogude Venemaa – Saksamaa lennuliiklusettevõte Deruluft liinidel Königsberg-Tallinn-Helsingi ja Leningrad. Deruluft sõlmis sundolukorras lepingu Nehatu lennuvälja kasutamiseks, mis asus Tallinnast 12 kilomeetri kaugusel.[viide?]

1932. aastal hakkasid Tallinna lendama ka Poola lennufirma LOT lennukid, liinil Varssavi-Vilno-Riia-Tallinn, mis maandusid Lasnamäe sõjaväelennuväljal.[viide?]

1928. aasta augustis oli teedeministeerium välja valinud maatükki Dvigateli ja Pirita jõe – Ülemiste kanali vahel, lisaks oli vaja AS Dvigatelile ja Wagneri pärijatele kasutada antud maatükke. 26. märtsil 1929 võttis Eesti riik vastu sundvõõrandamise seaduse, et luua avalik lennuväli. Selle loomiseks võõrandati kümme hektarit maad Dvigatelilt ja 22 hektarit Wagneri järeltulijatelt, tasuks maksti neile üle kümne miljoni eurot.[viide?]

Teedeministeerium otsustas Ülemiste järve kaldal Dvigateli vabriku ja endise Mõigu mõisa kanali vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna avalikuks lennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus maa-alal, mida piiras lõunast endise Mõigu mõisa Mõigu kanal, põhjast Dvigateli tehased, ning mille ühe külje moodustab Ülemiste järv. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks lisaks maksma viis miljonit senti.[5] Riigi poolt eraldatud hädaabitöödeks määratud summadest osa läks lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja maa-alal Ülemiste kaldal püstitati angaar ühes töökojaga, bensiinikelder, ja kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. Ülemiste järve kaldale ehitati lennusadama lennusild merelennukitele[6]. Ülemiste järve äärde oli ehitatud esimene Ülemiste lennusadam aastail 1928–1929 teenindamaks Soome ja Tallinna vahet lendavaid lennukeid. Kui uus lennuväli oli sedavõrd korda saanud, kolis Deruluft Nehatu lennuväljalt Tallinnale lähemale riiklikule lennuväljale. Alates 1. juulist 1939 toimusid Derulufti lennud Ülemistelt. Pärast NSV Liidu korraldatud juunipööret Eestis, lõppesid alates 17. juunist 1940 Ülemiste lennuväljal tsiviillennud. Ülemiste lennuvälja hõivasid Nõukogude lennuväeüksused. II maailmasõja ajal lõppesid reisilennukite lennud Ülemiste lennusadamasse.[viide?]

Tallinna lennujaama hoonet hakati ehitama 1932. aastal. 20. septembril 1936 avati osaliselt valminud lennurajad. Kokku läks lennuvälja rajatiste ehitamine maksma 25 miljonit senti.[5][7] Alguses olid lennurajad umbes 40 meetrit laiad ja 300 m pikad ning moodustasid kolmnurga, mis võimaldas lennukitel õhku tõusta ja maanduda kuues suunas[8]. Enne II maailmasõda lendasid Tallinna lennujaamast lennufirmad Aerotransport (nüüd osa SAS Groupist), Lufthansa, LOT ja Aero (praegune Finnair).[5]

Tallinna Lennujaama administratiivhoone projekti koostas juba 1938. aastal Arthur Jürvetson, maja valmis suuresti 1940, kuid ehitati lõpuni valmis alles 1955. aastal, sõjakahjustuste tõttu ehitati maja ümber. Hoone põhiplaan ja avad jäid enamasti samaks, küll aga sai maja selgelt stalinistliku fassaadi ja ootesaalilahenduse[9]. Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet kui Eesti kontekstis erilist hoonet, osa kirevast lennundusajaloost[10]. Lisaks kroonulikule välisilmele on hoones iseloomulik stalinistlikus stiilis interjöör, hoone on säilinud autentsena.[viide?]

Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1921–1939

Nõukogude okupatsiooni periood

[muuda | muuda lähteteksti]
Vana terminal (kasutusel 1954–1980)[5]

22. juulil 1940 kell 12.00 võttis Ülemiste lennuvälja üle Nõukogude Liidu lennuvägi, kõik sealsed Eesti lennukid suunati esmalt Lasnamäe lennuväljale, seejärel Jägala lennuväljale.[viide?]

Aastatel 1945–1989 sai Tallinnast lennata ainult NSV Liidu piires ning seda ainult Aerofloti lennukitega. 1962. aastal väljus Tallinnast esimene reaktiivlennuk, reisilennuk oli Tu-124. 1970. aastate lõpus ehitati seoses Moskva olümpiamängude purjeregati korraldamisega Tallinna lennuvälja uus reisijate terminal (arhitekt Mihhail Piskov, sisekujundaja Maile Grünberg) ja pikendati lennurada.[viide?]

Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult NSV Liidu linnadega, oli lennujaamas palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli Tallinna lennujaamal lennuliiklus 30 Nõukogude Liidu sihtkoha vahel ning aastas teenindati umbes 800 000 reisijat.[viide?]

Esimene lennu Tallinnast Läände pärast aastakümneid tegi 25. novembril 1989 Stockholmi väljunud SAS-i reisilennuk. Uuenevas NSV Liidus moodustati 1. aprillil 1990. aastal Eesti NSV Transpordiministeeriumi koosseisus Eesti NSV Lennuamet.[viide?]

Taasiseseisvumine

[muuda | muuda lähteteksti]

1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille territoriaalseks organiks oli Eesti Tsiviillennunduse Valitsus, mille alluvuses olid kõik tsiviillennujaamad ja lennuväljad ning kõik lennukid kandsid Aerofloti logot ja NSV Liidu registritunnust. Eesti taasiseseisvumise järel 1991. aastal reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumile alluvaks riigiettevõtteks Eesti Lennuliinid ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused riigiettevõte Eesti Lennujaamad ja riiklik aktsiaselts Eesti Lennuliinid"[11].

1. juulil 1997 võttis vabariigi valitsus vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava teel: aktsiaseltsid Kuressaare Lennujaam, Kärdla Lennujaam, Pärnu Lennujaam, Tartu Lennujaam ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad.

Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1945–1977

2000. aastad

[muuda | muuda lähteteksti]
USAF-i C-5A Galaxy Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames

Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist 1997 märtsini 1998.[12] Reisijate terminal uuendati täielikult 1999. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 miljoni reisijani aastas. 2008. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.[5] Suurenenud nõudlus kaubapindade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. 2012. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. 11. jaanuaril 2013 võttis Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.[13] Peale selle võeti kasutusele automaatne piiriületussüsteem ja ärilennukite angaaridekompleks.[viide?]

2010. aastal tellis Eesti Pank Helsingist Tallinna kolmemootorilise Finnair Cargo MD-11F-i, et Eestisse eurosid tuua.[viide?]

2008. aasta laienemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,[14] 18 uut väravat, Schengeni ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued söögikohad ja kohvikud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool hooneid renoveeriti ja laiendati perrooni ning ehitati uus ruleerimistee. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.[viide?]

Terminal pärast laiendust (august 2012)

Ümbernimetamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast kunagise Eesti presidendi Lennart Meri surma 14. märtsil 2006 käis ajakirjanik Argo Ideon Eesti Ekspressist välja idee nimetada lennujaam president Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam, Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, Istanbuli Atatürki lennujaam jt.[viide?]

