Venemaa sissetung Ukrainasse

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Venemaa sissetung Ukrainasse (2022))
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Venemaa sissetung Ukrainasse
Osa Vene-Ukraina sõjast
Päripäeva ülalt vasakult:
Põlevad autod Harkivi-Kiievi teel • Inimesed varjumas Kiievi metroos • Elurajoonide purustamine Harkivis, Tšernihivis ja Kiievis • Ohtõrka SEJ
Kaart: olukord seisuga 3.07.2022
  Ukraina Vabariigi kontrollitud alad
  Venemaa Föderatsiooni ja separatistide okupeeritud alad
Detailsem kaart (ingliskeelne Vikipeedia)
Toimumisaeg 24. veebruar 2022 kuni praeguseni
Toimumiskoht Ukraina
Hetkeseis käimasolev
Osalised
Flag of Russia.svg Venemaa
Flag of Donetsk People's Republic.svg DRV
Flag of the Luhansk People's Republic.svg LRV
Transnistria
Sõjaline tugi:
Flag of Belarus.svg Valgevene
Flag of Ukraine.svg Ukraina
Väejuhid või liidrid
Flag of Russia.svg Vladimir Putin
Flag of Russia.svg Mihhail Mišustin
Flag of Russia.svg Sergei Šoigu
Flag of Russia.svg Sergei Lavrov
Flag of Russia.svg Valeri Gerassimov
Flag of Russia.svg Gennadi Židko
Flag of Russia.svg Sergei Surovikin(en)
Flag of Chechnya.svg Ramzan Kadõrov
Flag of Donetsk People's Republic.svg Denõss Pušõlin
Flag of the Luhansk People's Republic.svg Leonid Passitšnõk
Flag of Ukraine.svg Volodõmõr Zelenskõi
Flag of Ukraine.svg Denõss Šmõgal
Flag of Ukraine.svg Oleksi Reznikov
Flag of Ukraine.svg Dmõtro Kuleba
Jõudude suurus
Flag of Russia.svg Venemaa:
~175 000 kuni 190 000 (Venemaa relvajõud)
Flag of Ukraine.svg Ukraina:

209 000 (Ukraina relvajõud)

16 000 (vabatahtlikud välismaalt)
Kaotused
Flag of Russia.svg

Ukraina teatel (19.04):[1]

20 800 sõjaväelast
802 tanki
1495 sõidukit
2063 soomussõidukit
169 lennukit
150 helikopterit
386 suurtükki
132 mitmelasulist raketiheitjat
76 kütuseveokit
27 muud eriseadet
4 lühimaa ballistilist raketiheitjat
67 õhutõrjesüsteemi
158 mehitamata õhusõidukit
8 veesõidukit (laeva/kutterit)
Flag of Ukraine.svg

Ukraina teatel: (03.06)
u 10 000 langenut[2]
1 sõidulennuk (viis pardalolijat surnud)
1 Su-27
USA hinnangul: (28.02)
ligi 1500 langenut[3]

Tsiviilkahjud (31.03):[4][5]
6788–7115+ hukkunut

Venemaa sissetung Ukrainasse on 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjaline sissetung ja rünnak Ukraina iseseisvuse vastu.[6] See on osa 2014. aastal alanud Vene-Ukraina sõjast, mille Venemaa valitsejad intensiivistasid 2021. aasta lõpus.

Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vene-Ukraina sõda

2021[muuda | muuda lähteteksti]

Kevadel 2021 täheldas USA ja Suurbritannia luure Venemaa vägede koondumist Ukraina piiri äärde. Märtsi alguses teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Ruslan Homtšak, et Venemaa on toonud Ukraina idapiiri lähedale ja Krimmi juurde 28 taktikalist pataljonigruppi (20–25 tuhat sõdurit)[7][8]. Aprilli alguses 2021 oli Ukraina piirivalveülema hinnangul Krimmis ja kuni 40 km kaugusel piirist kokku 85 000 Venemaa sõdurit. Venemaa sõdurite arv Ukraina piiri lähedal oli Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki sõnul suurim pärast 2014. aastat[9]. Venemaa pool kinnitas, et 2021. aastal viiakse Volgogradist Krimmi Feodossijasse üle õhudessantväelaste brigaad (umbes 4000 sõdurit)[10][11]. Vägesid toodi juurde isegi Siberist[12]. Ukraina ja Lääne ametiisikute sõnul oli ebaselge, kas tegu on ettevalmistusega Ukraina ründamiseks; analüütikute arvates oli tegu pigem sõnumi saatmisega[13]. Conflict Intelligence Teami analüütiku Ruslan Levijevi arvates tahtis Venemaa näidata, et tal on endiselt mõju Ukrainale, Ameerika Ühendriikidele ja teistele riikidele ega tolereeri sanktsioone ega muid aktsioone, mille eesmärk on sundida teda Krimmi Ukrainale tagastama või muutma asjade kulgu Ukrainas[14].

2021. aasta novembris ilmusid ajakirjandusse teated, et USA luureandmed näitasid Vene vägede koondumist Ukraina piiridele. USA hinnangul valmistus Venemaa juba siis ulatuslikuks sissetungiks Ukrainasse Krimmist, Venemaa piirilt ja Valgevene kaudu umbes 100 000 sõduriga. Lääneriigid alustasid konsultatsioone sanktsioonide ettevalmistamiseks sõjalise konflikti korral. Venemaa president Vladimir Putin eitas sissetungiplaane.[15]

3. detsembril 2021 hindas USA sissetungivate vägede suuruseks 175 000 sõdurit. USA president Joe Biden teatas, et teeb sissetungi Venemaale väga raskeks.[16]

Detsembris esitas Venemaa NATO-le, OSCE-le ja lääneriikidele ultimaatumi "julgeolekugarantiide" saamiseks, milles nõudis NATO taandumist Venemaa piiririikidest 1997. aasta piiridesse, avalikku loobumist NATO laienemisest (sh Ukraina, Gruusia ja Moldova liikmesuse välistamist) ning Venemaa suuremat sõnaõigust Euroopa julgeolekustruktuurides. Venemaa asevälisministri Aleksandr Gluško väitel pidid "ettepanekud" sõja ära hoidma. Ukraina avaldas soovi, et lääneriigid lükkaksid ebarealistlikud nõudmised tagasi. Jaanuaris toimunud NATO-Vene nõukogu istungi järel, kus ultimaatumile vastati suuliselt, soovis Venemaa kirjalikke vastuseid, mis olid samuti eitavad. Lisaks toimus 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses arvukalt mitmel tasemel kohtumisi Lääne ja Venemaa diplomaatide ja poliitikute vahel, kuid ükski neist ei lõppenud Vene võimude hinnangul neile rahuldavalt.[17][18][19][20][21][22][23][24][25][26]

2022[muuda | muuda lähteteksti]

25. jaanuaril peetud lääneriikide juhtide videokõnes lepiti kokku ühises sanktsioonide rakendamises Venemaa sissetungi korral. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas Ukrainale uut 1,2 miljardi euro suurust finantsabipaketti.[27]

Aastal 2022 suurendasid mitmed riigid relvatarneid Ukrainasse ja NATO tugevdas sõjalist valmisolekut Ukraina lähisriikides. Paljude riikide esindused alustasid hiljemalt veebruari keskel oma töötajate evakueerimist Ukrainast. Ühendkuningriik, Ühendriigid ja Iisrael viisid oma saatkonnad Lvivi, Ühendriigid hiljem Varssavisse. Paljude riikide saatkonnad palusid oma kodanikel vältida reisimist Ukrainasse või piirnevatesse Venemaa oblastitesse (sealhulgas Krasnodari kraisse), või sealt viivitamatult lahkuda. Mitmed Euroopa lennuettevõtted tühistasid oma lennud nii Ukraina pealinna Kiievisse kui ka Odessasse.

2022. aasta veebruari keskpaigaks oli Venemaa koondanud Ukraina põhja-, ida-, lõuna- ja edelapiiri lähedusse vähemalt 200 000 sõjaväelase suuruse väekontingendi ja jätkas vägede koondamist.[28]

  • 13. veebruaril alustas OSCE oma töötajate evakueerimist Donetskist.[29]
  • 18. veebruaril teatas Moskva toetatud Ida-Ukraina separatistide liider Denõss Pušõlin, et alustatud on piirkonna tsiviilelanikkonna (eelisjärjekorras naiste, laste ja eakate) tsentraliseeritud evakueerimisega Rostovi oblastisse Venemaal.[30]
  • 19. veebruaril kirjutasid Ida-Ukraina separatistide liidrid Denõss Pušõlin (nn DRV) ja Leonid Passitšnõk (nn LRV) alla mobilisatsioonimäärustele, kutsudes 18-55-aastaseid mehi, kes suudavad relva käes hoida, endast teada andma sõjaväekomissariaatidele.[31]
  • 20. veebruaril jäid Vene väed pärast õppusi ("Союзная решимость – 2022") edasi Valgevenesse.[32]
  • 21. veebruaril andis Kreml teada, et Vladimir Putin plaanib tunnustada separatistlikke nn rahvavabariike Donbassis.[33]
  • 22. veebruaril algas Vene vägede voorimine rahuvalvamise egiidi all Donbassi.[34] Ameerika Ühendriigid teavitasid sanktsioonidest Donetski ja Luhanski piirkondadele, keelates nendega igasugused kaubandussuhted, nende rahastamise või sealsed investeeringud. Ukraina taotles Venemaa ebaseaduslike sammude tõttu ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi kokku kutsumist. Berliin otsustas peatada Vene-Saksa gaasijuhtme Nord Stream 2 projekti, andmata sellele tegevusluba. Venemaa Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu toetasid mõlemad hääletusel nn rahvavabariikide tunnustamist, Venemaa loob nendega diplomaatilised suhted saatkondade tasemel. Ukraina Ülemraada esitas seaduseelnõu sõjaseisukorra väljakuulutamiseks Donetski ja Luhanski oblastis, transpordiühenduste peatamiseks Venemaaga ning riigipiiri sulgemiseks Valgevene ja Venemaaga.
  • 23. veebruaril alustati Ukrainas presidendi korraldusel reservväelaste teenistusse kutsumist, kuid president välistas esialgu üldmobilisatsiooni väljakuulutamise.[35]

