Kontekst

Allikas: Vikipeedia

Kontekst ehk kaastekst (ladina keele sõnast contextus – «ühendumine» , «side»)[1] on sõna vm keelelist üksust ümbritsev (lingvistiline) ümbrus, mis võimaldab seda sõna vm keelelist üksust tekstismõista. Samuti võib konteksti mõista kui suhteliselt lõpeteatud kirjaliku või suulise kõne osa, mille sisuline mõte lubab täpsustada eraldi lisanduvate sõnade, lausete tähendust ehk tegu on kõnesisese olukorraga, milles asuvad kindla tähendusega sõnad või väljendid.

Eristatakse verbaalset konteksti (inglise verbal context) ja sotsiaalset konteksti (inglise social context). Tarbetekstides võib mingi sõna tähendus selguda kontekstist, terminite puhul eeldatakse, et need on kontekstist sõltumatud.

Konteksti visualisatsioon

Verbaalne kontekst[muuda | muuda lähteteksti]

Väites, et fraas on «kontekstist välja lõigatud» tähendab see mittetäielikku tsiteerimist ilma, et oleks arvestatud fraasi kasutamise asjaolusid. Näiteks kui ametnik väidab, et süsteemis puudub «korruptsioon», mängib suurt rolli keskkond, ümbrus ja olukord milles oli antud väljendit kasutatud, sest selle väitega võis ametnik mõelda järgmist: „Korruptsioon puudub paljudes majandusharudes ja kohad, kus see säilinud on, tuleb kindlasti võidelda.“ Alatihti fabritseerides sensatsioonilisi uudiseid, lõikab meedia tähtsate esindajate väljaütlemisi kontekstist välja, mille tulemuseks on meedia jälgijatele puuduliku informatsiooni esitamine või vale esmamulje kujundamine (näiteks artiklite pealkirjad). Ehk siis kontekst on (semantiline olukord) jupp väljendist, mis sisaldab teavet/informatsiooni, mis võimaldab tõlgendada edaspidiseid täiendavaid sõnu ja lauseid, arvestades eelnevalt saadud teabe sisu.[2]

Konteksti paremini mõistmiseks tutvu järgmise näidetega:

Noormees astub turul tundmatu kartuli müüja ette ning esitab küsimuse: „Palju maksab?“ – antud kontekstis saavad mõlemad osapooled aru, et räägitakse kartulikottidest. Kujutame nüüd olukorda, kus sama noormees astub kesklinnas tundmatu inimese ette ja esitab sama küsimuse: „Palju maksab?“ – selles kontekstis jääb arusaamatuks mida sooviti selle küsimusega teada saada, ning tekib arusaamatus.

Kontekst on seotud mitte ainult verbaalsete kui ka füüsiliste ja sümboolsete vm elementidega mis omavad kindlas olukorras kindlat mõtet.

Konteksti mõistmine tõlkimisel[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna «context» võib inglise keelest tõlkida kui «ümbritsev tekst», ehk kõik see mis paikneb enne ja pärast teatud sõna või väljendit omab sõna tähenduse kujundamisel väga suurt rolli. Sellega võib öelda, et kindlas kontekstis on nii öeldud kui ka veel ütlemata sõnadel olemas kindel tähendus, mida mõistavad kontekstiväljas viibijad. Sõnal võib olla palju erinevaid tähendusi ja ainult kindlas kontekstis, seoses teiste sõnaühenditega võib mõista analüüsitava sõna tõelist tähendust.[3] Kontekst ei aita ainult avada sõna sisulist struktuuri, vaid lubab luua assotsatsioone teiste sõnaühenditega mille tulemusena saadakse tekstist, kõnest vm. õigesti ja ühemõtteliselt aru.[4]

Tänapäeval kasutatakse sõna kontekst erinevates teadusvaldkondades: psühholoogias, sotsioloogias, loogikas, eetikas, filosoofias,lingvistikas, filoloogias, keeleteaduses.

Keeleteaduses kasutatakse konteksti tõlkimises[5]. Tõlge peab olema täpne ja vastama lähtetekstile ning olema tagatud sisuline tõelevastavus sõltumata lähteteksti tõelevastavusest. Tõlge peab olema keeleliselt korrektne ja ühtlustatud, st peab olema tagatud sisemine järjekindlus, vastavus etteantud sõnastikele või terminibaasidele ja vastavus stiilijuhenditele. Võrreldes masinaga, suudab inimene eristada sõna tähendust toetudes vaid kontekstile, seetõttu tundub tõlgitud tekst täpne ja ladus. Tõlkijatel on raske tuua ühest keelekeskkonnast teisse esialgset sisumõtet, kui neil puudub tõlgitavate tekstide kontekstuaalne taust, mis lubaks eristada sõnaühendite tähendust.

Näide[muuda | muuda lähteteksti]

Konteksti mõistmist võib illustreerida näitena, kus kaks või enam samakujulist sõna omavad erinevat, omavahel seostumatut tähendust.

Näiteks sõna "keel" võib omada mitut erinevat tagamõtet, sest puudub kontekstuaalne taust. Keel võib olla:

1. pehme osa suu sees, mis liigub, kui sa räägid või sööd

  • Põletasin keele kuuma kohviga ära.

2.  sõnad, millega inimesed räägivad ja kirjutavad (keele valdamine)

  • Ma õpin koolis inglise, vene, saksa ja prantsuse keelt.

3.  traat teatud pillide küljes                                       

  • Kitarril on kuus keelt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Зицер Дмитрий, Зицер Наталья , 2014: "Практическая педагогика. Азбука НО"
  2. Крег С. Кийнър. 2005: " Тълкуване на Библията". 5
  3. Изотова, Е. И., Марцинковская, Т. Д.  2016: " Проблема переживания в концепциях Выготского и Теплова: современный контекст". Cultural-Historical Psychology, Москва . 7
  4. Стернин, Иосиф А, 2016: "Основные принципы семантического анализа в лингвокриминалистической экспертизе текста". Cultural-Historical Psychology, Москва. 7
  5. Соловьева, Н. А., Молчкова, А. Е. 2016: "Развитие группы японских диалектов региона кинки. исторический контекст". Bulletin of PNU. 202