Nimemuutust arutati lennujaama juhatuse koosolekul 29. märtsil 2006.[15] Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas peaminister Andrus Ansip ametlikult, et nimi vahetatakse märtsis 2009.[16]

Läänemere pööringud

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 sõlmiti koostööleping Tallinna lennujaama, Tallinna sadama ja Happy Cruisesi vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevade peale puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 hispaania turisti tšarterlendudega Tallinna lennujaama ja tagasi.[17] Kuna lennujaam asub sadamast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.[18]

Tallinna lennujaama ala 2013

2012. aastal alustas tšarterlende Madridi-Barajase lennujaamast kolme Airbus A321 ja kahe-kolme Boeing 747-ga Pullmantur Air. 2012. aasta suvega toimetati Tallinna ja tagasi umbes 16 000 turisti.[19] Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie pööringuga lennutati 25 000 turisti.[20] Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga MS Deutschland, mida haldas Peter Deilmann Cruises.[21]

2020. aastad

[muuda | muuda lähteteksti]

25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama päikeseparki. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas. Eesti oli koroonapandeemia ajal Hiinast saabuvatele lennukitele teekonnal Euroopasse esimene Euroopa Liidu riik.[viide?]

Tuleviku laiendusplaanid

[muuda | muuda lähteteksti]
Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26

Tallinna lennujaama juhatuse liikme Erik Sakkovi andmetel plaanitakse lennuraja pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada kaugmaalende,[22] uue ruleerimisraja, ladude, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.[23] 21. veebruaril 2013 algatati lennuliiklusala arendusprojekti keskkonnamõjude hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja rekonstrueerimine ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II navigatsioonisüsteemide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite perroonide ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; perimeetriaia rajamine ja tehniliste valvesüsteemide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel Tallinna kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega mürataset. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus 16. detsembril 2013, lennuraja laiendustööd pidid algama 2015. aasta alguses.[24] 12. juunil 2013 kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 hektari suurusele maa-alale lennukiremondihoone.[25] Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni euro.[26] See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones ümberehitusi ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.[27]

Aastatel 2016–2022 plaanib Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada reisiterminali ja sealset julgestusala ning ehitada 1200-kohalise parkimismaja.[28]

Terminalid

[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna lennujaam 2006. aastal

Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.[viide?]

Reisijate asutused lennujaamas

[muuda | muuda lähteteksti]

Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja tema abikaasa Evelin Ilves. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.[viide?]

Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel.

TradAttack!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal

Nordea Lounge on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, Air Balticu, Finnairi, LOT Polish Airlinesi, Lufthansa, Nordica ja Turkish Airlinesi äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm Priority Pass hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.[viide?]

Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.[viide?]

Lennufirmad ja sihtkohad

[muuda | muuda lähteteksti]

Regulaarlennud

[muuda | muuda lähteteksti]

Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast.

Lennufirma Sihtkohad
Aegean Airlines Hooajalised: Ateena[29][30]
Aeroflot Moskva (Šeremetjevo) (Peatatud sõja tõttu)
airBaltic Amsterdam, Barcelona (El Prati) (alustab 19. veebruar 2025), Brüssel[31], Hamburg (alustab 5. mai 2025), Reykjavík (Keflavík) (alustab 14. mai 2025), Kopenhaagen,[31] London (Gatwick), Malaga, Pariis (Charles de Gaulle), Riia, Tampere, Tenerife, Vilnius
Hooajalised: Billund, Burgas, Dubrovnik, Genf, Irákleio, Malta, Nice, München, Palma de Mallorca (alustab 13. aprill 2025), Rhodos, Salzburg, Split, Tirana (alustab 2. juuni 2025)
Belavia Minsk (Peatatud õhusõiduki rikkumise tõttu)
Eurowings Hooajalised: Praha
Finnair Helsingi (Vantaa)
Finnair
Operaator Nordic Regional Airlines 		Helsingi (Vantaa)
Flydubai Dubai (rahvusvaheline) (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu)
Jet2.com Hooajalised: Birmingham (alustab 28. november 2025), Edinburgh (alustab 27. november 2025) ja Manchester (alustab 28. november 2025)
Laudamotion
Operaator Ryanair 		Viin
LOT Polish Airlines Varssavi
Lufthansa Frankfurt
Hooajalised: München
Marabu Hamburg (alustab 16. juuni 2023) ja München (alustab 21. mail 2023)
NyxAir Kuressaare, Kärdla
Hooajalised: Helsingi
Norwegian Air Shuttle Oslo (Gardemoen)
Pegasus Airlines Antalya
Ryanair Barcelona (El Prati), Berliin (Schönefeld), Dublini lennujaam, London (Stansted), Milano (Bergamo), Paphose rahvusvaheline lennujaam, Rooma, Stockholm (Arlanda), Veneetsia (Treviso)
Hooajalised: Billund, Milano
Scandinavian Airlines Kopenhaagen, Oslo (Gardemoen), Stockholm (Arlanda)
Sunexpress Hooajalised: Antalya
Swiss International Air Lines Zürich
Transavia Pariis (Orly)
Turkish Airlines Istanbul
Wizz Air Kiiev (Žuljanõi) (peatatud sõja tõttu), London (Luton), Milano
Hooajalised: Harkiv (peatatud sõja tõttu), Lviv (peatatud sõja tõttu)

Liinilendude sihtkohad täpsemalt

[muuda | muuda lähteteksti]

Siin on kuvatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2024. aasta suvise seisuga.