Sissetung[muuda | muuda lähteteksti]

24. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

  • 24. veebruari varahommikul teatas Venemaa president Vladimir Putin eelsalvestatud videolõigus Venemaa sõjalisest sissetungist Ukrainasse,[36][37][38] Putin lisas, et Venemaa tegevuse takistajad kutsuvad esile vastutegevuse, mida maailm pole eelnevalt näinud. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väitis, et Venemaa presidendi Vladimir Putini eesmärk sissetungil olevat Ukraina "demilitariseerimine(en) ja denatsifitseerimine(en)", mis "kujutavat endast ohtu meie riigile ja rahvale". Samuti otsustavat sissetungi kestuse Putin ainuisikuliselt.[39]
  • Venemaa alustas relvastatud rünnakut umbes kell viis hommikul. Ligikaudu 90 kaug-, keskmaa ja ballistilist raketti (kl 18.00 seisuga) tabasid mitmeid eri piirkondi ja sõjalisi objekte Ukrainas, sealhulgas Odessat, Kiievit, Mariupolit ja Kramatorskit. Hukkus vähemalt kümmekond tsiviilisikut, vigastada sai 20 ja hukkus vähemalt 40 sõdurit.[40][41] Kinnitamata andmetel jätkus põhja- ja lõunasuunalt alanud rünnak Kiievi suunas ka pärastlõunal, andmed poolte (inim)kaotuste kohta olid vasturääkivad.
Purustused Kiievis, 24. veebruar
  • Venemaa ründas Ukrainale kuuluvat Zmijinõi saart, mida valvanud 13 piirivalvurit hukkusid.[42]
  • Õhtuse seisuga jätkusid ägedad lahingud Tšernobõli tuumajaama ja Mariupoli ümbruses. BBC andmetel langes Tšornobõl vaenuväe kätte õhtuks. Ukraina oluline mahajäämus õhuväe osas, õhuväetõrjeväe rünnakute tõrje osas, võrreldes vaenuväega, raskendas vastupanu. Ühendkuningriik kehtestas piirangud Rotenbegride vastu.
  • Rünnakule järgneval ööl teatasid ELi liidrid vastumeetmete kasutusele võtmisest.
  • Sel päeval hukkus kokku kümneid tsiviilisikuid. Surma sai 137 Ukraina kaitsjat, haavata sai 316.[43]
  • Venemaa kasutab Ukrainas kobarlaskemoona, mille kasutamine on rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt keelatud, kuna see ohustab valimatult kõiki, nii kaitseväge kui ka tsiviilelanikkonda ning mida võib seetõttu pidada sõjakuriteoks.[44]

25. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Välisminister Lavrov kordas Moskvas korraldatud pressikonverentsil Venemaa varasemaid väiteid, mille kohaselt vallutava väe eesmärk on Ukraina demilitariseerimine ja denatsifitseerimine, mis võimaldaks ukrainlastel vabaneda rõhumisest ja otsustada ise oma saatuse üle.[45]

26. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sõja kolmandal päeval on kontroll nii pealinnas kui ka mujal olulistes keskustes olnud jätkuvalt Ukraina käes. Briti kaitseministeeriumi teatel asuvad Vene väed Kiievi keskusest 30 kilomeetri kaugusel.[46]
  • Rahvusvaheline häkkerite kollektiiv Anonymous teatab, et nad ründasid Vene telekanaleid.[47]
  • Ukraina andmetel on laupäeva, 26. veebruari hommikuks hukkunud 3500 Vene sõdurit, vahendas BBC Ukraina sõjaväe Facebooki postitust. Ligi 200 venelast on vangi võetud. Samuti on Ukraina sõjaväe teatel Venemaa kaotanud 14 lennukit, 8 helikopterit ja 102 tanki. Rahvusvahelisel meedial pole olnud võimalik neid arve sõltumatult kontrollida, lisas BBC.[46] Venemaa pole seni hukkunuid tunnistanud.
  • Ukraina luureohvitseri teabe kohaselt Riho Terrase vahendusel on Putin raevunud, sest arvas, et sõda läheb lihtsasti ja on 1-4 päevaga tehtud.[48] Rakette peaks jaguma kõige rohkem kolmeks kuni neljaks päevaks. Järgmiste rakettide tootmine võtab aega 3-4 kuud, kuid Venemaa on toormaterjalide hankest kõrvaldatud.
  • Ukraina president Zelenskõi lubas pressile, et Ukraina lööb Vene väed tagasi. Zelenskõi kutsus väljaspool Ukrainat elavaid mehi võitlusele: "Kõik, kes kaitsevad Ukrainat, on kangelased."
  • Rakett tabab kortermaja Kiievis 26. veebruaril
    Kiievi linnapea Vitali Klõtško kehtestas laupäeval, 26. veebruaril komandanditunni, mis kestab laupäeva õhtust esmaspäeva, 28. veebruari hommikuni. Kiiev valmistub järjekordseteks öisteks rünnakuteks.
Kortermaja Kiievis pärast raketirünnakut 26. veebruaril

27. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Venemaa öised rünnakud keskendusid lisaks lennuväljadele Kiievi ümbruses kütusehoidlatele ja torujuhtmetele: raketirünnakud tabasid Vassõlkivi naftahoidlat, Kiievi lähedal radioaktiivsete jäätmete hoidlat, samuti plahvatas Harkivis gaasitoru. Suurlinnad on Ukraina kontrolli all, kuid 27. veebruari hommikul sisenesid Vene väed Harkivi kesklinna.[49]
  • USA kaitseametnike hinnangul on Venemaa vägedel logistilisi probleeme ja ei suudeta vägesid kütusega varustada: enam kui pool Ukraina piiri taha koondatud relvajõududest on sisenenud riiki ning Moskval on vägede kütuse ja muu kulumaterjali logistikaga rohkem raskusi kui alguses näis plaanis olevat.[49] Ekspertide hinnangul polnud Venemaa nii tõhusaks tõrjeks valmis ning suudab samal moel rünnakuga jätkata ligi nädala, olles seejärel sunnitud taganema või alustama rahuläbirääkimisi.[50][51][52]
  • Ukraina asepeaminister ja digisiirde minister teatas Ukraina IT-armee loomisest Venemaa küberrünnakute tõrjumiseks.[47]
  • Kell 12:46 teatas Zelenskõi, et Ukraina esitas Rahvusvahelisele Kohtule hagi Venemaa vastu.[53]
  • Pärastlõunal tuleb teade, et on kokku lepitud läbirääkimisdelegatsioonide kohtumine Valgevene piiril. Venemaa oli varem välja pakkunud läbirääkimised Valgevenes, Zelenskõi on öelnud, et keeldub vastaspoolega Valgevene territooriumil kohtumisest.[54]
  • 27. veebruari seisuga oli Ukraina tervishoiuministeeriumi andmetel rünnakute tõttu hukkunud kokku 352 tsiviilisikut (nende hulgas 14 last), vigastatud 1684 inimest (nende hulgas 116 last).[55]
  • Ukraina presidendi kantselei juhataja nõuniku Oleksi Arestovõtši andmetel oli Venemaa vägede kaotusteks 27. veebruari õhtu seisuga elavjõudu 4500 inimest, nende seas 1500 hukkunut ja 3000 haavatut ning arvukalt tehnikat.[56]
  • Häkkerid ründavad Venemaa ministeeriumite, ametite ja telekanalite veebilehti, mitmete tegevus on blokeeritud. Väidetavalt pandi häkitud telekanalid edastama Ukraina laule.[57]
  • Ööl vastu 28. veebruari hävis lahingutegevuse tulemusel tekkinud tulekahjus Ivankivi muuseum, mille kogudesse kuulus arvukalt Marija Prõmatšenko teoseid. Hiljem selgus, et osa kunstiteostest jõudsid kohalikud elanikud päästa.[58][59]

28. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

1. märts[muuda | muuda lähteteksti]

  • USA ei toeta Ukraina kohale lennukeelutsooni kehtestamist, kuna see tähendaks otseselt Venemaaga sõjalisse konflikti minemist.[68]
  • 1. märtsi (teisipäeva) hommiku seisuga olid Venemaa väed kaotanud Ukraina kindralstaabi andmetel elavjõudu 5710 isikut (surnud ja haavatud), lisaks 198 tanki, 29 lennukit ja arvukalt muud tehnikat.[69]
  • Vene väed tegelevad endiselt pikaks veninud varustusliinide põhjustatud logistiliste probleemidega, jätkates samal ajal vägede koondamist Kiievi ümbrusse. Hoogustunud on kaudtuletegevus, eelkõige Harkivis, kus kasutatakse järjest enam mitmikraketiheitjaid.[70]
  • 1. märtsi pärastlõunal tulistasid Venemaa väed Kiievi teletorni, mis viis teadmata ajaks rivist välja telekanalite edastamise.[71] Raketirünnakus hukkus viis inimest. Presidendi kantselei juhataja Andri Jermaki sõnul sai tabamuse ka lähedal asuv Babõn Jari memoriaal.[72]
  • Venemaa on suurendanud vägede kohalolekut Ukrainas 40 protsendilt umbes 75 protsendini.[73]
  • Harkivi oblastivalitsuse hoonet tabas raketirünnak. Ka 1,5 miljoni valdavalt venekeelse elanikuga suurlinna teised osad olid pidevalt kaugtule all. Vähemalt 21 inimest on rünnakutes surma saanud ja 112 haavatud, teatas linnavalitsus.[74]

