Ämari lennuväli

Allikas: Vikipeedia
Ämari lennuväli

Lennubaas large.jpg
Ämari Lennubaasi embleem

IATA: puudubICAO: EEEI
Üldandmed
Tüüp sõjaväelennuväli
Valdaja Kaitsevägi
Asukoht 30 km Tallinnast edelas
Avati 1945
Ülem kol-ltn Roman Timofejev
Üksused Ämari Lennubaas
Õhuseiredivisjon
Üldkõrgus 20 m
Koordinaadid 59° 15′ 36″ N, 24° 12′ 30″ Ekoordinaadid: 59° 15′ 36″ N, 24° 12′ 30″ E
Kaart
Ämari lennuväli (Eesti)
Ämari lennuväli
Lennurajad
Suund Pikkus Laius Kate
07/25 2750 m 55 m betoon

Ämari lennuväli on sõjaväelennuväli Vasalemma vallas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ämaril asub sõjaväe lennuväli aastast 1945, kui Nõukogude Liidu Kaitseministeerium rajas sinna oma relvajõudude varulennuvälja. Seal baseerunud üksuste põhilennuväljaks muutus see aastal 1952. Nõukogude okupatsiooni ajal oli see tuntud eeskätt Suurküla lennuvälja (vene keeles аэродром Сууркюль: aerodrom Suurkjul) nime all, vene sõjaväelaste hulgas levinult ka Sirgulii .

Ulatuslikum areng käivitus aastal 1956, kui rajati 2450 m pikkune lennurada. 20. sajandi viimasel veerandil hakkas Ämari lennuvälja baasina kasutama Nõukogude Liidu mereväe pommituslennuvägi. Lennuväljal baseerusid sellal peamiselt keskmaapommituslennukid Su-24 ning ajuti ka transpordilennukid An-12 ja An-26. (NSV Liidu lennuväepolk, sõjaväeosa nr 21180 loodi 1977. aastal).

Pärast Eesti Vabariigi taastamist ja NSV Liidu lagunemist 1991. aastal oli lennuväli aastatel 1991-1994 NSV Liidu õigusjärglase Venemaa Föderatsiooni lennuväe valduses, sellel baseerunud väeosa viidi üle Tšernjahhovski linna (endine Insterburg Ida-Preisimaal) külje all asuvasse lennuväebaasi.

Eesti Vabariik võttis Ämari lennuvälja Venemaa Föderatsiooni Relvajõududelt üle 1994. aastal ning andis selle transpordi- ja sideministeeriumi haldusse. 3. aprillil 1996 läks Ämari lennuväli Eesti Kaitseministeeriumi haldusse, 19. detsembril 1996 andis Eesti valitsus selle Õhuväe Staabi valdusesse. 15. mail 1997 asutati Ämaris lennuväljaväeosa Lennubaas, mis kujunes hiljem rahvusvahelise kaaluga ühisõppuste ja lennuoperatsioonide läbiviimise paigaks.[1]

Oktoobris 2000 lisandus Ämari lennubaasile õhuseirejaam (õhuruumi radarseirejaam). Eesti Õhuseirekeskus Ämaris lülitus kohe Balti riikide õhuruumi jälgivasse seirevõrku BALTNET ning aprillis 2004 ka NATO riikide õhuruumi kaitsevõrku NATINEADS (NATO Integrated Extended Air Defence System); viimane hõlmab peale radarite ka õhuruumi kaitset ja juhtimiskeskusi.

Juulis 2004 avati Ämari lennubaasis monument kõigile Eesti eest langenud lennuväelastele (Kalju Reiteli skulptuur "Viimane lend").

Tulevik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastaks 2010 rekonstrueeritakse Ämari lennuväli, mis saab NATO nõudeid arvestava 2750 m pikkuse kõvakattega raja, et vajaduse korral Eesti pinnalt sõjaväelisi õhuturbeoperatsioone teostada.

Ämari lennuväli

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kas Ämari lennubaas on valmis? Delfi, 24. september 2014.