Suvehooajaline
Talvehooajaline
Tuleviku sihtpunkt
Linn Riik IATA ICAO Lennujaam Lennufirma Alates Kuni Lennuk
Amsterdam Holland Holland AMS EHAM Amsterdami Schipholi lennujaam Estonian Air 1993 1994 Tupolev Tu-134
12. juuli 1995 1999 Boeing 737-500
27. oktoober 2003 10. jaanuar 2006 Boeing 737-300/500
7. juuni 2009 7. november 2015 Boeing 737-300/500 (2009–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
KLM Cityhopper 28. märts 2005 3. mai 2009 Fokker 70 (2005–2006) ja Fokker 100 (2006–2009)
Nordica 8. november 2015 13. jaanuar 2019 Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016)
airBaltic 27. märts 2016 – Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
Ateena Kreeka Kreeka ATH LGAV Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 5. juuli 2010 16. august 2010 Boeing 737-300
Aegean Airlines 19. juuni 2015 – Airbus A320 ja Airbus A320neo
Barcelona Hispaania Hispaania BCN LEBL Barcelona El Prati lennujaam Estonian Air 13. mai 2006 29. oktoober 2011 Boeing 737-300/500
Ryanair 17. juuli 2021 – Boeing 737-800NG
Vueling Airlines 20. juuni 2014 8. september 2018 Airbus A320
airBaltic 19. veebruar 2025 - Airbus A220-300
GRO LEGE Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam Ryanair 28. märts 2011 26. oktoober 2021 Boeing 737-800NG
Berliin Saksamaa Saksamaa TXL EDDT Berliini Tegeli lennujaam Estonian Air 19. august 2003 8. jaanuar 2007 Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500
8. juuni 2009 22. september 2010 Boeing 737-300/500
1. mai 2011 30. september 2011 Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
16. juuni 2014 31. oktoober 2015 Bombardier CRJ900NG
airBaltic 6. mai 2015 7. november 2020 Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020)
Nordica 29. märts 2016 1. september 2018 Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
SXF EDDB Berliini Schönefeldi lennujaam easyJet 27. oktoober 2004 2. november 2008 Airbus A319
4. november 2017 30. august 2020 Airbus A319
Ryanair 2. aprill 2019 4. aprill 2020 Boeing 737-800NG
BER EDDB Berliini Brandenburgi lennujaam Ryanair 7. juuli 2020 - Boeing 737-800NG
airBaltic 11. november 2020 27. oktoober 2022 Airbus A220-300
Birmingham Suurbritannia Suurbritannia BHX EGBB Birminghami lennujaam Jet2.com 28. november 2025 – Boeing 737-800NG
Bremen Saksamaa Saksamaa BRE EDDW Bremeni lennujaam Ryanair 27. märts 2011 26. oktoober 2018 Boeing 737-800NG
Brüssel Belgia Belgia BRU EBBR Brüsseli lennujaam Estonian Air 7. september 2004 7. november 2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
Nordica 8. november 2015 30. juuni 2019 Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
airBaltic 3. juuni 2019 - Airbus A220-300
LOT (operaator Regional Jet) 1. juuli 2019 11. märts 2020 Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
Billund Taani Taani BLL EKBI Billundi lennujaam Ryanair 31. oktoober 2021 24. märts 2023 Boeing 737-800NG
1. aprill 2024 – Boeing 737-800NG
airBaltic 2. mai 2024 – Airbus A220-300
Budapest Ungari Ungari BUD LHBP Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam Estonian Air oktoober 1991 talv 1992 Tupolev Tu-134
Burgas Bulgaaria Bulgaaria BOJ LBBG Burgasi rahvusvaheline lennujaam airBaltic 1. mai 2024 – Airbus A220-300
Constanța Rumeenia Rumeenia CND LRCK Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam Nordica 16. juuni 2018 28. september 2019 Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
Dubai Araabia Ühendemiraadid Araabia Ühendemiraadid DXB OMDB Dubai rahvusvaheline lennujaam Flydubai pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemise peatada Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu – Boeing 737-800NG/MAX 8
Dublin Iirimaa Iirimaa DUB EIDW Dublini lennujaam Estonian Air 14. oktoober 2004 22. august 2010 Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500
Ryanair 14. detsember 2010 24. märts 2023 Boeing 737-800NG
30. oktoober 2023 – Boeing 737-800NG
Dubrovnik Horvaatia Horvaatia DBV LDDU Dubrovniki lennujaam Estonian Air 19. aprill 2006 3. oktoober 2009 Boeing 737-500
airBaltic 2. mai 2023 - Airbus A220-300
Düsseldorf Saksamaa Saksamaa NRN EDLV Düsseldorfi Weeze lennujaam Ryanair 13. detsember 2010 23. märts 2022 Boeing 737-800NG
East Midlands Suurbritannia Suurbritannia EMA EGNX East Midlandsi lennujaam Ryanair 2. märts 2011 28. oktoober 2011 Boeing 737-800NG
Edinburgh Suurbritannia Suurbritannia EDI EGPH Edinburghi lennujaam Ryanair 10. jaanuar 2011 29. oktoober 2011 Boeing 737-800NG
29. oktoober 2018 26. oktoober 2022 Boeing 737-800NG
Jet2.com 27. november 2025 – Boeing 737-800NG
Forlì Itaalia Itaalia FRL LIPK Forlì lennujaam Wind Jet 9. juuni 2010 1. september 2010 Airbus A319
Frankfurt Saksamaa Saksamaa FRA EDDF Frankfurdi lennujaam Estonian Air 1991 11. jaanuar 2009 Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
Lufthansa 29. märts 1992 27. märts 1998 Boeing 737-200 (1992-1997) ja Boeing 737-500
2010 - Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo
Lufthansa CityLine 28. märts 2004 2010 Avro RJ85 ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010)
29. oktoober 2017 - Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017-2021)
HHN EDFH Frankfurt-Hahni lennujaam Ryanair 27. märts 2012 2013 Boeing 737-800NG
Genf Šveits Šveits GVA LSGG Genfi lennujaam airBaltic 30. detsember 2023 – Airbus A220-300
Göteborg Rootsi Rootsi GOT ESGG Göteborgi Landvetteri lennujaam Estonian Air 30. august 2004 2. märts 2005 Boeing 737-500
City Airline 21. märts 2005 28. oktoober 2011 Embraer ERJ 135/145
Nordica 28. august 2017 27. oktoober 2018 ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
Hamburg Saksamaa Saksamaa HAM EDDH Hamburgi lennujaam Estonian Air 12. mai 1994 25. september 2010 Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), Fokker 50 (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995)
Nordica 16. mai 2017 10. oktoober 2018 Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017)
Marabu 16. juuni 2023 - Airbus A320neo
airBaltic 5. mai 2025 - Airbus A220-300
Hannover Saksamaa Saksamaa HAJ EDDV Hannover-Langenhageni lennujaam Estonian Air 2. aprill 2012 16. november 2012 Boeing 737-500 ja Embraer E-170
Harkiv Ukraina Ukraina HRK UKHH Harkivi rahvusvaheline lennujaam Wizz Air 2. juuli 2020 17. veebruar 2022 Airbus A320
Helsingi Soome Soome HEL EFHK Helsingi Vantaa lennujaam Estonian Air 1991 26. märts 2000 Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
Estonian Air Regional 24. september 2007 13. november 2009 Saab 340
26. märts 2012 27. jaanuar 2013 Embraer E-170 ja Saab 340
Finnair 1991 - Airbus A319/A320 (alates 2007), Douglas DC-9 (1991–2000), Embraer E-170 (operaator Flybe Nordic 2005-2012), Embraer E-190 (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja McDonnell Douglas MD-82/MD-83 (1991–2006)
Karair 26. märts 1990 1996 ATR 72
Finnaviation 1991 suvel 1995 Saab 340
Aero Airlines märts 2002 6. jaanuar 2008 ATR 72
Söder Airlines 14. märts 2004 ? Saab 340
Finncomm Airlines 3. aprill 2005 29. oktoober 2011 ATR 42/72
Blue1 31. jaanuar 2011 1. august 2011 ATR 72
Flybe Nordic 30. oktoober 2011 30. aprill 2015 ATR 72, Embraer E-170 (2011-2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair)
Nordic Regional Airlines 1. mai 2015 - ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair)
NyxAir 17. mai 2021 – ATR 42 ja Saab 340
Irákleio Kreeka Kreeka HER LGIR Irákleio rahvusvaheline lennujaam airBaltic 3. mai 2023 – Airbus A220-300
İstanbul Türgi Türgi ISL LTBA İstanbuli Atatürki lennujaam Turkish Airlines 11. juuni 2013 5. aprill 2019 Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900
IST LTFM İstanbuli lennujaam Turkish Airlines 10. aprill 2019 - Airbus A319/A320/A321, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8
Joensuu Soome Soome JOE EFJO Joensuu lennujaam Estonian Air Regional 26. märts 2012 27. detsember 2012 Saab 340
Jönköping Rootsi Rootsi JKG ESGJ Jönköpingi lennujaam Avies 2011 kevad 2011 suvel BAe Jetstream 31/32
Jyväskylä Soome Soome JYV EFJY Jyväskylä lennujaam Estonian Air 25. märts 2012 7. jaanuar 2013 Saab 340
Kajaani Soome Soome KAJ EFKI Kajaani lennujaam Estonian Air 3. aprill 2012 7. oktoober 2012 Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Kaunas Leedu Leedu KUN EYKA Kaunase lennujaam airBaltic 14. juuli 2017 17. august 2017 Bombardier Dash 8 Q400
Nordica 14. juuli 2017 17. august 2017 Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
Khuthaisi Gruusia Gruusia KUT UGKO Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam Wizz Air 4. august 2019 21. jaanuar 2024 Airbus A320
Kiiev Ukraina Ukraina KBP UKBB Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 1991 7. november 2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
Nordica 8. november 2015 25. oktoober 2019 Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
IEV UKKK Kiievi Žuljanõi lennujaam Nordica 25. aprill 2018 28. september 2018 Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