2. märts[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ukraina sõjapõgenikud Krakówis, Poolas
    2. märtsi (kolmapäeva) varahommikul alustasid Vene väed Harkivi ründamist.[74] Väidetavalt ründasid Vene sõjaväelased Harkivis sõjaväehaiglat. Harkivi kuberner Oleh Sõnegubov ütles, et venelased kannavad märkimisväärseid kaotusi.[74]
  • Vene väed on sisenenud Hersoni ja piiranud ümber Mariupoli.[74] Viimast peetakse üheks tähtsamaks sihtmärgiks, seal on toimunud ägedad lahingud alates Vene vägede Ukrainasse sisenemisest. Mariupoli haaramine aitaks luua maismaakoridori Krimmi poolsaare ja oma mandriosa vahel.[74]
  • Putin allkirjastas dekreedi, millega Venemaa keelab eraisikutel viia riigist välja välisvaluutat sularahas või rahalistes instrumentides rohkem kui 10 000 dollarit.[75]
  • Venemaa ähvardab blokeerida venekeelse Vikipeedia artikli pärast, mis käsitleb Venemaa invasiooni Ukrainas.[76]
  • Lõunas on väed sisenenud Hersoni (oluline transpordisõlm, kus on jõesadam ja raudteeühendus).[74]
  • Kiievit pommitatakse, kuid lahinguid pole, väed seisavad samas kus päev varem. Oletatakse toidu- ja kütusepuudust. Sõja kuuendaks päevaks on Venemaa Ukrainasse viinud USA hinnangul 80% oma eelpositsioneeritud vägedest.[74]
  • Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borell ning Bulgaaria, Poola ja Slovakkia teatavad, et vaatamata varasemale lubadusele ei anta oma sõjalennukeid Ukrainale.[77]
  • Ukrainasse jõudis kohale uus partii Eestist saadetud Javeline.[78]
  • Õhtul toimus plahvatus Kiievi raudteejaama kõrval. Raudteejaamas viibinud inimesed olid rünnaku ajal varjendis, mistõttu hukkunutest ja vigastatutest esialgu teateid pole. Raudteejaama kaudu toimub pidev tsiviilisikute evakueerimmine lääne poole.[79][80] Kui esialgsetel andmetel oli tegemist mürsuplahvatusega, siis hiljem täpsustati, et tegemist võis olla õhutõrje poolt alla tulistatud raketi jäänustega, raketi sihtmärgiks võis olla Kaitseministeeriumi hoone.[81]
  • ÜRO peaassamblee mõistis Venemaa sissetungi Ukrainasse resolutsiooniga hukka. Resolutsiooni poolt oli 141 riiki, 34 erapooletud, viis (Venemaa, Valgevene, Põhja-Korea, Eritrea, Süüria) vastu.[82]

3. märts[muuda | muuda lähteteksti]

  • 3. märtsil tabas rakett isolatsioonivahu ladu Tšaikine asulas Kiievi oblastis
    Vene vägede pommitatav Mariupol
    Mitmed Ukraina linnad said öösel Vene vägede rünnakute tõttu suuri kahjustusi. Kiievile maavägede pealetungi ei toimunud, kuid kaugtulega rünnati pealinna, Harkivit, Ohtõrkat ja Mariupolit. Kahjustada või otsetabamuse said teiste hulgas koolimajad, elumajad, katedraal.[83]
  • USA endise luurejuhi David Petraeuse hinnangul puudub Vene sõjaväel kontroll Ukraina õhuruumi üle tänu teiste riikide saadetud õhutõrjerelvadele.[83]
  • Ukraina riigiraudtee teatas, et saatis 20 külmutusvagunit Fastivi, Odessa Zastava, Podilski, Merefa ja Zaporižžja jaama vaenlase sõjaväelaste laipade transportimiseks. Kokku on võimalik nende vagunitega transportida ligikaudu 10 000 surnukeha.[84] President Zelenskõi taunis 3. märtsi pärastlõunal antud pressikonverentsil teravalt vastaspoole praktikat seoses mobiilsete krematooriumide kasutamisega.
  • Kuna Venemaa vägede raadioside on osaliselt avalik ja seda on võimalik pealt kuulata, salvestab Briti luureala ettevõte ShadowBreak kümneid tunde vägede suhtlust, mille põhjal väidab, et juhtimine on vilets, segadust palju, moraal madal, kõnedes valitseb kaos, mõned sõjaväelased kaebavad toidupuudust, nutavad ja tülitsevad, kohati keelduvad alluvad käskude täitmisest.[83] Kritiseeritakse Vladimir Putinit, sh sageli ebatsensuursete väljenditega. Olevat komandöre, kes plaanivad kohe sõjast naastes armeest lahkuda.[85]
  • Õhtupoolikul toimus Valgevene piiril vastaspoolte vaheliste läbirääkimiste II voor, lepiti kokku humanitaarkoridoride loomises tsiviilelanikkonna evakueerimiseks.[86]
  • Eesti ettevõttele kuuluv, Panama lipu all sõitev kaubalaev uppus Mustal merel Odessa sadama lähedal pärast plahvatust.[87]
  • Venemaa on alates sissetungi algusest Ukraina vastu korraldanud rohkem kui 480 raketirünnakut.[88]
  • Venemaa väed saavad enda valdusse Hersoni linna koos sealse telejaamaga.[89]

4. märts[muuda | muuda lähteteksti]

5. märts[muuda | muuda lähteteksti]

Vene sõjalennuki alla laskmise järel Tšernihivi kohal leiti elumajade piirkonnast kolm FAB-500 pommi
  • Venemaal kehtima hakanud seadusmuudatus, mis kriminaliseerib valeuudiste levitamise, sunnib mitmed lääne meediaväljaanded Venemaal tegevuse peatama, kuna ei saa sõltumatult uudiseid edastada. Washington Post ei lisa enam artiklitele autorite nimesid. Venemaa föderaalne infojärelevalve agentuur Roskomnadzor nõuab, et meediaväljaanded tohivad Ukraina sõja kohta avaldada ainult riigi allikatest saadud informatsiooni.[96]
  • Jätkub Kiievi ümber piiramine, Vene väed liiguvad teise, tõenäoliselt Južnoukrajinski tuumajaama suunas. Venemaa teatab ajutisest relvarahust Mariupolis ja Volnovahhas.[97]
  • Briti luure andmetel kontrollib Ukraina endiselt Harkivit, Tšernihivit ja Mariupolit. Tänavalahingud Sumõ linnas. Tõenäoliselt on need neli linna Vene vägede poolt ümber piiratud. Vene väed liiguvad lõunas sadamalinna Mõkolajivi poole.[97]
  • Vahemere idaossa saabub Prantsusmaa lennukikandja Charles de Gaulle. Tuumajõul liikuv laev kannab 40 lennukit, nende seas hävituslennukeid ja ründekoptereid, millega hakatakse heidutuse eesmärgil Mustal merel patrullima.[97]
  • Hersoni võimude teatel ei täida Venemaa läbirääkimistel antud lubadust humanitaarkoridore luua: Ukraina abiveokeid ei lase Vene väed oblastisse ja soovivad selle asemel enda masinatega sinna pääseda.[97]
  • Vene väed lasid Irpinis õhku tühja evakuatsioonirongi ja raudteerööpad, mis tegi võimatuks inimeste evakueerimise lääne poole raudteed mööda.[98]
  • Õhtul (sabat) külastas Putinit erinevatel andmetel 2,5 kuni 3 tundi kestnud lühivisiidil sõja algusest esimese lääneriikide liidrina Iisraeli peaminister Bennett, kes sõitis seejärel edasi Saksamaale.[99]
Sissetungi animeeritud kaart
  • Naistepäevaeelsel kohtumisel Aerofloti naispersonaliga kinnitas Putin, et Ukraina demilitariseerimine jätkub peastaabi kavandatud plaani kohaselt. Putini sõnul seab Ukraina tegevus ohtu Ukraina riikluse säilimise.[100]
  • President Zelenskõil oli õhtul ligikaudu pool tundi kestnud virtuaalkohtumine videosilla vahendusel Ameerika Ühendriikide Kongressi enam kui 200 liikmega.[101]
  • Venemaa hoiatas Soomet ja Rootsit (Vene sõjalennukite tungimine Rootsi õhuruumi) NATO-ga liitumise eest.[102]

6. märts[muuda | muuda lähteteksti]

