Lennujaam

Lennujaam (ingl.k. airport) on kindlapiiriline, enamasti piirdeaiaga eraldatud maa-ala tõusu- ja maandumisradade, ruleerimisradade, perroonide, hoonete, valgustus-radar- ja muude lennujuhtimisseadmetega. Samuti lennukite teenindamiseks ja lennuradade hooldamiseks vajalike masinate ja seadmete ning päästetehnikaga. Lennujaam on mõeldud regulaarseks lennukite vastuvõtmiseks, maapealseks teenindamiseks ja ärasaatmiseks, reisijate teenindamiseks ja/või kaubasaadetiste maapealseks käitlemiseks. ^[1]

Ülevaade

Kuna enamik laia kerega reisilennukitest veavad ka kaupa, on praktiliselt kõik algselt lennureisijate teenindamiseks mõeldud suured lennujaamad ühtlasi ka kaubalennujaamad. Globaalses ulatuses kullerveoteenust pakkuvad suured operaatorid omavad ainult kaubalennukite vastuvõtmiseks ja teelesaatmiseks mõeldud kaubalennujaamu, mis on ühtlasi ka vaadeldava regiooni transiit- ehk huublennujaamaks. Kaubalennujaama (ingl.k. cargo airport) eristab muudest (reisijaveo) lennujaamadest kaubaterminalide ja perroonidel kauba- ja reisilennukite teenindamiseks vajaliku tõste- ja teisaldustehnika olemasolu. Tavaliselt tegutsevad kaubalennujaamades ka lennuveo ekspedeerimisfirmade esindused ja tollipunktid. ^[1]

Lennujaamad koos maandumis- ja ruleerimisradade, perroonide, angaaride, kütusetanklate, reisi- ja kaubaterminalide ning muude rajatistega on suhteliselt kallid logistilise teenindamise kompleksid. Omanikud teevad lennujaamadesse suuri investeeringuid, mis peavad end aja jooksul ära tasuma. Selleks peavad lennujaamad leidma võimalusi teenida tulu. Tulu teenitakse lennujaamade osutatavate teenustega, nagu lennuvälja ja selle rajatiste kasutuse tasud, hoonete ja ehitiste rent, sõiduautode parklatasud, terminalipindade rent jne. ^[1]

Lennujaamade territoorium jaotatakse kaheks suureks alaks: avalik ala (inglise public side) ja julgestus- ehk turvaala (inglise airside). Turvaala on lennujaama osa, mis jääb teisele poole turvakontrolli, turvapiirist sissepoole. Sissepääs turvaalale on turvakaalutlustel piiratud või täielikult takistatud. Kaubaterminalid lennujaamades paiknevad alati turvaalal. ^[1]

Et lennujaam saaks normaalselt funktsioneerida ja täita oma ülesandeid lennutranspordi teenindamisel, peab see vastama kindlaksmääratud nõuetele. Lennujaamadele esitatavad peamised nõuded on järgmised:

üks või mitu piisava laiuse ja pikkusega tõusu- ja maandumisrada, mis on ehitatud vastamaks kasutatavatele lennukitüüpidele;
kaubalennukite parkimiskohad (perroonid) koos lennukauba käitlemise aladega;
lennuliikluse juhtimise ja kontrolli seadmed, personal (lennujuhid) ja lennuliikluse juhtimise keskus;
juurdepääs lennujaamale mööda maanteed;
lennukite tankimiseks, tehniliseks teenindamiseks ning hoolduseks vajalikud tingimused;
kaubaterminalid koos vajaliku tehnikaga
lennujaamas välitingimustes kasutatav peale- ja mahalaadimise tehnika. ^[1]

Lennujaama ettevõtted, ehitised ja rajatised

Lennujaama haldusettevõte

Lennujaama haldamisega tegeleb lennundusvaldkonna ettevõte – lennujaama operaator (inglise airport operator). Lennujaama operaator vastutab lennujaama erinevate teenistuste efektiivse ja turvalise toimimise eest reisijate ja/või kaubaveo maapealsel teenindamisel. Lennujaama haldusettevõte peab hoidma korras maandumis- ja ruleerimisrajad ning perroonid ja erinevad valgustus- ja muud seadmed, mis võimaldavad lennukite maandumist ja õhkutõusmist ka piiratud nähtavuse, vihma- ja lumesaju korral. ^[1]