Wizz Air 21. juuni 2018 23. veebruar 2022 Airbus A320
Kopenhaagen Taani Taani CPH EKCH Kopenhaageni lennujaam Estonian Air 1. aprill 1991 7. november 2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
SAS 1992 2000 McDonnell Douglas DC-9-21/41 (1989–2002), McDonnell Douglas MD-81 (1989–2007) ja McDonnell Douglas MD-87 (1989–2009)
16. november 2015 - Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-195
FlyNordic 28. märts 2005 6. jaanuar 2006 McDonnell Douglas MD-82/MD-83
Nordic Aviation 8. november 2015 30. november 2015 Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016)
Nordica 27. aprill 2018 25. oktoober 2019 ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
airBaltic 2. juuni 2019 - Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020)
Korfu Kreeka Kreeka CFU LGKR Corfu rahvusvaheline lennujaam Ellinair 29. mai 2017 - Airbus A319/A320
Kuressaare Eesti Eesti URE EEKE Kuressaare lennujaam Estonian Air 1991 1993 Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
Estonian Air Regional 27. september 2007 11. aprill 2008 Saab 340
1. oktoober 2008 15. mai 2012 Saab 340
Avies 2001 30. september 2008 BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006)
1. juuni 2012 1. aprill 2016 BAe Jetstream 31/32
Transaviabaltika 20. juuni 2016 20. detsember 2020 Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
NyxAir 21. detsember 2020 - ATR-42 ja Bombardier CRJ900NG
Kärdla Eesti Eesti KDL EEKA Kärdla lennujaam Estonian Air 1991 1993 Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
Enimex 1994 2006 Antonov An-28
Avies 2006 1. aprill 2016 BAe Jetstream 31/32
Transaviabaltika 20. juuni 2016 27. jaanuar 2023 Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
Diamond Sky 28. jaanuar 2023 29. veebruar 2024 Saab 340
NyxAir 1. märts 2024 sügis 2027 Saab 340
Lappeenranta Soome Soome LPP EFLP Lappeenranta lennujaam airBaltic 12. november 2009 26. september 2010 Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010)
Lissabon Portugal Portugal LIS LPTT Lissaboni Portela lennujaam TAP Air Portugal 4. juuli 2014 15. jaanuar 2015 Airbus A319/A320
Liverpool Suurbritannia Suurbritannia LPL EGGP Liverpooli John Lennoni lennujaam easyJet 26. aprill 2011 28. oktoober 2012 Airbus A319
Ryanair 31. oktoober 2021 26. oktoober 2022 Boeing 737-800NG
London Suurbritannia Suurbritannia LGW EGKK Londoni Gatwicki lennujaam Estonian Air 2. november 1995 15. oktoober 2012 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012)
easyJet 28. oktoober 2012 3. jaanuar 2021 Airbus A319/A320
airBaltic 27. märts 2018 – Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
STN EGSS Londoni Stanstedi lennujaam easyJet 1. november 2004 26. oktoober 2012 Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007)
Ryanair 1. aprill 2013 – Boeing 737-800NG/MAX
LTN EGGW Londoni Lutoni lennujaam Ryanair 10. jaanuar 2011 29. märts 2013 Boeing 737-800NG
Wizz Air 17. september 2018 23. oktoober 2019 Airbus A319/A321
1. november 2022 - Airbus A319/A321/A321Neo
LHR EGLL Londoni Heathrow' lennujaam British Airways 28. märts 2017 29. märts 2019 Airbus A319/A320/A321
Lviv Ukraina Ukraina LWO UKLL Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam Wizz Air 2. juuli 2020 13. juuni 2021 Airbus A320
Málaga Hispaania Hispaania AGP LEMG Málaga lennujaam airBaltic 1. juuni 2019 – Airbus A220-300
Malta Malta Malta MLA LMML Malta rahvusvaheline lennujaam Ryanair 29. märts 2018 25. märts 2023 Boeing 737-800NG
airBaltic 4. mai 2024 – Airbus A220-300
Manchester Suurbritannia Suurbritannia MAN EGCC Manchesteri lennujaam Estonian air 10. mai 2005 29. juuni 2006 Boeing 737-500
Ryanair 26. märts 2012 31. november 2015 Boeing 737-800NG
Jet2.com 28. november 2025 – Boeing 737-800NG
Milano Itaalia Itaalia BGY LIME Milano Orio al Serio lennujaam Estonian Air 30. märts 2005 28. oktoober 2006 Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500
Volareweb.com 13. mai 2004 3. november 2004 Airbus A320
Ryanair 16. detsember 2010 – Boeing 737-800NG/MAX
MXP LIMC Milano Malpensa lennujaam Estonian Air (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 24. september 2011 Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011)
21. aprill 2015 1. november 2015 Bombardier CRJ900NG
Ryanair 13. mai 2014 25. märts 2023 Boeing 737-800NG
31. märts 2024 – Boeing 737-800NG
easyJet 3. detsember 2015 24. oktoober 2019 Airbus A319
Wizz Air 18. juuli 2020 – Airbus A320/A321/A321N
Minsk Valgevene Valgevene MSQ UMMS Minski rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 1991 2000 Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
Belavia juuli 2000 oktoober 2001 Antonov An-24
30. mai 2019 27. mai 2021 Embraer E-175
Estonian Air Regional 11. veebruar 2008 9. mai 2011 Saab 340A
Moskva Venemaa Venemaa SVO UUEE Moskva Šeremetjevo lennujaam Estonian Air 1991 7. november 2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
Aeroflot 1991 1996 Tupolev Tu-134
28. oktoober 2012 18. märts 2020 Airbus A319/A320/A321 ja Suhhoi Superjet 100-95
VKO UUWW Moskva Vnukovo lennujaam UTair Aviation 1. august 2011 30. märts 2013 ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR
München Saksamaa Saksamaa MUC EDDM Müncheni lennujaam Estonian Air 15. mai 2004 8. aprill 2005 Boeing 737-500
30. märts 2008 31. märts 2010 Boeing 737-300/500
21. detsember 2013 29. märts 2014 Bombardier CRJ900NG
Lufthansa ja Augsburg Airways 26. märts 2010 30. märts 2013 Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195
Nordica 19. detsember 2015 30. märts 2019 Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
Lufthansa ja Lufthansa CityLine 4. november 2019 – Airbus A319/A321, Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-190/E-195
airBaltic 1. mai 2021 – Airbus A220-300
Marabu 21. mai 2023 - Airbus A320neo
Napoli Itaalia Itaalia NAP LIRN Napoli lennujaam Wizz Air 17. september 2021 28. oktoober 2022 Airbus A320/A321N
Ryanair 2. november 2021 23. märts 2023 Boeing 737-800NG
Nice Prantsusmaa Prantsusmaa NCE LFMN Nice'i Côte d'Azuri lennujaam Estonian Air 1. mai 2010 24. oktoober 2015 Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG
Nordica 16. aprill 2016 26. oktoober 2019 Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
airBaltic 2. juuni 2021 – Airbus A220-300
Nürnberg Saksamaa Saksamaa NUE EDDN Nürnbergi lennujaam Ryanair 1. aprill 2022 25. märts 2023 Boeing 737-800NG
Odessa Ukraina Ukraina ODS UKOO Odessa lennujaam Nordica 28. mai 2016 1. juuli 2018 Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
Ohrid Põhja-Makedoonia Põhja-Makedoonia OHD LWOH Ohrid "St. Paul Apostle" lennujaam Nordica 1. juuni 2018 13. september 2019 Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
Oslo Norra Norra OSL ENGM Oslo Gardermoeni lennujaam Estonian Air 1998 2000 Boeing 737-500 ja Fokker 50
Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) 12. august 2003 7. november 2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013)
Norwegian Air Shuttle 4. mai 2006 – Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8
Nordica 8. november 2015 13. jaanuar 2019 ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900
airBaltic 28. oktoober 2018 27. oktoober 2022 Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018)
SAS 17. august 2023 - Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG
RYG ENRY Oslo Mossi Rygge lennujaam Ryanair 13. detsember 2010 30. oktoober 2016 Boeing 737-800NG
TRF ENTO Oslo Sandefjordi lennujaam Wizz Air 1. aprill 2022 27. juuni 2022 Airbus A320
Oulu Soome Soome OUL EFOU Oulu lennujaam airBaltic 13. mai 2010 30. september 2010 Fokker 50
(vahemaandusega Turus) Flybe Nordic 14. november 2011 12. veebruar 2012 ATR 72
Pajala Rootsi Rootsi PJA ESUP Pajala lennujaam (vahemaandusega Luleås) Avies 20. jaanuar 2012 2015 BAe Jetstream 31/32
Palanga Leedu Leedu PLQ EYPA Palanga lennujaam flyLAL 2006 2007 Saab 2000
Palma de Mallorca Hispaania Hispaania PMI LEPA Palma de Mallorca lennujaam airBaltic 13. aprill 2025 – Airbus A220-300
Paphos Küpros Küpros PFO LCPH Paphose rahvusvaheline lennujaam Ryanair 26. märts 2018 23. märts 2023 Boeing 737-800NG
31. oktoober 2023 – Boeing 737-800NG
Pariis Prantsusmaa Prantsusmaa CDG LFPG Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam Estonian Air 30. märts 2003 25. oktoober 2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
airBaltic 28. oktoober 2014 – Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
Nordica 28. märts 2016 31. oktoober 2016 Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016)
BVA LFOB Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam Ryanair 2. november 2021 25. märts 2023 Boeing 737-800NG
ORY LFPO Pariisi Orly lennujaam Transavia 4. aprill 2024 - Boeing 737-800NG
Peterburi Venemaa Venemaa LED ULLI Pulkovo lennujaam Estonian Air 1991 1995 (oli paus 1994–1995) Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) 27. juuli 2009 7. november 2015 Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013)