  • President Zelenskõil oli ligikaudu pool tundi kestnud telefonivestlus president Bideniga.[103]
  • Ukraina vägede peastaabi hinnangul on vastasvägede üks uus sihtmärk Kanivi hüdroelektrijaama ala. Viimase ööpäeva jooksul Vene väed suuri pealetunge ei korraldanud, küll aga korraldasid Ukraina väed vastupealetungi Harkivi lähedal, kus jõuti Venemaa piirini.[104]
  • Venemaal Belgorodis toimus võimas plahvatus. Linn asub Harkivist paarikümne kilomeetri kaugusel, see on üks Venemaa baase sõjas.[104]
  • USA ja Poola peavad läbirääkimisi Ukraina varustamiseks hävitajatega: Poola peaks andma oma Vene päritolu hävitajad Ukrainale ning USA oma F-16 lennukid Poolale.[104][105]
  • USA riigisekretär Blinken andis keskpäeval Moldova pealinnas Chișinăus koos Moldova peaminister Gavrilițaga asjakohase pressikonverentsi, kus mõlemad vastasid ajakirjanike küsimustele.
  • Kõige raskem on olukord Mariupolis: see on ümber piiratud ja päevi kestnud Vene vägede poolt rusudeks pommitatud, palju on tsiviilohvreid. Kuigi tsiviilelanike linnast lahkumiseks on kahel korral kokku lepitud vaherahu, on Vene pool tule avanud ja evakueerimiskatsed ebaõnnestunud. Mariupoli elanikud on veeta, elektrita, kütteta ja pideva suurtüki- ning raketitule all.[106]
  • Vene väed ründavad endiselt tuumajaamu ja kasutavad neid vahebaasina, sest tuumaohu tõttu neid seal ei rünnata.[106]
  • Suleti viimane sõja kohta vaba infot edastanud Vene päritolu kanal, punkbändi Pussy Riot liikmete asutatud Mediazona.[106]

7. märts[muuda | muuda lähteteksti]

8. märts[muuda | muuda lähteteksti]

Borõspilis kinnipeetud Ukraina vormis diversandid
  • Ukraina vägede pommitatavad Venemaa militaarsõidukid, mis tähistatud V-märgiga.
    Vene väed pole ööpäevaga oluliselt edasi liikunud, püüavad jätkuvalt luua maismaakoridori Krimmi poolsaare ja Venemaa mandriosa vahele. Ukraina relvajõudude hinnangul keskenduvad Vene väed Kiievile, Mariupolile ja Harkivile. Vene väed on ebaedust demoraliseeritud, kipuvad rüüstama ja rikkuma sõjakonflikte käsitlevat rahvusvahelist õigust: Harkivi, Sumõ, Tšernihivi ja Kiievi regioonis toimub Vene ajutiselt okupeeritud territooriumidel röövimine, vägivald kohalike vastu, eluruumide hõivamine, tsiviilobjektide mineerimine. Ukraina humanitaarkoridorid on jätkuvalt tule all, elanikele pakutakse võimalust lahkumiseks ainult Venemaa või Valgevene territooriumile.[112]
  • Kütuseettevõte Shell lõpetab Venemaal äritegevuse ning ei osta enam Venemaa naftat ega gaasi. Nädal varem loobus BP osalusest Vene kütuseettevõttes Rosneft.[113] Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak hoiatas, et Vene naftast loobumisel hind maailmaturul kahekordistub ning ähvardas samas, et Euroopat gaasiga varustav Nord Stream 1 võidakse sulgeda.[114]
  • Jaapani valitsus teatab soovist taastada kontroll Kuriili saarte üle – piirkonna valdamise pärast on toimunud vaidlused Venemaaga alates teisest maailmasõjast.[115]
  • Kuna Euroopa Liit tarnib suure osa kütusest (40% gaasist, 27% naftast) Venemaalt, ei toeta Saksamaa Venemaale naftaembargo kehtestamist. USA soovib Vene naftale impordikeeldu.[116]
  • President Biden teatas Valges Majas antud ennelõunasel pressikonverentsil ühinemisest Venemaa vastase naftaembargo jm sanktsioonidega; Biden märkis muu hulgas, et vene rubla väärtus on langenud alla ühe penni.[117]
  • President Zelenskõi esines videosilla vahendusel Ühendkuningriigi parlamendi alamkojale. House of Commons vastas presidendi pöördumisele püstitõusmise, kestva aplausi ja toetusavaldustega.[118]

9. märts[muuda | muuda lähteteksti]

  • Euroopa Parlamendi liikmed toetasid Eesti peaministri Kaja Kalda nõudmist 9. märtsil tõsta Euroopa Liidu kaitsevõimet, vähendada energiasõltuvust ning toetada Ukrainat
    Ukraina sõjapõgenik Poolas Przemyśl Główny linnas
    Alates Venemaa vägede koondamisest piirile on Ukraina saanud 1,5 miljardi dollari väärtuses militaarabi.[119]
  • Sumõst õnnestus evakueerida 5000 inimest Poltavasse.[120]
  • Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) kaotas teisipäeval kontakti Vene vägede kontrolli alla langenud Tšornobõli tuumajaama kiirgusvaatlusseadmetega. Ukraina energeetikaministri Herman Haluštšenko väitel piinavad Vene sõjaväelased Zaporižžja tuumajaama töötajaid, et sundida neid tegema avaldusi, neid on neli päeva hoitud pantvangis. Tuumajaamas on ligi 500 Vene sõdurit ja 50 üksust rasketehnikat.[120]
  • Vaatamata kõigi rünnakuks kogutud vägede viimisele Ukrainasse edenevad Vene väed NATO ametniku sõnul väga vaevaliselt ning NATO luurehinnangu järgi ei muutu vägede edenemine kiiremaks ka lähitulevikus. Lisaks võib lähipäevil arktiline õhumass tingimusi raskendada, kuna Vene väed pole selleks valmis, raskendatud tingimused ei tule võitlusvaimule kasuks.[120]
  • Venemaa vägedes hukkunute arv on proportsionaalselt suurem kui 10 aastat kestnud Afganistani sõjas: Ukraina võimude hinnangul on Venemaa vägedes ligi kahe nädalaga 12 000 hukkunut, Afganistani sõjas langes 10 aastaga ligi 15 000 Nõukogude Liidu sõdurit.[121][122][123]
  • Mariupoli kesklinnas asunud laste- ja sünnitushaiglat tabanud õhurünnak oli Vene poolele tulemuslik. Mariupoli tsiviilelanike evakueerimine oli üks kuuest Vene poole välja pakutud humanitaarkoridorist. Järgmisel päeval Türgis antud pressikonverentsil kinnitas Lavrov, et sünnitushaigla näol oli tegemist Ukraina armee baasiga.[viide?]
  • Washingtonis algas ennelõunal ligikaudu tund aega kestnud Ameerika Ühendriikide riigisekretäri ja Suurbritannia välisministri pressikonverents.
  • ÜRO hinnangul on sõjapõgenike arv ületanud 2 miljoni piiri.[124]

10. märts[muuda | muuda lähteteksti]

Saksamaa õhujõudude relvastuses olev Patriot süsteem (august 2005)
  • Ukraina kiireloomulise maksebilansi vajaduse rahuldamiseks kiidab Rahvusvaheline Valuutafond heaks 1,4 miljardi dollari suuruse erakorralise abi.[125] Ka USA Esindajatekoda määrab Ukrainale toetuse suuruses 13,6 miljardit dollarit, mis on mõeldud humanitaarabiks ja sõjaliseks toetuseks.[126]
  • Türgis toimuvate läbirääkimiste eel nõuab Ukraina Venemaa kapituleerumist ning keeldub Venemaa ultimatiivsest nõudest tunnustada Krimmi Venemaa osana ning separatistlikke Donetski ja Luhanski rahvavabariike iseseisvate riikidena.[127] Läbirääkimised relvarahu ei toonud.[128]
  • Keskpäeval andsid Venemaa ja Ukraina välisminister Türgis pressikonverentsi.[129] Lavrov kinnitas ajakirjaniku küsimusele vastates järjekordselt, et Mariupoli sünnitusmaja oli tegelikult Ukraina rahvuslaste (Azovi pataljon jt) militaarbaas, mille pommitamine oli õigustatud.[130]
  • USA asepresident nimetas Varssavis toimunud pressikonverentsil eelmisel päeval Mariupolis toimunut kuriteoks. Harris kinnitas MIM-104 Patriot[en] süsteemide tarnet Poolale.
  • Vene väed on enda väitel vallutanud osa Mariupolist.[128]
  • Ukraina peastaabi hinnangul on Vene väed osaliselt lahinguvõime kaotanud ning võtnud kasutusele reservid.[128] Kaotusi on raske täpselt hinnata: Venemaa teatel on hukkunud 500, USA võimude hinnangul ligi 6000 ja Ukraina teatel 12 000 Vene sõjaväelast.[128]

29. märts[muuda | muuda lähteteksti]

12. aprill[muuda | muuda lähteteksti]

Vostotšnõi kosmodroomil Gagarini kosmoselennu aastapäeva tähistamisel koos Valgevene presidendiga töövisiidil viibinud Putin kinnitas, et Venemaa sissetung saavutab seatud „õilsad“ eesmärgid.[132][133] Ukrainaga peetavate läbirääkimiste kohta sõnas Putin, et need on jõudnud ummikusse.[134] Mõni tund varem oli alustatud uurimist keemiarelva (valge fosfor?[en]) väidetava kasutamise kohta Vene vägede poolt Mariupoli piiramisel.[135]

Rahvusvaheline vastukaja[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liit[muuda | muuda lähteteksti]

27. veebruari õhtul teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Euroopa Liidu õhuruumi sulgemisest eranditult kõigile Venemaa õhusõidukitele ning Venemaa teabekanalite (RT, Sputnik) saadete edastamise keelustamisest Euroopa Liidu riikides; lisaks andis ta teada täiendavatest sanktsioonidest Valgevene režiimi vastu.[136] Esmakordselt eraldati Euroopa Liidu eelarvest raha (~450 miljonit eurot) sõjatehnika soetamiseks, et seda Ukrainale saata.[137] Ursula von der Leyen teatab 27. veebruaril, et Ukraina peaks kuuluma Euroopa Liitu, kuid ei kinnita selle liitumisprotsessi kiirendamist.[138]