Maapealse teenindamise ettevõtted

Lennukite maapealse teeninduse ettevõtted peavad maandunud lennuki tarvis tegema kõik vajalikud toimingud – tankimine kütuse ja veega, lume- ja jäätõrje teostamine, ehk lennukikere katmine jäätumisvastase vahendiga (ingl.k. deicing) jms.

Maapealse teenindamise ettevõtted teevad tavapäraselt järgmisi töid:

kinnitavad lennuki rattad vältimaks lennuki liikumahakkamist tuule mõjul;
toovad lennuki juurde väljumistrepi;
teostavad kauba maha- ja pealelaadimise reisilennukitele;
veavad reisilennukitelt mahalaaditud kauba lennujaama kaubaterminali;
veavad lennuki meeskonna jaamahoonesse ja jaamahoonest lennuki juurde.

Kaubalennukeid teenindavad lennujaamas spetsiaalsed operaatorfirmad, kes kasutavad selleks erinevaid transpordi- ja tõsteseadmeid. ^[1]

Reisi- ja kaubaterminal

Lennujaama terminal (inglise airport terminal) on mõeldud reisijate ja nende pagasi teenindamiseks ja/või lennukauba käitlemiseks. Enamikus suurematest lennujaamadest on nii reisija- kui ka kaubaterminalid. Lennujaama kaubaterminal (inglise airport cargo terminal) paikneb lennujaama turvatud territooriumil ja on mõeldud õhutranspordi kaubasaadetiste käitlemiseks (maha- ja pealelaadimine, sorteerimine, konsolideerimine, paigutamine lennuveokonteineritesse ja alustele, ajutine ladustamine), lennusaadetiste turva- ja tollikontrolli läbiviimiseks ning kauba- ja veodokumentide vormistamiseks.

Ruleerimisrada

Ruleerimisrada (ingl taxiway) on rada lennujaamas, mis ühendab lennurada perroonide ja angaaridega, millelt õhusõiduk saab õhku tõusta ja maanduda. Need on kaetud asfaldiga või betooniga nagu lennurada.^[2]

Lennurada

Lennurada (ingl.k. airport runway) on maariba lennujaamas, kuhu õhusõiduk saab maanduda ja kust õhku tõusta. Rajale tehakse erimärgistusi, et see erineks tavalistest maanteedest. Samuti aidatakse pärast päikseseloojangut lennukitel ohutuks maandumiseks spetsiaalselt varustatud valgustitega.^[2]

Tõusu- ja maandumisrajad on lennujaamas ristkülikukujulised, kõva kattega (tavaliselt betoon ja/või asfaltbetoon) määratletud alad lennuvälja (lennujaama) territooriumil, mis on mõeldud lennukite õhkutõusmiseks ja maandumiseks. Raja pikkus ja laius peavad vastama määradele, mis on vajalikud lennujaamas õhku tõusvate ja seal maanduvate lennukite turvaliseks teenindamiseks. Väiksemates lennujaamades on üks tõusu- ja maandumisrada, suuremates mitu. Enamasti on reisi- ja kaubalennukeid teenindavate lennujaamade tõusu- ja maandumisradade laiuseks 45 m või 60 m ja pikkuseks 2,5–3,5 km. ^[1]

Perroon

Perroonidel (ingl.k. apron) pargitakse lennukid kauba peale- ja mahalaadimiseks ja/või reisijate lennukile minekuks või mahatulekuks, tangitakse kütusega ja teostatakse muid lennuki maapealse teenindamise toiminguid. Perroonil seisavad lennukid ka pikemat aega järgmise väljalennu või teenindamise ootel. ^[1]