Avies 30. detsember 2009 27. märts 2010 BAe Jetstream 31/32
Nordica 15. mai 2017 13. jaanuar 2019 ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
RusLine 22. mai 2017 29. oktoober 2017 Bombardier CRJ100
Praha Tšehhi Tšehhi PRG LKPR Praha Václav Haveli lennujaam Czech Airlines 26. aprill 2003 9. jaanuar 2013 Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500
Eurowings 31. märts 2024 – Airbus A320
Reykjavík Island Island KEF BIKF Keflavíki rahvusvaheline lennujaam airBaltic 14. mai 2025 – Airbus A220-300
Rhodos Kreeka Kreeka RHO LGRP Rhodose rahvusvaheline lennujaam airBaltic 1. mai 2023 – Airbus A220-300
Riia Läti Läti RIX EVRA Riia lennujaam Estonian Air 1998 2002 Fokker 50
Estonian Air ja Estonian Air Regional 25. märts 2012 18. september 2012 Embraer E-170 ja Saab 340
airBaltic 30. jaanuar 1996 – Airbus A220-300, Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), Boeing 757-200 (2008–2010), Bombardier CS300 (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999)
Rijeka Horvaatia Horvaatia RJK LDRI Rijeka lennujaam Nordica 4. juuni 2016 29. september 2018 Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017)
Rooma Itaalia Itaalia FCO LIRF Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam Estonian Air 4. aprill 2008 24. august 2010 Boeing 737-300/500
Vueling Airlines 21. juuni 2016 14. september 2016 Airbus A320
Wizz Air 2. juuli 2021 27. jaanuar 2023 Airbus A320/321/A321N
CIA LIRA Rooma Ciampino lennujaam Ryanair 3. november 2021 28. oktoober 2023 Boeing 737-800NG
1. aprill 2024 - Boeing 737-800NG
Salzburg Austria Austria SZG LOWS Salzburgi lennujaam airBaltic 21. detsember 2019 – Airbus A220-300
Savonlinna Soome Soome SVL EFSA Savonlinna lennujaam Transaviabaltika 10. oktoober 2021 11. detsember 2022 BAe Jetstream 31/32
Simferopol Ukraina Ukraina SIP UKFF Simferopoli rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 26. märts 2006 27. september 2008 Boeing 737-300/500
Split Horvaatia Horvaatia SPU LDSP Spliti lennujaam Estonian Air 11. mai 2014 25. oktoober 2015 Bombardier CRJ900NG
Nordica 17. aprill 2016 27. oktoober 2018 Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
airBaltic 1. mai 2023 - Airbus A220-300
Stockholm Rootsi Rootsi ARN ESSA Stockholmi Arlanda lennujaam Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) 1991 7. november 2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
SAS 25. november 1989 29. juuni 2008 Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), McDonnell Douglas DC-9-21/41 (1989–2002), McDonnell Douglas MD-81 (1989–2007) ja McDonnell Douglas MD-87 (1989–2009)
16. november 2015 – ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800
FlyNordic 27. märts 2006 8. jaanuar 2009 McDonnell Douglas MD-82/MD-83
airBaltic 1. juuni 2010 30. september 2010 Fokker 50
28. oktoober 2018 28. oktoober 2022 Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020)
Avies 2011 kevad 2011 suvel BAe Jetstream 31/32
15. august 2014 1. aprill 2016 BAe Jetstream 31/32
Nordica 8. november 2015 30. juuni 2019 ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
Norwegian Air Shuttle 28. oktoober 2018 27. oktoober 2022 Airbus A320 ja Boeing 737-800
LOT (operaator Regional Jet) 1. juuli 2019 Veebruar 2020 ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
SAS (operaator Nordica) Veebruar 2020 31. oktoober 2024 ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
Ryanair 1. november 2021 – Boeing 737-800NG
NYO ESKN Stockholmi Skavsta lennujaam Ryanair 13. detsember 2010 oktoober 2015 Boeing 737-800NG
BMA ESSB Stockholmi Bromma lennujaam Flybe Nordic 30. oktoober 2011 21. aprill 2014 ATR 42/72
Estonian Air 29. september 2014 7. november 2015 ATR 42
Sundsvall Rootsi Rootsi SDL ESNN Sundsvall-Timrå lennujaam (vahemaandusega Stockholmis) Avies 2013 1. aprill 2016 BAe Jetstream 31/32
Svegs Rootsi Rootsi EVG ESND Pajala lennujaam (vahemaandusega Stockholmis) Avies 20. jaanuar 2012 1. aprill 2016 BAe Jetstream 31/32
Zürich Šveits Šveits ZRH LSZH Zürichi lennujaam airBaltic 18. aprill 2020 26. september 2020 Airbus A220-300
Swiss International Air Lines 25. juuni 2021 – Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321
Helvetic Airways (Swiss International Air Lines) 19. aprill 2022 – Embraer E2-195
Tampere Soome Soome TMP EFTP Tampere Pirkkala lennujaam Estonian Air 29. aprill 1994 15. september 1994 Jakovlev JAK-40
Söder Airlines 2004 suvel 2006 Saab 2000
airBaltic 31. märts 2010 30. september 2010 Boeing 737-300/500 ja Fokker 50
29. oktoober 2023 – Airbus A220-300
Flybe Nordic 30. oktoober 2011 22. aprill 2012 ATR 72
Tartu Eesti Eesti TAY EETU Tartu lennujaam Estonian Air 1991 1991 Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
Estonian Air Regional 27. veebruar 2011 22. detsember 2012 Saab 340
Tenerife Hispaania Hispaania TFS GCTS Tenerife Lõunalennujaam airBaltic 30. oktoober 2023 – Airbus A220-300
Thbilisi Gruusia Gruusia TBS UGTB Thbilisi rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 8. aprill 2012 16. oktoober 2012 Bombardier CRJ900NG
Tirana Albaania Albaania TIA LITA Tirana lennujaam airBaltic 2. juuni 2025 – Airbus A220-300
Thessaloniki Kreeka Kreeka SKG LGKR Thessaloniki lennujaam Ellinair 29. mai 2017 27. oktoober 2019 Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300
Torsby Rootsi Rootsi TYF ESST Torsby lennujaam (vahemaandusega Stockholm) Avies 2013 1. aprill 2016 BAe Jetstream 31/32
Trondheim Norra Norra TRD ENVA Trondheimi lennujaam Estonian Air 5. september 2011 7. november 2015 Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015)
Nordica 8. november 2015 25. oktoober 2019 ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
Turu Soome Soome TKU EFTU Turu lennujaam airBaltic 1. oktoober 2009 30. september 2010 Fokker 50
Flybe Nordic 13. november 2011 12. veebruar 2012 ATR 72
Turku Air 16. aprill 2012 28. oktoober 2012 Piper PA-31
Vaasa Soome Soome VAA EFVA Vaasa lennujaam Flybe Nordic 14. november 2011 12. veebruar ATR 72
Varssavi Poola Poola WAW EPWA Varssavi Frédéric Chopini lennujaam LOT 10. juuli 1994 ? ATR 72 ja Boeing 737-400/500
29. oktoober 2000 25. oktoober 2008 Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008)
10. mai 2010 7. november 2015 Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015)
16. juuli 2020 - Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195
LOT (operaator EuroLOT) 1. juulil 1997 31. märts 2015 Bombardier Dash 8 Q400 (2015)
LOT (operaator Nordica) 8. november 2015 30. juuni 2019 Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017)
LOT (operaator Regional Jet) 1. juuli 2019 14. märts 2020 Bombardier CRJ900NG
Veneetsia Itaalia Itaalia VCE LIPZ Veneetsia Marco Polo lennujaam Estonian Air 9. juuni 2012 1. september 2012 Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
Wizz Air 21. märts 2022 4. veebruar 2023 Airbus A321Neo
TFS LIPH Treviso Sant'Angelo lennujaam Ryanair 2. november 2022 - Boeing 737-800NG
Viin Austria Austria VIE LOWW Viini rahvusvaheline lennujaam Austrian Airlinesi tütarettevõte Tyrolean Airways või Lauda Air 26. oktoober 1997 2001 Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000)
Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways oktoober 2002 2003 Bombardier CRJ100LR
Rheintalflug 2. juuli 2001 oktoober 2002 Embraer 145
Estonian Air 4. juuni 2007 11. jaanuar 2009 Boeing 737-300/500
25. märts 2012 24. märts 2013 Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
3. aprill 2015 7. november 2015 Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
airBaltic 7. mai 2015 18. oktoober 2020 Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020)
Nordica 27. märts 2016 25. oktoober 2019 Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
Laudamotion (operaator Ryanair) 30. juuni 2020 – Airbus A320 ja Boeing 737-800NG
Wizz Air 2. juuli 2020 9. august 2021 Airbus A320
Vilnius Leedu Leedu VNO EYVI Vilniuse rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 1991 1. oktoober 2005 Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
Estonian Air ja Estonian Air Regional 24. september 2007 31. märts 2011 Boeing 737-500 ja Saab 340
Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) 5. september 2011 7. november 2015 ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013)
Lithuanian Airlines 2000 27. märts 2004 Saab 2000
airBaltic 15. september 2004 29. oktoober 2011 Fokker 50
18. aprill 2016 – Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020)
flyLAL 25. märts 2007 25. oktoober 2008 Boeing 737-500 ja Saab 2000
Turkish Airlines 11. juuni 2013 28. märts 2015 Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800
Air Lituanica 12. märts 2014 22. mai 2015 Embraer E-175
Nordica 9. november 2015 25. oktoober 2019 ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
Östersund Rootsi Rootsi OSD ESNZ Åre Östersundi lennujaam (vahemaandusega Stockholm) Avies 2013 2015 BAe Jetstream 31/32