Muu maailm[muuda | muuda lähteteksti]

Paljud riigid kehtestasid Venemaale ning Valgevenele sanktsioone, blokeerisid osaliselt SWIFT-ist, külmutasid Venemaa keskpanga välisvaluuta reservid, samuti saatsid relvaabi näiteks Rootsi, Saksamaa, Holland, USA jt.[139][140][141][142] Meeleavaldused Ukraina toetuseks toimusid üle maailma.[143] Saksamaal peatati Vene gaasijuhtme Nord Stream 2 heakskiit.[144]

27. veebruaril toimusid Venemaal sõjavastased meeleavaldused 48 linnas, kus politsei pidas nendel kinni üle 2000 inimese. Alates Venemaa sissetungi algusest on Venemaa sõjavastastel meelevaldustel kinni peetud üle 5500 inimese.[145]

NATO suurendas vägede koosseisu Venemaaga piirnevatel aladel, mitmed riigid suurendavad oma kaitsekulutuste osakaalu SKP-st.[146][147]

ÜRO Julgeolekunõukogus püüti võtta vastu resolutsioon, mis mõistaks Ukrainasse tungimise hukka, kuid Venemaa blokeeris selle.[148] Ukraina küsimus saadeti edasi ÜRO peaassamblee erakorralisele istungile, mis on esimene erakorraline istung pärast 1982. aasta Iisraeli okupatsiooni Golani kõrgendikel.[149]

28. veebruaril teatas Šveits, et hoolimata oma neutraliteedi poliitikast liitub ta Euroopa Liidu sanktsioonidega, külmutab venelaste varad ja sulgeb Venemaa lennukitele õhuruumi, põhjendades, et see ei lähe neutraliteedipõhimõttega vastuollu, kuna kaitseb sellega rahvusvahelist õigust.[150] Samal päeval käivitas rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) peaprokurör Karim A.A. Khan protseduurid, mis võivad viia Venemaa vallandatud sõjategevuse uurimisele Ukrainas, kuna on põhjust arvata, et sõja käigus on toime pandud nii sõjakuritegusid kui ka inimsusevastaseid kuritegusid.[151]

2. märtsil sulges USA oma õhuruumi Venemaa lennukitele.[152]

Reaktsioon Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Ämari lennuväebaasis maanduvad RAK Lakenheath U.S. F-35-d
Ukraina värvides viljaveoauto paigutati Tallinna vanalinna 2022. aasta veebruari lõpus
26. veebruaril Ukraina toetuseks toimunud meeleavaldus Tartus

26. veebruaril toimusid üle Eesti Ukraina toetuseks meeleavaldused, politsei hinnangul võis Vabaduse väljakul olla 30 000 inimest.[153] Samuti saadeti relvaabi ning korraldati raha, riiete ja tekkide kogumist.[154][155][156] Koos teiste Balti riikidega otsustati õhuruum Vene lennukitele sulgeda.[157] Reageeriti ka kultuuri- ja spordivaldkonnas, loobuti Venemaa ja Valgevene esinejatest ja sportlastest võistlustel ning kontsertidel.[158][159]

Eestlased kogusid 5. märtsi pärastlõunase seisuga suuremate organisatsioonide kaudu Ukraina toetuseks ligi 6 miljonit eurot, lisaks muud humanitaarabi. Abiorganisatsioonide vahendusel pakutakse Ukraina põgenikele elukohti ligi 1600, töökohti 800, vabatahtliku abilisena on ennast kirja pannud 1500 inimest.[160] Mai alguseks oli Eesti andnud Ukrainale kokku 230 miljoni euro väärtuses relvastust ja laskemoona.[161]

Huvi kaitseliidu ja naiskodukaitsega liitumise vastu on hüppeliselt kasvanud.[162][163]

Poliitilised seisukohavõtud[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused

Eesti Riigikogu tegi kaks avaldust seoses Venemaa sissetungieelse vägede koondamisega ning 2022. aastal Ukraina vastu rünnaku alustamisega, milles avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Venemaa Föderatsiooni alustatud sõja. Mõlemad avaldused võeti vastu. Samas jätsid 9 saadikut: Natalia Malleus, Igor Kravtšenko, Oudekki Loone, Mihhail Stalnuhhin, Maria Jufereva-Skuratovski, Dmitri Dmitrijev, Andrei Korobeinik, Martin Repinski ja Siret Kotka mõlemad avaldused allkirjastamata ja poolthääleta.

21. aprillil tunnistas Eesti Riigikogu 86 poolthäälega Venemaa sõjalise ja poliitilise tegevuse Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks.[164]

Sõjapõgenikud Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Politsei- ja piirivalveamet loobus 27. veebruaril Eestis viibivatelt Ukraina elanikelt viisapikenduse nõudmisest, Eestis on lühiajaline töötamine registreeritud üle 16 tuhandel Ukraina kodanikul, umbes 10 000 Ukraina kodanikul on tähtajaline elamisluba ning 4000 Ukraina kodanikul kehtiv pikaajalise elaniku elamisluba. Siseminister teatas, et riik on valmis vastu võtma 2000 põgenikku.[165] Mai alguseks oli Eestisse jõudnud ligi 35 000 Ukraina sõjapõgenikku.[166]

Alates 27. veebruarist kuni 20. juunini saabus Eestisse 72 338 sõjapõgenikku Ukrainast, kellest jäi Eestisse pidama 43 123 inimest.[167]

Ülikoolid[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülikool teatas 9. märtsil, et piirab Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu alates 2022. aasta sügisest: TÜ-sse pääsevad nüüd vaid Euroopa Liidu elamisloa või pikaajalise viisaga kandideerijad.[168] 2021. aastal oli Tartu Ülikooli 13 909 tudengist 1746 välisüliõpilast, neist 268 Venemaalt.[169] Märtsi algul teatas TÜ Ukraina stipendiumifondi loomisest, et toetada Ukraina päritolu üliõpilasi, samuti vabastas nad 2022. aastaks õppemaksust, pakub võimalust taotleda eritoetust, pikendas nende vastuvõtuperioodi, lõi tasuta lisaõppekohad, pakub töökohti sealt saabunud akadeemilistele töötajatele ning peatas koos teiste Eesti ülikoolidega koostöö Venemaa ja Valgevene ülikoolidega.[170] Vabariigi president, endine Tartu Ülikooli rektor Alar Karis peab vastuoluliseks ülikooli otsust piirata Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu ning leiab, et otsus tuleb millalgi üle vaadata.[171] Tallinna Tehnikaülikool kavatseb samuti Venemaa kodanike bakalaureuse ja magistriõppesse vastuvõtust loobuda.[172]

Mõju Venemaale[muuda | muuda lähteteksti]

28. veebruari hommikul langes sanktsioonide mõjul rubla kurss dollari suhtes üle 30 protsendi, selle väärtus langes börsivälises kauplemises ajaloo madalaimale tasemele, Venemaa keskpank keelas Moskva börsil kauplemist alustada. Analüütikute hinnangul algas suuremahuline raha väljavool Venemaalt, suuremad lääne investorid lahkuvad Vene turult.[173][174] Majandusanalüütik Heido Vitsuri sõnul mõjutavad rubla kukkumine ja börsi langus riigisisest majandustegevust vähe, suurema, samas pikema mõjuga on rahvusvahelist äri piiravad sanktsioonid, samuti USA keeld Venemaa keskpanga tehingutes kasutada dollarit.[175]

Nord Stream 2 AG esitab 1. märtsil pankrotiavalduse, kuna sanktsioonide tõttu pole gaasitarnijal võimalik tegutseda. Gazpromi gaasitoru Nord Stream 2 ehitus Venemaalt Saksamaale jõudis 2021. aasta septembris lõpule, ehitamine läks maksma ligi 10 miljardit dollarit. Kuid veebruaris teatas Saksamaa kantsler Olaf Scholz, et peatatakse gaasijuhtme sertifitseerimisprotsess.[176]

Venemaa suurim autotootja AvtoVAZ peatab 3. märtsil elektroonikakomponentide puuduse tõttu neljaks päevaks tootmise. Mõned päevad varem piirasid välismaised autotootjad Venemaale autode müüki ning tõstsid hindu.[177][178]

Suuremad kaupluseketid Venemaal hakkavad 4. märtsil piirama esmavajalike toidukaupade müüki.[179]

Märgatavalt on suurenenud Venemaalt väljaränne, bussireisid Eesti ja Venemaa vahel on kahekordistunud. Ränne ei alanud sõja algusega, vaid sanktsioonide kehtestamisega, teise laine tekitas rubla kursi langus. Piiriületajad on nii venelased kui ka Venemaal elanud välismaalased, kes lennuliikluse katkemise tõttu püüavad maismaad pidi Venemaalt lahkuda.[180]

Hulk Lääne suurettevõtteid teatab Venemaal ja Valgevenes tegevuse lõpetamisest või peatamisest: kütuseettevõtted, tehnoloogiafirmad, toidu- ja joogitootjad.[181]

Reitinguagentuurid Fitch ja Moody's langetasid 9. märtsil Venemaa riigireitingu tasemelt B vastavalt tasemele C ja Ca, ennustades, et riik on sanktsioonide ja piirangute tõttu peagi maksejõuetu.[182]

