Aeroflot

Allikas: Vikipeedia
Aeroflot
IATA
SU
ICAO
AFL
Kutsung
AEROFLOT
Asutatud 9. veebruaril 1923
Alustas lende 15. juulil 1923
Kodulennujaamad Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam
Boonusprogramm Aeroflot Bonus
Ühendus SkyTeam
Tütarettevõtted Donavia
Nordavia
Aeroflot-Plus
Aeroflot-Cargo
Lennukeid 91 (+96 tellitud)
Sihtkohti 97
Peakorter Moskva, Flag of Russia.svg Venemaa
Olulised isikud Vitali Saveljev (peadirektor)
Veebisait http://www.aeroflot.ru/

Aeroflot (vene keeles ОАО «Аэрофлот - Российские авиалинии») on Venemaa suurim lennundusettevõte, endine NSV Liidu ainus lennundusettevõte, rohkem kui poole sajandi vältel maailma suurim lennundusettevõte.

51% Aerofloti aktsiatest kuulub Venemaa Föderatsioonile.

Aerofloti kodulennujaam on Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam.

Aerofloti direktorite nõukogu esimees on transpordiminister Igor Levitin, peadirektor on Vitali Saveljev.[1]

Rahandusminister Aleksei Kudrin teatas 2010. aasta oktoobris, et Aeroflot on plaanis lähiajal erastada.[2]

Aeroflot on maailma ohvriterohkeim lennufirma. 20. mai 2010 seisuga on selle lennufirmaga hukkunud 8231 reisijat.[3]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

9. veebruaril 1923 võttis Nõukogude Venemaa valitsus vastu otsused "Tsiviillennunduse nõukogu organiseerimisest" ja "Õhuliinide tehnilise järelevalve andmisest õhulaevastiku keskvalitsuse pädevusse", millele kirjutas alla Vladimir Lenin. Seda sündmust peabki Aeroflot oma asutamiseks.

1. mail 1922 algasid lennud liinil MoskvaKönigsbergBerliin. 15. juulil 1923 avati esimene sisemaine regulaarlennuliin Moskva – Nižni Novgorod.

17. märtsil 1923 asutati Venemaal vabatahtlik lennundusühing Dobroljot, mille eesmärk oli reisijate, posti ja muu kauba vedu sise- ja välisliinidel. Esimene lennukipark koosnes Fokkeritest. Dobroljot oli aktsiaselts, mille aktsiate müügist saadud rahast käivitati reisilennukite masstootmine NSV Liidus. Alates 1935 kuni 1990. aastate alguseni kasutas Aeroflot eranditult kodumaiseid lennukeid.

25. veebruaril 1932 moodustati Dobroljoti põhjal Tsiviillennunduse Peavalitsus ja ühtlasi loodi riigi tsiviillennundusettevõttele ametlik lühinimi Aeroflot.

Aerofloti logo NSV Liidu ajal

Aerofloti logol oli kujutatud tiivuline sirp ja vasar. Kuigi vahepeal on logo muudetud, asub tiivuline sirp ja vasar logol tänapäevalgi, kuigi ta pole enam logo keskne element.

1938 sai Aeroflot maailma suurimaks lennundusettevõtteks ja selleks jäi ta kuni NSV Liidu lagunemiseni.

1976 sai Aeroflot maailma esimeseks lenndusettevõtteks, mis vedas aasta jooksul üle 100 miljoni reisija. Põhiliselt jäid tema lennud NSV Liidu piiresse, aga siiski ulatus tema regulaarliinide võrk viiele kontinendile.

Alates 1970. aastatest oli paljudel üle Atlandi ookeani kulgevatel Aerofloti lendudel vahemaandumine Iirimaal Shannoni lennujaamas, sest see oli ainus Lääne-Euroopas asuv lennujaam, mis suutis NSV Liidu kaugliinilennukeid teenindada ega asunud NATO maades.

15. septembril 1983 keelas USA president Ronald Reagan Korean Airi Boeing 747 allatulistamise tõttu NSV Liidu õhuvägede poolt Aerofloti lennud NSV Liidu ja USA vahel. Nõukogude Liidust USA-sse sai seejärel lennata Kanada või Mehhiko kaudu. 29. aprillil 1986 keeld tühistati.

1992 korraldati maailma kõigi aegade suurima lennundusettevõtte Aeroflot tegevus ümber. Sellest eraldus üle 300 ettevõtte, millest mõned olid nii väikesed, et nende lennukiparki kuulus kõigest mõni üksik lennuk. Hiljem on osa Aeroflotist eraldunud ettevõtetest tegevuse lõpetanud ning nende vara ja/või turuosa on tagasi Aeroflotile läinud. 1994 reorganiseeriti Aeroflot aktsiaseltsiks ja erastati osaliselt.

Lennukipark[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lennukompaniil on 91 lennukit, millega teenindatakse nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi lennuliine 48 riigi 97 linnas. Aeroflotil on 2013. aasta mai seisuga järgmised lennukid[4]:

Aerofloti lennukid
Lennuk Arv Tellitud Reisijaid
Airbus A319-100 15 0 116
Airbus A320-200 33 14 140
Airbus A321-200 16 8 170
Airbus A330-200 5 0 241
Airbus A330-300 5 0 302
Airbus A350-800XWB 0 18
Airbus A350-900XWB 0 4
Boeing 767-300ER 11 0 218
Boeing 787-8 0 22
Iljušin Il-96-300 6 0 282
Suhhoi Superjet 100-95 0 30
Kokku 91 96

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. aeroflot.ru (11.04.2010)
  2. Aeroflot pannakse müüki, E24, 16. oktoober 2010
  3. AOL välja otsitud 8.12.10
  4. Aerofloti lennukid välja otsitud 9.06.10 (inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]