Tšarterlennud

[muuda | muuda lähteteksti]
Lennufirma Sihtkohad
Austrian Airlines Hooajalised: Innsbruck[32]
Corendon Airlines Hooajalised: Antalya
Nordica Hooajalised: Bergamo, Genf, Salzburg
Pegasus Airlines Hooajalised: Antalya
Tailwind Airlines Hooajalised: Antalya, Burgas
SmartLynx Airlines Hooajalised: Alghero, Alicante, Bilbao, Korfu, Cagliari, Catania, Chaniá, Faro, Friedrichshafen, Fuerteventura, Gran Canaria, Funchal, Ibiza, Innsbruck, Málaga, Olbia, Palermo, Palma de Mallorca, Porto, Rhodos, Salzburg, Tenerife (põhja- ja lõunalennujaam), Valencia

Kaubalennud

[muuda | muuda lähteteksti]
Pullmantur Air alustas 14. juulist 2012 kahe Boeing 747 ja kolme Airbus 321-ga tšarterlende.[33][34]
Lennufirma Sihtkohad
Airest Helsingi
ASL Airlines Belgium Malmö, Turu, Varssavi
Cargolux Luxembourg
FedEx Express Amsterdam
DHL Aviation Bukarest, Budapest
Genex Belgrad, Minsk
Silk Way Airlines Bakuu
UPS Airlines Viin

Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad

[muuda | muuda lähteteksti]

Magnetic MRO on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust.

Lennufirma Lennufirma kodumaa(d) Lennufirma sihtkohtade arv Lennufirma lennukite arv
airBaltic Läti 68 30
SmartLynx Läti – 20
Austrian Airlines Austria 130 82
Brussels Airlines Belgia 96 51
Thomas Cook Group Suurbritannia 200 88
Finnair Soome 132 79
Scandinavian Airlines Rootsi, Taani, Norra 119 182
Nordica Eesti 27 16
Air Peace Nigeeria 8 11
Vueling Hispaania 163 107
Jet Time Taani 53 10
easyJet Suurbritannia 124 218
Aeroflot Venemaa 129 224
NextJet Rootsi 20 15
Windrose Airlines Ukraina 16 11
Air Nostrum Hispaania 58 45
Grand Cru Airlines – – –
Primera Air Island 36 9
Rossiya Venemaa 80 61
LOT Polish Airlines Poola 90 58
Ryanair Iirimaa 205 413
Turkish Airlines Türgi 302 328
Onur Air Türgi 38 24
Utair Venemaa 72 65
ASL Airlines – – –
Azman Air Nigeeria 10 5
Med-View Airlines Nigeeria 13 7
Cargoair Bulgaaria – 8
Alrosa Venemaa – –
Swift Air Ameerika Ühendriigid 1 13
British Airways Suurbritannia 183 273
Cimber Taani – 9
West Atlantic Rootsi – 56
Air Astana Kasahstan 64 31
SkyTaxi Poola – 2
Airest Eesti 14 9
Carpatair Rumeenia 2 3
AerCap Iirimaa – –
ExecuJet Aviation Group Šveits – –
West Coast Aviation – – –
Nordavia Venemaa 21 9

Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri

[muuda | muuda lähteteksti]

TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid[35]