Talletused[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Втрати ворога в інфографіці". Twitter. 19.04.2022. Vaadatud 19.04.2022.
  2. "Kiev: 10mila soldati uccisi dall'inizio della guerra" [Kiiev: sõja algusest saadik on tapetud 10 tuhat sõdurit]. rainews.it (itaalia). Rai News. 11. juuni 2022. Vaadatud 11. juunil 2022. Quanto all'esercito russo, ha aggiunto, "ha subito perdite pari a mille soldati al giorno durante i primi 20-30 giorni. Ora ne muoiono tra i 200 e i 300". [Mis puutub Vene armeesse, siis lisas ta, et "see kandis esimese 20–30 päeva jooksul kaotusi tuhat sõdurit päevas. Nüüd sureb 200–300 inimest.]
  3. "Russian Troop Deaths Expose a Potential Weakness of Putin's Strategy". New York Times. 1.03.2022. Vaadatud 5.03.2022.
  4. "Venemaa saatis dessandi Harkivisse ja Mõkolajivi, Ukraina teatas vastupealetungist". ERR. 2.03.2022. Vaadatud 2.03.2022.
  5. "Updates from President Zelenskiy. [With English subtitles]". reddit. 28.02.2022. Vaadatud 28.02.2022.
  6. Nathan Hodge; Tim Lister; Ivana Kottasová; Helen Regan (24. veebruar 2022). "Russia launches military attack on Ukraine with reports of explosions and troops crossing border" (inglise). CNN. Vaadatud 24. veebruar 2022.
  7. Ukraine conflict: Moscow could ‘defend’ Russia-backed rebels, BBC News, 9. aprill 2021.
  8. Russian 'troop build-up' near Ukraine alarms Nato, BBC News, 2. aprill 2021
  9. Ukraine conflict: Moscow could ‘defend’ Russia-backed rebels, BBC News, 9. aprill 2021
  10. Russian 'troop build-up' near Ukraine alarms Nato, BBC News, 2. aprill 2021
  11. Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. On Ukraine’s doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden, https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.
  12. Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. On Ukraine’s doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden, https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.
  13. Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. On Ukraine’s doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden, https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.
  14. Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. On Ukraine’s doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden, https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.
  15. "USA luure hinnangul valmistub Kreml Ukraina ründamiseks", ERR, 22.11.2021 (vaadatud 24.02.2022)
  16. "Washington Post: Venemaa plaanib pealetungi Ukrainale kuni 175 000 sõduriga", ERR/BNS, 04.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)
  17. "Lavrov: Venemaal on vaja piiridel julgeolekugarantiisid", ERR, 02.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)
  18. "Mihkelson: vastuse Venemaa ettepanekutele peab kujundama NATO ühiselt", ERR, 22.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)
  19. "Putin: USA üritab Venemaad sõtta tõmmata", ERR, 02.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)
  20. "Biden: kaitseme riikide õigust vabadusele ja sõltumatusele", ERR, 15.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)
  21. Anton Aleksejev, "Venemaa hinnangul teravdab pingeid Ukraina piiri ääres lääs", ERR, 29.11.2021 (vaadatud 24.02.2022)
  22. "Venemaa: meie ettepanekud peaks sõja ära hoidma", ERR, 18.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)
  23. "Ukraina tahab, et NATO lükkaks Venemaa garantiinõude tagasi", ERR, 03.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)
  24. "Lavrov kordas Venemaa julgeolekunõudmisi ja ähvardusi", ERR, 14.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)
  25. Margus Saar, "Vseviov: Moskvale ilmselt ei meeldi lääne kirjalikud vastused enam kui suulised", ERR, 21.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)
  26. Jüri Nikolajev, "Vene meedia hinnangul Moskva kõnelused lääneriikidega läbimurret ei toonud", ERR, 16.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)
  27. "Suurriikide juhid lubasid koostööd Venemaa sissetungi korral Ukrainasse", ERR, 25.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)
  28. "Ukraine crisis: Russian claim of troop withdrawal false, says US". BBC News (inglise). 17. veebruar 2022, 11:15.
  29. Anton Zverev (13.02.2022). "OSCE monitoring mission staff pull out from eastern Ukraine". Reuters (inglise). Vaadatud 23.02.2022.
  30. "Ida-Ukraina separatistid väidavad, et alustasid inimeste evakueerimist". ERR Uudised. 18. veebruar 2022, 15:55.
  31. "Ida-Ukraina separatistid kuulutasid välja mobilisatsiooni". ERR Uudised. 19. veebruar 2022, 10:21.
  32. "Venemaa ja Valgevene pikendavad ühisõppust". ERR Uudised. 20. veebruar 2022, 13:23.
  33. "Kreml: Putin plaanib tunnustada nn Donetski ja Luganski rahvavabariike". ERR Uudised. 21. veebruar 2022, 20:21.
  34. https://maailm.postimees.ee/7459581/putin-saadab-rahuvalvajad-isehakanud-vabariikidesse
  35. "Ukraine starts drafting reservists aged 18-60 after president's order". Reuters (inglise). 23.02.2022. Vaadatud 23.02.2022.
  36. "Putin Wants Revenge Not Just on Ukraine But on the U.S. and Its Allies". Time (inglise). 24. veebruar 2022. Vaadatud 24. veebruar 2022.
  37. "Putin teatas sõjategevuse alustamisest Ukrainas". ERR. 24.02.2022. Vaadatud 24.02.2022.
  38. "Ukraina välisminister: Venemaa on alustanud täiemõõdulist sõda". ERR. 24.02.2022. Vaadatud 24.02.2022.
  39. "Peskovi sõnul otsustab Ukraina sissetungi pikkuse Putin", ERR, 24.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)
  40. "Raketilöögid tabasid Ukraina eri piirkondi, Vene väed ületasid piiri". ERR. 24.02.2022. Vaadatud 24.02.2022.
  41. "Ukraine conflict: Russian forces invade after Putin TV declaration". BBC News (inglise). 24. veebruar 2022. Vaadatud 24. veebruar 2022.
  42. ЕЛЕНА РАСЕНКО.Остров Змеиный захвачен, убиты 13 пограничников - Геращенко - Korrespondent.net, 25.02.2022 (vaadatud: 25.02.2022)
  43. "Sõja esimene ööpäev: Venemaa tungis Ukrainasse, käivad ägedad lahingud". ERR. 24.02.2022. Vaadatud 25.02.2022.
  44. "Ukraine: cluster munitions kill child and two other civilians taking shelter in preschool". Amnesty International. 27.2.2022. Vaadatud 1.3.2022.
  45. "Russia's foreign minister repeats false claim Moscow aims to 'denazify' Ukraine". Times of Israel (inglise). Moskva. 25.02.2022. Vaadatud 7.03.2022. “We are ready for negotiations at any moment, as soon as the armed forces of Ukraine respond to our call and lay down their arms,” Lavrov said.
  46. 46,0 46,1 "Kiiev valmistub teist ööd end kaitsma, tänavalahingud jätkuvad". ERR. 26.02.2022. Vaadatud 27.02.2022.
  47. 47,0 47,1 "Asepeaminister: Ukraina loob IT-armee". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  48. "Intel from a Ukrainian officer about a meeting in Putin's lair in Urals". Riho Terras @ Twitter. 26.02.2022. Vaadatud 27.02.2022.
  49. 49,0 49,1 "Venemaa öised rünnakud keskendusid kütusehoidlatele ja lennuväljadele". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  50. "Tüür: Ukraina vastupidavus on üllatav ka Venemaale". ERR. 26.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  51. Holger Roonemaa (27.2.2022). "INTERVJUU | Välisluure juht Mikk Marran: Venemaa on teinud Ukrainas mastaapse valearvestuse". Eesti Ekspress. Vaadatud 27.2.2022.
  52. "Rainer Saks: Vene esimese ešeloni ründelaine kukkus täiesti läbi". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  53. "Ukraine has submitted its application against Russia to the ICJ". Twitter. 27.02.2022. Vaadatud 27.02.2022.
  54. "Ukraina ja Venemaa delegatsioonid kohtuvad Valgevene-Ukraina piiril". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  55. 55,0 55,1 Оперативна інформація станом на ранок 28 лютого Militarnõi Portal, 28. veebruar 2022.
  56. Підсумки четвертої доби російського вторгнення в Україну: офіційні дані за 27 лютого Militarnõi Portal, 28. veebruar 2022.
  57. DMITRI POVILAITIS (27.2.2022). "HÄKKERIRÜHMITUS ÄHVARDAB PUTINIT Veebilehtede mahavõtmine on alles algus!". Pealinn. Vaadatud 28.2.2022.
  58. Україна втратила понад 20 робіт Марії Примаченко внаслідок нападу Росії – Литовченко Radio Svoboda, 28. veebruar 2022.
