Ämari lennuväli

Allikas: Vikipeedia
Ämari lennuväli

Lennubaas large.jpg
Ämari Lennubaasi embleem

IATA: puudubICAO: EEEI
Üldandmed
Tüüp sõjaväelennuväli
Valdaja Kaitsevägi
Asukoht 30 km Tallinnast edelas
Avati 1945
Ülem kol-ltn Roman Timofejev
Üksused Ämari Lennubaas
Õhuseiredivisjon
Üldkõrgus 20 m
Koordinaadid 59° 15′ 36″ N, 24° 12′ 30″ Ekoordinaadid: 59° 15′ 36″ N, 24° 12′ 30″ E
Kaart
Ämari lennuväli (Eesti)
Ämari lennuväli

Ämari lennuväli on sõjaväelennuväli Lääne-Harju vallas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

15. mail 1940 allkirjastati Moskvas Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel. Lepingus oli 23 artiklit ning 45 punktist koosnenud lisa. Selles otsustati ka praegu Lääne-Harju valda jääva Ämari mõisa tulevik. Ämarisse kavandati Suurküla lennuvälja, kokku 240 hektarile. Kõik maa-alad tuli Punaarmeele üle anda 1. juuniks 1940.

Ämaril asuva sõjaväelennuvälja väljaehitamist jätkati 1945 aastal; NSV Liidu Kaitseministeerium rajas sinna mereväe varulennuvälja, kus hakkasid baseeruma 69. kaugmaa luurelennupolgu amfiiblennukid Catalina PBY-5A ja saatelennukid Jak-9P. Ämaris asunud üksuste põhilennuväljaks muutus see aastal 1952. Nõukogude okupatsiooni ajal oli see tuntud eeskätt Suurküla lennuvälja (vene keeles аэродром Сууркюль, aerodrom Suurkjul) nime all, vene sõjaväelaste hulgas levinult ka kui Sirgulii.

Ulatuslikum lennuvälja laiendamine algas aastal 1956, kui rajati 2450 m pikkune lennurada. 20. sajandi viimasel veerandil hakkas Ämari lennuvälja baasina kasutama NSV Liidu mereväe pommituslennuvägi. Alguses baseerusid lennuväljal reaktiivlennukid MiG-15, MiG-17, hiljem ka MiG-21, MiG-27 (1979–1984) ja keskmaa pommitus- ja ründelennukid Su-24 ning ajuti ka transpordilennukid An-12 ja An-26. (NSV Liidu lennuväepolk, sõjaväeosa nr 21180 loodi 1977. aastal).

Pärast Eesti Vabariigi taastamist ja NSV Liidu lagunemist 1991. aastal oli lennuväli aastatel 1991-1994 NSV Liidu õigusjärglase Venemaa Föderatsiooni lennuväe valduses, seal asunud väeosa viidi üle Tšernjahhovski (endine Insterburg Ida-Preisimaal) linna külje all asuvasse lennuväebaasi.

Eesti Vabariik võttis Ämari lennuvälja Venemaa Föderatsiooni Relvajõududelt üle 1994. aastal ning andis selle transpordi- ja sideministeeriumi haldusse. 3. aprillil 1996 läks Ämari lennuväli Eesti Kaitseministeeriumi haldusse, 19. detsembril 1996 andis Eesti valitsus selle Õhuväe Staabi valdusse. 15. mail 1997 asutati Ämaris lennuväljaväeosa Lennubaas, mis kujunes hiljem rahvusvahelise kaaluga ühisõppuste ja lennuoperatsioonide läbiviimise paigaks.[1]

Oktoobris 2000 lisandus Ämari lennubaasile õhuseirejaam (õhuruumi radarseirejaam). Eesti Õhuseirekeskus Ämaris lülitus kohe Balti riikide õhuruumi jälgivasse seirevõrku BALTNET ning aprillis 2004 ka NATO riikide õhuruumi kaitsevõrku NATINEADS (NATO Integrated Extended Air Defence System); viimane hõlmab peale radarite ka õhuruumi kaitset ja juhtimiskeskusi.

Juulis 2004 avati Ämari lennubaasis monument kõigile Eesti eest langenud lennuväelastele (Kalju Reiteli skulptuur "Viimane lend").

Tulevik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastaks 2010 rekonstrueeriti Ämari kõvakattega lennuväli, mis sai NATO nõudeid arvestava 2750 m pikkuse maandumisraja, et vajaduse korral Eesti pinnalt sõjaväelisi õhuturbeoperatsioone teostada.

Ämari lennuväli

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kas Ämari lennubaas on valmis? Delfi, 24. september 2014.