Kontekst

Allikas: Vikipeedia

Kontekst ehk kaastekst (lad k contextus – "ühendumine, side")[1] on sõna vm keelelist üksust ümbritsev (lingvistiline) ümbrus, mis võimaldab seda sõna või muud keelelist üksust tekstis mõista. Samuti võib konteksti mõista kui suhteliselt etteantud kirjaliku või suulise kõne osa, mille sisuline mõte lubab täpsustada eraldi lisanduvate sõnade või lausete tähendust ehk tegu on kõnesisese olukorraga, milles asuvad kindla tähendusega sõnad või väljendid.


Eristatakse verbaalset konteksti (ingl k verbal context) ja sotsiaalset konteksti (ingl k social context). Tarbetekstides võib sõna tähendus selguda kontekstist, terminite puhul eeldatakse, et need on kontekstist sõltumatud.

Konteksti visualisatsioon

Verbaalne kontekst[muuda | muuda lähteteksti]

Väide, et fraas on "kontekstist välja lõigatud", tähendab mittetäielikku tsiteerimist ilma, et oleks arvestatud fraasi kasutamise asjaolusid. Näiteks kui ametnik väidab, et "süsteemis puudub korruptsioon", mängib suurt rolli keskkond, ümbrus ja olukord, milles oli antud väljendit kasutatud. Selle väitega võis ametnik mõelda järgmist: „Korruptsioon puudub paljudes majandusharudes ja kohtades, kus see säilinud on, tuleb sellega kindlasti võidelda.“ Sensatsioonilisi uudiseid tootes eraldab meedia alatihti tähtsate persoonide väljaütlemisi kontekstist, mille tulemus on meedia jälgijatele puuduliku informatsiooni esitamine või vale esmamulje kujundamine (näiteks artiklite pealkirjad). Ehk siis kontekst (semantiline olukord) on osa väljendist, mis sisaldab informatsiooni, mis võimaldab tõlgendada edaspidiseid sõnu ja lauseid varem saadud teabe sisu arvestades.[2]

Konteksti paremaks mõistmiseks tutvu järgmise näidetega:

Noormees astub turul tundmatu kartulimüüja ette ning küsib: „Palju maksab?“. Selles kontekstis saavad mõlemad osapooled aru, et räägitakse kartulikottidest. Kujutame nüüd olukorda, kus sama noormees astub kesklinnas tundmatu inimese ette ja küsib: „Palju maksab?“ – selles kontekstis jääb mõistetamatuks, mida sooviti selle küsimusega teada, ning tekib arusaamatus.

Kontekst on seotud mitte ainult verbaalsete, vaid ka füüsiliste ja sümboolsete vm elementidega, mis omavad kindlas olukorras kindlat mõtet.

Konteksti mõistmine tõlkimisel[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna "context" võib inglise keelest tõlkida kui "ümbritsev tekst", ehk kõik see, mis paikneb enne ja pärast teatud sõna või väljendit, omab sõna tähenduse kujundamisel väga suurt rolli. Seega võib öelda, et kindlas kontekstis on nii öeldud kui ka veel ütlemata sõnadel kindel tähendus, mida mõistavad kontekstiväljas viibijad. Sõnal võib olla palju erinevaid tähendusi ja ainult kindlas kontekstis, seoses teiste sõnaühenditega võib mõista analüüsitava sõna tõelist tähendust.[3] Kontekst mitte ainult ei aita avada sõna sisulist struktuuri, vaid lubab luua assotsiatsioone teiste sõnaühenditega, mille tulemusena saadakse tekstist, kõnest vm õigesti ja ühemõtteliselt aru.[4]

Tänapäeval kasutatakse sõna "kontekst" erinevates teadusvaldkondades: psühholoogias, sotsioloogias, loogikas, eetikas, filosoofias, lingvistikas, filoloogias, keeleteaduses.

Keeleteaduses kasutatakse konteksti tõlkimises[5]. Tõlge peab olema täpne ja vastama lähtetekstile ning selles peab olema tagatud sisuline tõelevastavus, sõltumata lähteteksti tõelevastavusest. Tõlge peab olema keeleliselt korrektne ja ühtlustatud, st peab olema tagatud sisemine järjekindlus, vastavus etteantud sõnastikele või terminibaasidele ja vastavus stiilijuhenditele. Võrreldes masinaga, suudab inimene eristada sõna tähendust, toetudes vaid kontekstile, seetõttu tundub tõlgitud tekst täpne ja ladus. Tõlkijatel on raske tuua ühest keelekeskkonnast teise esialgset sisumõtet, kui neil puudub tõlgitavate tekstide kontekstuaalne taust, mis lubaks eristada sõnaühendite tähendust.

Näide[muuda | muuda lähteteksti]

Konteksti mõistmist võib illustreerida näitega, kus kaks või enam samakujulist sõna on erineva, omavahel seostumatu tähendusega.

Näiteks sõna "keel" võib omada mitut erinevat tähendust, sest puudub kontekstuaalne taust. Keel võib olla:

1. Pehme osa suu sees, mis liigub, kui sa räägid või sööd

  • Põletasin keele kuuma kohviga ära.

2. Sõnad, mille abil inimesed räägivad ja kirjutavad (keele valdamine)

  • Ma õpin koolis inglise, vene, saksa ja prantsuse keelt.

3. Traat teatud pillide küljes                        

  • Kitarril on kuus keelt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Зицер Дмитрий, Зицер Наталья , 2014: "Практическая педагогика. Азбука НО"
  2. Крег С. Кийнър. 2005: " Тълкуване на Библията". 5
  3. Изотова, Е. И., Марцинковская, Т. Д.  2016: " Проблема переживания в концепциях Выготского и Теплова: современный контекст". Cultural-Historical Psychology, Москва . 7
  4. Стернин, Иосиф А, 2016: "Основные принципы семантического анализа в лингвокриминалистической экспертизе текста". Cultural-Historical Psychology, Москва. 7
  5. Соловьева, Н. А., Молчкова, А. Е. 2016: "Развитие группы японских диалектов региона кинки. исторический контекст". Bulletin of PNU. 202