[muuda | muuda lähteteksti]
Sihtkoht Sihtkoha riik Potentsiaalsed lennufirmad Lisainfo
Barcelona Hispaania airBaltic, easyJet, Ryanair, Vueling
Bergen Norra airBaltic, Norwegian, SAS
Billund Taani airBaltic
Budapest Ungari airBaltic, Ryanair, Wizz Air
Bukarest Rumeenia airBaltic, Blue Air, TAROM, Wizz Air
Dubai Araabia Ühendemiraadid airBaltic, Emirates, flydubai Ettevõtlusministri andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud Emirates ja flydubai.[36]
Düsseldorf Saksamaa airBaltic, Eurowings, Ryanair
Göteborg Rootsi airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS [37]
Genf Šveits airBaltic, easyJet, Swiss
Köln Saksamaa airBaltic, Eurowings, Ryanair
Lissabon Portugal airBaltic, TAP Air Portugal
Madrid Hispaania airBaltic, Air Europa, Iberia, Ryanair
Manchester Suurbritannia airBaltic, easyJet, Ryanair
Praha Tšehhi airBaltic, Czech Airlines
Reykjavik Island airBaltic, Icelandair
Rooma Itaalia airBaltic, Alitalia, easyJet, Ryanair, Vueling Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)[38]
Sofia Bulgaaria airBaltic, Ryanair, Wizz Air
Stavanger Norra airBaltic, Norwegian, SAS
Tel Aviv Iisrael airBaltic, Ryanair, Wizz Air
Thbilisi Gruusia airBaltic, Georgian Airlines
Veneetsia Itaalia airBaltic, easyJet
Zürich Šveits airBaltic, Swiss Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020)

TOP kaugmaa lennuliinid

[muuda | muuda lähteteksti]
Sihtkoht Sihtkoha riik Potentsiaalsed lennufirmad
New York Ameerika Ühendriigid LOT Polish Airlines, Delta Air Lines, American Airlines
Toronto Kanada LOT Polish Airlines, Air Canada
Peking Hiina Rahvavabariik LOT Polish Airlines, Air China, Hainan Airlines
Tokyo Jaapan LOT Polish Airlines, All Nippon Airways, Japan Airlines
Bangkok Tai LOT Polish Airlines, Thai Airways

Statistika

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.[39] 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri.

2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid Frankfurt ja Helsingi. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, Riiga 10%, Oslosse 7%, Stockholmi 7%, Londonisse 5%, Moskvasse 5%, Amsterdami 4%, Milanosse 4% ja Kopenhaagenisse 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest.

Reisijate statistika

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaadake allika Wikidata päringut ja allikaid.


Tallinna lennujaama statistika (alates 1992)
Aasta Reisijaid Lennu-
operatsioone		 Lennukaup
ja post
(tonnides)
1992 205 776 11 000 1124
1993 239 760 12 170 1417
1994 336 282 13 378 2362
1995 366 919 13 784 2488
1996 431 212 16 695 3997
1997 502 442 21 455 5590
1998 563 946 24 951 5991
1999 550 747 23 590 5326
2000 559 658 23 358 4690
2001 573 493 23 633 4543
2002 605 697 26 226 4292
2003 715 859 25 294 5080
2004 997 461 28 149 5237
2005 1 401 059 33 610 9937
2006 1 541 832 33 989 10 361
2007 1 728 430 38 844 22 764
2008 1 811 536 41 654 41 867
2009 1 346 236 32 572 2001
2010 1 384 831 33 587 11 960
2011 1 913 172 40 298 18 371
2012 2 206 692 48 531 23 921
2013 1 958 801 37 856 20 941
2014 2 017 371 37 791 19 860
2015 2 166 820 41 513 16 156
2016 2 221 615 40 938 12 054
2017 2 648 361 45 235 11 345
2018 3 007 644 48 568 11 518
2019 3 267 909 47 867 10 916
2020 863 585 22 962 9 181
2021 1 301 066 26 689 9 559
2022 2 748 089 38 044 11 110
2023 2 961 569 38 155 8 753
Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2023

Viimane täiendus 1. jaanuaril 2024.

Baltimaade hõivatumad lennujaamad

Lennujaam 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001
Riia lennujaam 6 630 891 5 380 779 2 353 051 2 011 155 7 798 382 7 056 099 6 097 765 5 400 243 5 162 675 4 814 073 4 793 045 4 767 764 5 106 692 4 663 647 4 066 854 3 690 549 3 160 945 2 495 020 1 878 035 1 060 426 711 753 633 322 622 647
Vilniuse lennujaam 4 406 019 3 915 960 1 898 817 1 312 468 5 004 921 4 922 949 3 761 837 3 814 001 3 336 084 2 942 670 2 661 869 2 208 096 1 712 467 1 373 859 1 308 632 2 048 439 1 717 222 1 451 468 1 281 872 964 164 719 850 634 991 584 171
Tallinna lennujaam 2 961 569 2 748 089 1 300 378 863 585 3 267 909 3 007 644 2 648 361 2 221 615 2 166 820 2 037 371 1 958 801 2 206 791 1 913 172 1 384 831 1 346 236 1 811 536 1 728 430 1 541 832 1 401 059 997 941 715 859 605 697 573 493
Kaunase lennujaam 1 159 184 487 532 368 645 1 160 591 1 011 067 1 186 074 740 448 747 284 724 314 695 509 830 268 872 618 809 732 456 698 410 165 390 881 248 228 77 350 27 113 21 732 19 891 20 137
Palanga lennujaam 274 879 85 895 123 948 338 309 316 643 297 197 232 630 145 441 132 931 127 890 128 169 111 133 102 528 104 600 101 586 93 379 110 828 94 000 76 020 46 666 45 971 45 660
Kuressaare lennujaam 42 232 38 749 29 447 16 858 24 614 23 166 19 231 13 289 14 458 13 665 13 163 11 421 17 822 19 702 19 519 23 752 20 026 18 341 18 071 15 091 12 156 10 976 3 752

Ühistransport

[muuda | muuda lähteteksti]
CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis
Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid
Transpordiliik Vedaja Liin Sihtkoht
Tramm Tallinna Linnatranspordi AS 4 Kesklinn, Tondi
Buss Tallinna Linnatranspordi AS 2 Kesklinn, Reisisadam (A-terminal)
Buss Tallinna Linnatranspordi AS 49 Pirita, Viimsi
Buss Tallinna Linnatranspordi AS 65 Lasnamäe
Buss Lux Express 724 Tartu
Buss Simple Express 152 Tartu
Buss ABuss (ööliin) 239 Tartu

Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub Tartu maanteel, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad Mõiku, mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele.

Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga.

Rahvusvaheline tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta Auhind/tunnustus Kategooria Saavutus Viide
2012 EURO ANNIE "Lennujaama kasvu auhind"

anna.aerolt

1–2 miljonit reisijat Võitis [40]
2013 Design Management Euroopa auhind

DME Awardilt

Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus Tunnustatud
2013 Parim lennujaama maapealne teenus

Lufthansalt

Reisijate ja õhusõidukite teenindamine Võitis
2015 Parima lennujaama auhind

ACI Europe'ilt

Alla viie miljoni reisijaga lennujaam Hõbe
2017 Priority Pass lennujaama ootesaalide auhind

Priority Passilt

Parim äriklassi ootesaal Euroopas Võitis [41]
2018 Airports Council International (ACI) auhind Parim lennujaam Euroopas Tunnustatud [42]
2020 Airports Council International (ACI) auhind Parim lennujaam Euroopas Tunnustatud [43]
2022 Airports Council International (ACI) auhind Parim lennujaam Euroopas Tunnustatud [44]
2023 Airports Council International (ACI) auhind Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas Tunnustatud [45]

