Tupolev Tu-134

Allikas: Vikipeedia
Tupolew Tu-134 Sinsheim.jpg
Tüüp Reisilennuk
Tootja Tupolev
Reisijaid 72-84
Pikkus 37,1 m
Tiivaulatus 29 m
Tippkiirus 900 km/h
Lennukaugus 2400 km

Tupolev Tu-134 (NATO koodnimetus Crusty) oli Nõukogude Liidus aastatel 1966–1989 toodetud lühikese ja keskmise lennukaugusega kahemootoriline reaktiivreisilennuk.

Esimene Tu-134A lend toimus 29. juulil 1963.[1] Seerjatootmine algas 1966[2], regulaarlennud Aeroflotis algasid 1967. aastal. Algne lennuk mahutas 72 reisijat, kuid peagi järgnes veidi pikema kerega Tu-134A, kuhu mahtus 80 reisijat. Tu-134A-3 seeria lennukid said uue Soloviev D-30 turboreaktiivmootori. 1980. aastal jõudis lennuliinidele Tu-134B, mis oli esimene NSV Liidu reisilennuk, mille avioonika võimaldas lennata navigaatorita, sellega vähenes meeskonnaliikmete arv neljalt kolmele.

Ehitati ka muid Tu-134 modifikatsioone, nagu staabilennuk, pommituslennukite meeskondade treeninglennuk, lennuk navigatsiooniseadmete kalibreerimiseks ning põllumajandusuuringute lennuk.

Tüüpilise lühimaa-reisilennukina võeti Tu-134 ruttu kasutusele mitmes sotsialismileeri Ida-Euroopa riigis. Balkan Bulgariani, CSA, Interflugi, LOT-i ja Malévi lennukipargi selgroo moodustas just Tu-134. Väljaspool Euroopat kasutasid Tu-134 Vietnam Airlines, Cubana, Air Koryo jt.

Kuigi nüüdseks on Tu 134 endistest sotsialismimaadest peaaegu kadunud, on sellel SRÜ-s reisijateveos endiselt oma osa. Ka Aeroflot Russian Airlines Tu-134A-d lendavad veel mõnel rahvusvahelisel liinil. Mürapiirangute tõttu on Tu-134 lennud enamikku Lääne-Euroopa riikide lennujaamadesse keelatud.

Tu-134 reisijatesalongi laius on 271 cm, turistiklassis on harilikult kummalgi pool vahekäiku kaks istmerida.

Kuni 1989. aastani ehitati Tu-134 kõiki versioone kokku 852 lennukit.

Eesti Lennundusmuuseumis on eksponeeritud Eesti Lennukompanii Tu-134A.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]