  59. "Іванківці винесли та забрали їх у свої хати": твори Марії Примаченко вдалося зберегти tsn.ua, 28. veebruar 2022.
  60. 60,0 60,1 "Kiievis möödus öö suhtelises vaikuses, mujal Ukrainas jätkuvad lahingud". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  61. "Venemaa muudab Ukrainas taktikat, senised rünnakud on toonud kaotusi". ERR. 28.02.2022. Vaadatud 28.02.2022.
  62. David Averre; Will Stewart (3. märts 2022). "Top Russian general is killed by Ukrainian sniper as Kyiv claims 9,000 of Putin's troops have died during invasion". Daily Mail (inglise). Vaadatud 3. märts 2022.
  63. "Ukraina delegatsioon alustas Moskvaga Valgevene piiril läbirääkimisi". ERR. 28.02.2022. Vaadatud 28.02.2022.
  64. Tuvan Gumrukcu, Jonathan Spicer (28.2.2022). "Russian warship curb tilts Turkey to West, risks Russian ire". Reuters. Vaadatud 28.2.2022.
  65. "Ukrainian president signs formal request to join the European Union". Reuters. 28.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  66. "Sõja viies päev: Vene raketirünnak tabas Harkivit, taktika on muutunud". ERR. 28.2.2022. Vaadatud 1.3.2022.
  67. "Statement of ICC Prosecutor, Karim A.A. Khan QC, on the Situation in Ukraine: "I have decided to proceed with opening an investigation."". International Criminal Court. 28.02.2022. Vaadatud 1.03.2022.
  68. "Venemaa valmistub eskalatsiooniks, toob Kiievi alla suuri üksuseid". ERR. 1.3.2022. Vaadatud 1.3.2022.
  69. ЗСУ про втрати Росії: понад 5 700 військових, майже 200 танків Suspilne, 1. märts 2022.
  70. "Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas". Kaitseväe luurekeskus. 1.3.2022. Vaadatud 1.3.2022.
  71. У Києві стріляли у телевежу. Деякий час не працюватимуть канали Suspilne, 1. märts 2022.
  72. У Києві росіяни вцілили в телевежу: п'ять людей загинуло Espreso.tv, 1. märts 2022.
  73. "Venemaa pommitab Kiievit, Harkivis ründas rakettidega". ERR. 1.3.2022. Vaadatud 1.3.2022.
  74. 74,0 74,1 74,2 74,3 74,4 74,5 74,6 "Venemaa dessantväelased maandusid Harkivis, Mariupol on sisse piiratud". ERR. 2.03.2022. Vaadatud 2.03.2022.
  75. "Venemaa keelab üle 10 000 dollari väljaviimise riigist". ERR. 2.03.2022. Vaadatud 2.03.2022.
  76. "Moscow threatens to block Russian-language Wikipedia over invasion article". Reuters. 2.3.2022. Vaadatud 2.3.2022.
  77. "Politico: EL-i riigid siiski ei anna oma hävituslennukeid Ukrainale". ERR. 2.3.2022. Vaadatud 2.3.2022.
  78. Естонія доставила до України другу партію “Javelin” Militarnõi Portal, 2. märts 2022.
  79. У Києві біля Південного вокзалу — потужний вибух Suspilne, 2. märts 2022.
  80. Teade Ukrzaliznõtsja Telegrami-kanalil
  81. Біля залвокзалу Києва впали уламки ракети, котра цілилася в Міноборони чи командування “сухопутки” Novynarnia.com, 2. märts 2022.
  82. "ÜRO Peaassamblee mõistis hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse, Hiina jäi erapooletuks". Delfi. 2.3.2022. Vaadatud 2.3.2022.
  83. 83,0 83,1 83,2 "Venemaa tulistas keset ööd Kiievi pihta neli raketti". ERR. 3.3.2022. Vaadatud 3.3.2022.
  84. Укрзалізниця надала Збройним Силам України вагони-рефрижератори для вивезення загиблих російських окупантів uz.gov.ua, 3. märts 2022.
  85. https://gazeta.ua/ru/articles/np/_polnaya-zhopa-putin-bl-gandon-perehvatili-razgovory-rossijskih-okkupantov/1073751
  86. "Ukraina ja Venemaa leppisid kokku evakuatsioonikoridoride loomises". ERR. 3.3.2022. Vaadatud 3.3.2022.
  87. "Odessa lähedal läks põhja Eesti firmale kuuluv kaubalaev". ERR. 3.3.2022. Vaadatud 3.3.2022.
  88. 88,0 88,1 "Venemaa jätkab Ukraina linnade tulistamist, Zaporižžija tuumajaamas puhkes põleng". ERR. 3.3.2022. Vaadatud 3.3.2022.
  89. 89,0 89,1 89,2 "Venemaa on Ukraina sõjas teise ešeloni võimekust ammendamas". ERR. 4.3.2022. Vaadatud 4.3.2022.
  90. "Vene gaasieksport Lääne-Euroopasse läbi Poola peatus". ERR. 4.3.2022. Vaadatud 4.3.2022.
  91. "USA: Venemaa kuulutas vabale meediale sõja". ERR. 3.3.2022. Vaadatud 4.3.2022.
  92. "Venemaa tõkestas ligipääsu sotsiaalmeediale, BBC-le". ERR. 4.3.2022. Vaadatud 4.3.2022.
  93. "Vene parlament kiitis heaks sõjauudiste levitajate karistamise vangistusega". ERR. 4.3.2022. Vaadatud 4.3.2022.
  94. "Nisu hind tõuseb järsult". ERR. 4.3.2022. Vaadatud 4.3.2022.
  95. "Times: Zelenski on üle elanud juba kolm mõrvakatset". ERR. 4.3.2022. Vaadatud 4.3.2022.
  96. "Mitu lääne uudistekanalit peatavad oma töö Venemaal". ERR. 5.3.2022. Vaadatud 5.3.2022.
  97. 97,0 97,1 97,2 97,3 "Ukraina jätkab Kiievi kaitset, Vene väed liiguvad teise tuumajaama suunas". ERR. 5.3.2022. Vaadatud 5.3.2022.
  98. Війська РФ підірвали залізницю, якою мали евакуювати мешканців Ірпеня Suspilne, 5. märts 2022.
  99. Israel's Bennett Meets Putin in Moscow Over Ukraine Invasion.
  100. "Ukraine no-fly zone would mean participation in conflict: Putin | Russian president also says Western sanctions against his country following Ukraine invasion are akin to a declaration of war". aljazeera.com (inglise). 5.03.2022. Vaadatud 6.03.2022.
  101. Marisa Schultz; Kelly Laco; Jacqui Heinrich (5.03.2022). "Ukraine President Zelenskyy requests more lethal aid during virtual meeting with US senators". Fox News (inglise). Vaadatud 5.03.2022.
  102. John Simpson (6.03.2022). "War in Ukraine: Russian invasion fuels Finnish support for Nato". BBC News (inglise). Vaadatud 6.03.2022. But when the spokeswoman for the Russian foreign ministry recently warned Finland and Sweden explicitly that any move towards Nato could have military consequences, people in both countries were deeply shocked. // Since then, Russian warplanes have blatantly intruded into Swedish airspace.
  103. Zelensky holds phone call with Joe Biden, pushes for more US support to Ukraine
  104. 104,0 104,1 104,2 "Venemaa korrastab kaotusi kandnud üksuste ridu, Ukraina teeb vasturünnakuid". ERR. 6.3.2022. Vaadatud 6.3.2022.
  105. "War in Ukraine: Zelensky urges Ukrainians to go on the offensive". BBC News (inglise). 6.03.2022. Vaadatud 6.03.2022. US officials are believed to be in discussions with political leaders in Poland over the possibility of Warsaw providing Ukraine with a number of MiG fighter jets. // Poland has been slowly phasing the Soviet-era fighter out of use - and officials are understood to be weighing whether to provide them to Ukraine, where pilots are not trained to fly Western-made jets.
  106. 106,0 106,1 106,2 Erik Moora (6.3.2022). "SÕJAPÄEVIK (11. päev) | Okupantide hädad ja Ukraina võitlusvaim". Eesti Ekspress. Vaadatud 6.3.2022.
  107. "Vene väed edu ei saavutanud, kuid valmistuvad Süüria palgasõdurite toel Kiievit ründama". ERR. 7.3.2022. Vaadatud 7.3.2022.
  108. Ali Kucukgocmen (7.03.2022). "Top Russian, Ukrainian diplomats to meet Thursday in Turkey". Reuters (inglise). Vaadatud 7.03.2022.
  109. Podoliak on Ukraine-Russia talks: There are positive results on humanitarian corridors
  110. Артилерія України завдала удару по російському флоту Militarnõi Portal, 7. märts 2022.
  111. Українські військові біля берегів Одеси потопили гордість Чорноморського флоту РФ-новітній патрульний корабель проекту 22160 "Василь Биков". Для цієї мети була проведена ціла спецоперація. rubryka.com, 7. märts 2022.
  112. "Vene väed keskenduvad Kiievi, Harkivi ja Mariupoli piiramisele". ERR. 8.3.2022. Vaadatud 8.3.2022.
  113. "Shell lõpetab Venemaa nafta ja maagaasi ostmise". ERR. 8.3.2022. Vaadatud 8.3.2022.
  114. "Venemaa ähvardab lõpetada gaasi tarnimise Nord Stream 1 kaudu". ERR. 8.3.2022. Vaadatud 8.3.2022.
  115. "Jaapani valitsus rõhutas soovi taastada kontroll Kuriilide üle". ERR. 8.3.2022. Vaadatud 8.3.2022.
  116. "Saksamaa ja Ungari ei poolda gaasi- ja naftaembargot Venemaale". ERR. 8.3.2022. Vaadatud 8.3.2022.
  117. "Background Press Call by a Senior Administration Official on Announcement of U.S. Ban on Imports of Russian Oil, Liquefied Natural Gas, and Coal". whitehouse.gov (inglise). The White House. 8.03.2022. Vaadatud 9.03.2022. You all have seen the Russian ruble is now worth much less than a penny; it’s hit an all-time low after losing well over half its value since Putin announced his further invasion of Ukraine.
