Raadi sõjaväelennuväli

Allikas: Vikipeedia
Diviisi lennujuhtimiskeskuse hoone, akadeemik Raukase sünnikodu[1]
Raadi sõjaväelennuväli
IATA: puudubICAO: EETR
Üldandmed
Tüüp sõjaväelennuväli
Linn Tartu
Avati 1914
Suleti 1992
Üldkõrgus 66 m
Koordinaadid N 58° 24′ 29″
E 26° 46′ 57″
Lennurajad
Suund Pikkus Laius Kate
05/23 3050 m 60 m betoon

Raadi sõjaväelennuväli on endine Tartu linna servas asunud lennuväli.

Lennuväli asub Tartu linnast kirdes Raadi järve ida- ja põhjaküljel. Koordinaadid 58°24′29 N 26°46′57 E. Rada on betoonkattega, suund 05/23, pikkus 3050 m, kõrgus MSL 66 m. Lennuvälja territooriumi pindala on umbes 698 ha. Lennuväli ei ole kasutuses.

USA sõjavägi hindas Raadi lennuvälja 1950. aastatel tähtsuselt 13. Nõukogude sõjaväelennuväljaks ning sellest tulenevalt oli see kantud tuumarünnaku sihtmärkide nimekirja.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

14. aprillil 1912. aastal tegi Vene lendur Sergei Utotškin kahepinnalisel Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu Raadi mõisa väljade kohal. Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu ülem oli eesti päritolu polkovnik Jüri Herman. 10 lennuki ringlennu (Gattšina – TallinnHaapsaluRiia – Tartu – NarvaGattšina) vahemaandumiste jaoks lasi Raadi mõisnik parun Liphart (kelle vennapoeg oli lendur) 1914. aasta suvel siluda Raadi mõisa põllu.

Eesti iseseisvumise järel kolis Raadile lennurügemendi 2. eskadrill. 1919. aastal toimetati Tallinnast Raadile kaks lennusadama angaari,[viide?] 1925. aastal anti lennuvälja laiendamiseks sõjaväele üle nn Dauguli aed. Alates 1930. aastast likvideeriti lennurügement, Tartus Raadi lennuväljal baseerunud üksus nimetati 2. Üksikuks Lennudivisjoniks ja tegutses selle nime all 1940. aastani. Teise maailmasõja eelse iseseisvuse lõpuaastatel oli Raadi üksuse varustatus võrdlemisi vilets, (kolm Tšehhoslovakkia päritolu luure- ja pommituslennukit), lendamist harjutati peamiselt relvastamata lennukitel. Mais 1940 jõudsid Raadile viis ostetud Henschel Hs-126 tüüpi luurelennukit, kuid nendel jõuti lennata vaid kuu aega, kuni jõustus Nõukogude okupatsioonirežiimi kehtestatud üldine lennukeeld.

Saksa okupatsiooniväed rajasid Raadile esimese betoneeritud lennuraja. Raadil baseerusid erinevad Luftwaffe lennuväeüksused, seal oli lennukite remondi- ja hooldusbaas. 1944. aasta suvel lendasid Raadilt minema viimased Junkers Ju-87 "Stuka" sööstlennukid (Sturzkampfflugzeug) ning seejärel lahkus ka staabiüksus JG 54.

Teise Nõukogude okupatsiooni alguses võttis lennuvälja kasutusele Nõukogude Liidu sõjavägi. 1950.–1960. aastatel kujunes sellest strateegiliste kaugpommitajate lennuväli ning Tartust sai välismaalastele suletud linn. Lennuvälja territooriumi laiendati oluliselt, sellest sai üks Ida-Euroopa suuremaid sõjaväelennuvälju. Raadil baseerunud kaugpommituslennukid (kuni 1984. a Tu-16K, hiljem Tu-22M3) kuulusid 132. raskepommituslennuväe polgu ja transpordilennukid Tu-4D (1958-1961), An-12 (1961-1979), Il-76MD) 196. transpordilennuväe polgu koosseisu. Viimastest osa olid tsiviilregistris ning Aerofloti värvides, kuid olid relvastatud automaatkahuritega ja varustatud pind-õhk tüüpi rakettide vastaste seadmetega. Juhtis 326. raskepommitajate diviisi, mille komandör oli hilisem Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi esimene president, Džohhar Dudajev.

Raadi sõjalennuvälja baasi teenindasid Kärkna (Sillaotsa) kütusebaas ja Akimetsa ning Marama pommilaod. Torustiku mitme kütuselekke tõttu reostus tugevasti lennuvälja-ala pinnas ja põhjavee ülemine horisont. Lennukite müra häiris tihti Tartu põhjapoolsete linnaosade elanikke. Viimane lennukatastroof toimus 1991. aastal kui lennuvälja vahetus läheduses kukkus tehnilise rikke tõttu alla pommituslennuk Tu-16, mis oli suundumas Kaug-Itta.

Nõukogude Liidu õigusjärglase Venemaa Föderatsiooni väed lahkusid Raadilt 1992. aastal. 1993. aastal andis Eesti kaitseministeerium lennuvälja üle AS-le Tartu Raadi lennujaam (aktsionärid Tartu linn, Tartu vald, Luunja vald).

1994. aastal maandus Raadi lennuväljal Tartusse visiidile saabunud Poola presidendi Lech Wałęsa lennuk. Viimane maandumine Raadi lennuväljal toimus arvatavasti 1996. aastal. Aprillis 1999 loobuti lõplikult lennuvälja renoveerimise plaanist.

Tänaseni on Raadil säilinud kaks angaari 1920. aastatest, Nõukogude sõjaväe aegne lennujuhtimiskeskus, lennukite muldvallvarjendid ja betoonlennurajad. Lennuvälja territooriumil tegutseb autoturg, korraldatakse meelelahutusi ja spordivõistlusi (näiteks autode kiirendusvõistlused). 2002. aasta juunis tehti Raadi lennuvälja ja selle lähiala üldplaneering, korrastamine jäi aga teostamata ning tänaseks on plaanid vananenud.

Lennuvälja vahetus läheduses asuv Raadi mõis (saksa keeles Ratshof) pärineb 16. sajandist, mil see kuulus Tartu raele, sealt ka mõisa nimi. Alates 1751. aastast kuni võõrandamiseni Eesti riigi kasuks 1919. aastal oli mõis baltisaksa aadliperekonna Liphartite omanduses. 1919. aastal Liphartitelt võõrandatud mõisa ruumidesse asutati 1922. aastal Eesti Rahva Muuseum, 1944. aasta augusti lahingutes süttis loss pommitamisel ning põles varemeteks. Praegu valmib Raadile Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone, mis osaliselt kattus lennuvälja ehitistega.[3]

Pildimaterjal[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ehitise kohta kasutati nõukogude ajal lühendit "KPD" (Komandnõi punkt divisii)
  2. Vahur Koorits: "Külma sõja aegne USA sõjaplaan nägi ette Tartu tuumarelvaga hävitamise" Eesti Päevaleht, 23. detsember 2015
  3. Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]