Õnnetused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 Tjumenist Peterburi. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.[46]
  • 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul Sõktõvkari lennujaamast Peterburi ning nõudsid lennuki lendamist Taani. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.[47]
  • 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi Helsingisse startiv Antonov An-28 tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.[48][49]
  • 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev Airesti lennuk Let L-410UVP-E20C ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.[50]
Antonov An-26 Ülemiste järve jääl
  • 18. märtsil 2010 sooritas Helsingist tulev Exini Antonov An-26 SP-FDO hädamaandumise Ülemiste järve jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.[51] Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.[52]
  • 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.[53]
  • 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast startinud ULS Airlines Cargo lennuk Airbus A300B4 TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.[54][55] Juhtunus inimesed viga ei saanud.[56]
  • 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise Estonian Airi lend 473 lennuk Bombardier CRJ900NG ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.[57] Lennu sihtkoht oli Amsterdami Schipholi lennujaam. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.[58]
  • 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid Novosibirski Tolmatševo lennujaamast tulnud Aviastar-TU lennukil Tupolev Tu-204 pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.[59]
  • 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise SmartLynxi Airbus A320. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.[viide?]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Great Circle Mapper
  2. ↑ http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-lennurada-tanasest-baltimaade-pikim/
  3. ↑ Airbusi pressiteade (31.07.2017). "Airbus A380 approved to operate on 45m runways". airbus.com/newsroom. Originaali arhiivikoopia seisuga 3.12.2017.
  4. ↑ "Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni". 29. märts 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2009. Vaadatud 11. mai 2015.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Kaljuvee, Ardo (30. september 2006). "70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana". epl.ee. Vaadatud 11. mai 2015.
  6. ↑ Lasnamäel valmib aerodroom. 100 inimest planeerimistöödel., Kaja, nr. 272, 17 november 1932
  7. ↑ "Tallinna Lennujaam – Huvitavaid fakte Tallinna lennujaamast". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. detsember 2012. Vaadatud 11. mai 2015.
  8. ↑ Hanson, Martin. "Tallinna Lennujaam 75: Vesilennukite kaist Aasia lendude hub'iks". gomaailm.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 11. mai 2015.
  9. ↑ Karin Paulus, Eksperdihinnang Tallinna lennujaama vana reisijatehoone riikliku kaitse eelduste hindamiseks ja kultuuriväärtuse väljaselgitamiseks kultuurimälestiseks tunnistamiseks, 16.03.2020
  10. ↑ Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist, epl.delfi.ee, 22.04.2019
  11. ↑ Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991, The National Archives of Estonia, ERA.R-2045
  12. ↑ "Tallinn Airport – Cargo Terminal". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuli 2011. Vaadatud 11. mai 2015.
  13. ↑ "Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi". www.tallinn-airport.ee. 11. jaanuar 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. mai 2015. Vaadatud 11. mai 2013.
  14. ↑ "Tallinn Airport – The Cohesion Fund projects". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. märts 2013. Vaadatud 11. mai 2015.
  15. ↑ "Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust". Postimees. 29. märts 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2007. Vaadatud 11. mai 2015.
  16. ↑ "Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks". Tallinna lennujaam. 21. september 2008. Vaadatud 11. mai 2015.
  17. ↑ "1,9 million passengers served in 2011". www.tallinn-airport.ee. 9. jaanuar 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 11. mai 2015.
  18. ↑ Niemelä, Teijo (16. juuli 2012). "Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector". www.cruisebusiness.com. Vaadatud 11. mai 2012.
  19. ↑ "Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi". www.tallinn-airport.ee. 20. september 2012. Vaadatud 11. mai 2015.
  20. ↑ "Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast". Ärileht.ee. www.delfi.ee. 30. detsember 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. detsember 2013. Vaadatud 11. mai 2015.
  21. ↑ "Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor". Tallinna Sadam. 29. aprill 2012. Vaadatud 11. mai 2015.
  22. ↑ "Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?". logistikauudised.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2015. Vaadatud 11. mai 2015.
  23. ↑ Hanson, Martin. "Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega". Delfi Majandus. Vaadatud 11. mai 2015.[alaline kõdulink]
  24. ↑ "Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level". The Baltic Course. 25. november 2013. Vaadatud 12. mai 2015.
  25. ↑ "Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet". Ärileht.ee. www.delfi.ee. 11. juuni 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2013. Vaadatud 12. mai 2015.
  26. ↑ BNS (23. aprill 2014). "Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni". E24 Majandus. Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. aprill 2014. Vaadatud 12. mai 2015.
  27. ↑ "Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali". Postimees Majandus. Postimees. 10. detsember 2014. Vaadatud 12. mail 2015.
  28. ↑ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)
  29. ↑ L, J (27. märts 2015). "Aegean Airlines Expands Planned Tallinn Operation in S15". Airline Route. Vaadatud 27. märts 2015.
  30. ↑ https://www.amadeus.net
  31. ↑ 31,0 31,1 Tallinna lennujaam /airBaltic. "airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse".
  32. ↑ flightradar24.com. "Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck".
  33. ↑ "FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega". www.delfi.ee. 14. juuli 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. august 2014. Vaadatud 18. september 2012.
  34. ↑ "Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut" (Estonian). www.delfi.ee. 17. juuli 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. august 2014. Vaadatud 18. september 2012.{{cite news}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  35. ↑ anna.aero. "Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) | Unserved Routes in the Route Shop".
  36. ↑ Postimees. "Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse".
  37. ↑ anna.aero. "80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. august 2020.
  38. ↑ Postimees. "Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna".
  39. ↑ "FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija". www.delfi.ee. 16. november 2012. Vaadatud 12. mai 2015.[alaline kõdulink]
  40. ↑ anna.aero. "auhind".
  41. ↑ Tallinna Lennujaam. "Äriklassi ootesaali auhind 2017".
  42. ↑ Tallinna Lennujaam. "Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas".
  43. ↑ Tallinna Lennujaam. "Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas".
  44. ↑ Tallinna Lennujaam. "Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks".
  45. ↑ Tallinna Lennujaam. "Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli".
  46. ↑ "Criminal Acts Against Civil Aviation 1993". Federal Aviation Administration. 27. juuni 1994. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 1. jaanuar 2014.
  47. ↑ "ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)". Aviation Safety Network. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2014. Vaadatud 1. jaanuar 2014.
  48. ↑ Peterson, Toomas. "Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal". http://www.ecaa.ee. Lennuamet. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2014. Vaadatud 23. mai 2015. {{cite web}}: välislink kohas |work= (juhend)
  49. ↑ "ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)". Aviation Safety Network. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2014. Vaadatud 1. jaanuar 2014.
  50. ↑ "ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)". Aviation Safety Network. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2014. Vaadatud 1. jaanuar 2014.
  51. ↑ Rand, Erik (18. märts 2010). "DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise" (Estonian). Eesti Päevaleht. Vaadatud 18. märts 2010.{{cite news}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  52. ↑ Hradecky, Simon. "Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble". Aviation Herald. Vaadatud 27. november 2015.
  53. ↑ "Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik". Postimees. Vaadatud 25. august 2010.[alaline kõdulink]
  54. ↑ Hradecky, Simon (8. veebruar 2013). "Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off". The Aviation Herald. Vaadatud 9. veebruar 2013.
  55. ↑ "Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored". ERR. 8. veebruar 2013. Vaadatud 8. veebruar 2013.
  56. ↑ "FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu". www.delfi.ee. 8. veebruar 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. august 2014. Vaadatud 8. veebruar 2013.
  57. ↑ "Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response". ERR. 15. august 2014. Vaadatud 15. august 2014.
  58. ↑ "Plane makes emergency landing in Estonia". The Baltic Times. 15. august 2014. Vaadatud 15. august 2014.
  59. ↑ "Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit". Ärileht.ee. www.delfi.ee. 11. juuli 2015. Vaadatud 12. juuli 2015.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Tallinna lennujaam – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Lennujaamad
Lennuväljad
Humala · Jõhvi · Karksi · Kihnu · Lyckholmi · Narva · Nurmsi · Rakvere · Rapla · Ridali · Riidaja · Ruhnu · Varstu · Viljandi · Vormsi
Kopteriväljakud
Kaitseväe lennuväljad
Mahajäetud lennuväljad
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tallinna_lennujaam&oldid=6775177"