  118. Laura Kuenssberg. Zelensky speech: MPs rise as one in show of solidarity with Ukraine
  119. "Denys Shmyhal: Our partners have already directed almost USD 1.5 billion in military defense aid to Ukraine". Ukraina valitsuse koduleht. 9.3.2022. Vaadatud 9.3.2022.
  120. 120,0 120,1 120,2 "Venemaa sõjakäiku Ukrainas hakkab takistama ka ootamatu külmalaine". ERR. 9.3.2022. Vaadatud 9.3.2022.
  121. Küllo Arjakas (11.2.2006). "Afganistani sõjas hukkus 36 Eestist pärit meest". EPL. Vaadatud 9.3.2022.
  122. Amin Saikal (9.3.2022). "Russia's weekly troop losses in Ukraine have already overtaken Soviet casualties in Afghanistan". The Strategist. Vaadatud 9.3.2022.
  123. "Sõja 13. päev: katsed evakueerida elanikke, Vene pealetung aeglustus". ERR. 8.3.2022. Vaadatud 9.3.2022.
  124. "How many refugees have fled Ukraine and where are they going?". BBC News (inglise). 9. märts 2022, 18:15. Vaadatud 9. märts 2022. The UN High Commissioner for Refugees has called it the fastest-growing refugee crisis in Europe since World War Two
  125. "IMF kiitis heaks 1,4 miljardi dollarilise abi Ukrainale". ERR. 10.3.2022. Vaadatud 10.3.2022.
  126. "USA Esindajatekoda kinnitas 13,6-miljardise abi Ukrainale". ERR. 10.3.2022. Vaadatud 10.3.2022.
  127. "Ukraina kutsus enne kõnelusi Türgis Venemaad kapituleeruma". ERR. 10.3.2022. Vaadatud 10.3.2022.
  128. 128,0 128,1 128,2 128,3 "Ukraina ja Venemaa kõnelused Türgis lõppesid vastastikuste süüdistustega". ERR. 10.3.2022. Vaadatud 10.3.2022.
  129. Ukrainian foreign minister in Turkey for talks with Russia's Lavrov
  130. ‘No progress’ as top Russia, Ukraine diplomats talk in Turkey
  131. Yesim Dikmen; Daren Butler (29. märts 2022). "Abramovich appears at Ukraine-Russia talks in Istanbul". Reuters (inglise). Vaadatud 29. märtsil 2022.
  132. "Ukraine war: Putin says Russian invasion will achieve 'noble' aims". bbc.com (inglise). BBC News. 12. aprill 2022. Vaadatud 12. aprillil 2022.
  133. "Putin congratulates Russians on Cosmonautics Day from Far East's Vostochny spaceport". tass.com (inglise). TASS. 12. aprill 2022. Vaadatud 12. aprillil 2022.
  134. "Talks with Ukraine have reached a dead end - Putin". bbc.com (inglise). BBC News. 12. aprill 2022. Vaadatud 12. aprillil 2022.
  135. "Ukraine War: US 'deeply concerned' at report of Mariupol chemical attack". bbc.com (inglise). BBC News. 12. aprill 2022. Vaadatud 12. aprillil 2022.
  136. "Ukraine live updates: EU steps up response to Putin over Ukraine invasion - BBC News". BBC News (inglise). 27. veebruar 2022. Vaadatud 27. veebruar 2022, 19:05.
  137. "Euroopa Liit sulgeb õhuruumi Vene lennukitele, keelab Sputniku ja RT". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  138. "Ukraine is one of us and we want them in EU, Ursula von der Leyen tells Euronews". Euronews. 27.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  139. "Teine osa USA relvasaadetisest jõudis Ukrainasse". ERR. 26.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  140. Maria-Ann Rohemäe (27.2.2022). "ERR USA-s: analüütikute sõnul on sanktsioonidel mõju ka läänele". ERR. Vaadatud 27.2.2022.
  141. "Analüütik Kaspar Oja: SWIFT-i keelamine teeb Venemaa olukorra raskeks". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  142. "Saksamaa saadab Ukrainasse 1000 tankitõrjerelva ja 500 Stingerit". ERR. 26.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  143. "Fotod: Üle maailma jätkuvad meeleavaldused Ukraina toetuseks". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  144. "Saksamaa peatab Nord Stream 2 heakskiitmise protsessi". ERR. 22.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  145. "Vene monitooringugrupp: Venemaal on kinni peetud üle 2000 meeleavaldaja". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  146. "NATO paigutab Ida-Euroopasse vägesid juurde". ERR. 25.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  147. "Scholz: Saksamaa tõstab oma kaitsekulud üle kahe protsendi SKP-st". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  148. "Venemaa blokeeris ÜRO julgeolekunõukogus sõda hukka mõistva resolutsiooni". ERR. 26.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  149. "ÜRO julgeolekunõukogu saadab Ukraina küsimuse peaassambleele". 27.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  150. "Šveits kehtestab Moskva-vastased sanktsioonid". ERR. 28.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  151. "Rahvusvaheline kriminaalkohus tegi esimese sammu Ukraina sõja uurimiseks". ERR. 1.3.2022. Vaadatud 1.3.2022.
  152. "Biden "Olukorrast riigis" kõnes: USA keelab Vene lennukid oma õhuruumis". ERR. 2.3.2022. Vaadatud 2.3.2022.
  153. "Galerii: rahvarohke meeleavaldus Vabaduse väljakul Ukraina toetuseks". ERR. 26.2.2022. Vaadatud 26.2.2022.
  154. "Eesti saadab Ukrainale täiendavat relvaabi". ERR. 25.2.2022. Vaadatud 26.2.2022.
  155. Rein Sikk (25.2.2022). "Kadrina päästehoone täitub annetustega Ukrainale: kogutakse hügieenitarbeid, voodipesu, patju ja tekke". Maaleht. Vaadatud 26.2.2022.
  156. Katrin Rohtla (26.2.2022). "AITAME KOOS! Ukraina toetuseks on avatud annetusliinid". Õhtuleht. Vaadatud 26.2.2022.
  157. "Balti riigid sulgevad oma õhuruumi Vene lennukitele". ERR. 26.2.2022. Vaadatud 26.2.2022.
  158. Rasmus Voolaid (26.2.2022). "KINDEL! Eesti valitsus keelas Venemaa ja Valgevene laskesuusatajatel Otepääl võistelda, venelased on solvunud". Õhtuleht. Vaadatud 26.2.2022.
  159. "Eesti Kontsert tühistab Venemaa ja Valgevene muusikute esinemised oma kontserdimajades". Kroonika. 26.2.2022. Vaadatud 26.2.2022.
  160. Juhan Hepner (5.3.2022). "Eestlased on annetanud Ukraina toetuseks ligi kuus miljonit eurot". ERR. Vaadatud 5.3.2022.
  161. "Eesti sõjaline abi Ukrainale ulatub 230 miljoni euroni" ERR, 6. mai 2022
  162. Monika Metsmaa (1.3.2022). "Huvi kaitseliidu ja naiskodukaitse vastu on hüppeliselt tõusnud". Saarte Hääl. Vaadatud 5.3.2022.
  163. Madis Hindre (2.3.2022). "Ühtegi: Ukraina vastupanu näitab, et Kaitseliidu käsitlus maakaitsest on õige". ERR. Vaadatud 5.3.2022.
  164. "Riigikogu tunnistas Venemaa tegevuse Ukrainas genotsiidiks". ERR. 21. aprill 2022. Vaadatud 21.04.2022.
  165. Tõnu Karjatse (27.2.2022). "Jaani: Eesti on valmis Ukrainast põgenikke vastu võtma". ERR. Vaadatud 28.2.2022.
  166. "Eestisse on tulnud ligi 35 000 sõjapõgenikku" ERR, 2. mai 2022
  167. "Eestisse on jäänud 43 123 Ukraina sõjapõgenikku" ERR, 20. juuni 2022
  168. Marko Tooming (8.3.2022). "Tartu Ülikool piirab sügisest Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu". ERR. Vaadatud 9.3.2022.
  169. "Tartu Ülikooli statistika". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.3.2022.
  170. "Ülikooliperele vajalik teave Ukrainas toimuva sõjategevuse ajal". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.3.2022.
  171. "Karis peab TÜ otsust Vene ja Valgevene tudengite kohta vastuoluliseks". ERR. 9.3.2022. Vaadatud 9.3.2022.
  172. "Ülikoolid soovivad ühtmoodi piirata Venemaa kodanike vastuvõttu". ERR. 9.3.2022. Vaadatud 10.3.2022.
  173. "Rubla on vabalanguses, Moskva börs lükkas kauplemise õhtuni edasi". ERR. 28.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  174. Kadri Põlendik (28.2.2022). "Analüütikud: toimub massiivne raha väljavool Venemaalt". ERR. Vaadatud 28.2.2022.
  175. "Vitsur: rahvusvahelise äri piiramine on rubla kukkumisest olulisem". ERR. 28.2.2022. Vaadatud 1.3.2022.
  176. "Nord Stream 2 esitas pankrotiavalduse". ERR. 1.3.2022. Vaadatud 1.3.2022.
  177. "Autotootjad piiravad Venemaal müüki ja tõstavad hindu". ERR. 1.3.2022. Vaadatud 3.3.2022.
  178. "AvtoVAZ peatab komponentide puuduse tõttu töö". ERR. 3.3.2022. Vaadatud 3.3.2022.
  179. "Venemaa kauplused hakkavad piirama esmaste toidukaupade müüki". ERR. 5.3.2022. Vaadatud 5.3.2022.
  180. Mait Ots (4.3.2022). "PPA ja bussifirma andmed näitavad Venemaalt lahkumise lainet". ERR. Vaadatud 6.3.2022.
  181. Ed Clowes (4.3.2022). "The companies that have pulled out of Russia this week". Sky. Vaadatud 6.3.2022.
  182. "Fitch langetas Venemaa reitingut veelgi ning ennustab maksejõuetust". ERR. 9.3.2022. Vaadatud 9.3.2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]