Angaar ehk lennukikuur

Angaar ehk lennukikuur (ingl hangar) on kaitstud suletud ala õhusõidukite hoiuks. Angaaris remondivad ja hooldavad mehaanikud õhusõidukeid. Ruleerimisrada ühendab angaari nii, et hooldamisele tulev lennuk saab lihtsalt liigutada ja tulla angaari.^[2]

Lennujuhtimiskeskus

Lennujuhtimiskeksus, ka lennujuhtimistorn (ingl control tower) on koht, kus lennujuhid kontrollivad õhusõidukeid, olenemata kas need on õhus või maa peal. Piloot ja lennujuht vahetavad infot raadio teel. Lennujuht informeerib piloote lennujaama liiklusest, ilmastikust ja lennuraja tähelepanekutest, mille põhjal piloot otsustab ja proovib turvalist maandumist. Lennujuhtimiskeskuse ülesandeks on tagada lennuohutus selle juhtimispiirkonnas.^[2]

Eesti lennujaamad

Pikemalt artiklis Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend

Eesti peamiseks lennujaamaks on Lennart Meri Tallinna lennujaam. Samuti tegutsevad Eestis Kuressaare lennujaam, Kärdla lennujaam, Pärnu lennujaam ja Tartu Ülenurme lennujaam.

Tallinna Lennart Meri lennujaam

Pikemalt artiklis Tallinna lennujaam

Tallinna Lennart Meri Lennujaam on igati hea asukoht multimodaalse ja transiitliikluse arendamiseks lennu kaubavedude alal. Olemasolevad rajatised ja tehnika suudavad tagada kõikide õhusõidukite teenindamise. Lennukauba käitlemise mahud Tallinna Lennujaamas on olnud viimastel aastatel tasemel 20 000 – 30 000 tonni aastas. Lennujaama terminalide ja kaubakäitlemise seadmete võimsus lubaks võtta lennukitelt vastu ja saata teele kuni 100 000 tonni saadetisi aastas. ^[1]

Tallinna lennujaamas on arendatud välja ka võimekus teenindada suuri kaubalennukeid. 3480 m pikkune ja 45 m laiune asfaltbetoonkattega tõusu- ja maandumisrada on võimeline võtma vastu ka suuri, laia kerega kaubalennukeid (Boeing 747-400F ja Antonov AN 124). ^[1]

Lennukauba käitlejateks Tallinna Lennart Meri lennujaamas on suured integraatorid – DHL, UPS ja FedEx. Samas on nende osa kaubaveos (põhiliselt väikepakid) väike (12–15%). Tallinna lennujaamas on kokku neli kaubaterminali, kõige vanem nendest on mitme operaatori ühiskasutuses. Kõik terminalid on varustatud suurte kaubalennukite teenindamise tehnoloogiaga. Lennujaamade kaubaterminalide tegevus mõjutab oluliselt lennuvedudele kuluvat aega ja vedude kvaliteeti (läbimisaeg, vead, vigastused jne). Suuremates lennujaamades eelistavad lennukauba vedajad teostada kaubavedude terminalitoimingud oma personaliga. Sealjuures tellitakse terminalitoiminguid ka logistikateenuseid osutavatelt koostööpartneritelt. ^[1]

Kesklinna lähedusest hoolimata on Tallinna lennujaamal piisavalt potentsiaali laienemiseks, reisi- ja kaubaveoliikluse kasvuks. Lennuväljal on viis ruleerimisrada ja 14 terminali väravat. Täiendava ruleerimistee ehitamine teisele poole tõusu- ja maandumisrada annab võimaluse rajada ka lennujaama teisele küljele uued suured kaubaterminalid. ^[1]

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 Transport ja transporditehnoloogiad. Seilecs. 2021. ISBN 9789916960035.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Sadanandam Anupoju. "Components of an Airport". The constructor - civil engineering home. Vaadatud 11.03.2020.

Vaata ka

[:1-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 Transport ja transporditehnoloogiad. Seilecs. 2021. ISBN 9789916960035.

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Sadanandam Anupoju. "Components of an Airport". The constructor - civil engineering home. Vaadatud 11.03.2020.

[1]

[2]