Kärdla lennujaam
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Kärdla lennujaam | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||||
| IATA: KDL – ICAO: EEKA | |||||||||
| Üldandmed | |||||||||
| Tüüp | tsiviillennujaam | ||||||||
| Asukoht | Kärdla | ||||||||
| Avati | 1963 | ||||||||
| Üldkõrgus | 5 m | ||||||||
| Koordinaadid | 58° 59′ 26″ N, 22° 49′ 50″ E | ||||||||
| Kaart | |||||||||
![]() | |||||||||
| Lennurajad | |||||||||
| |||||||||
| Reisijaid | |||||||||
| Kokku (2025) | 11 909 | ||||||||
Kärdla lennujaam (IATA lennujaamakood: KDL, ICAO lennujaamakood: EEKA) on Kärdlast 6 km ida pool asuv Hiiu maakonna ainuke lennujaam. Lennujaama terminal asub idarannikul Hiiessaare külas.
Lennujaamas on asfaltkattega 1520 meetri pikkune ja 30 laiune maandumisrada suundadel 14 ja 32.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1945-1962 paiknes Hiiumaa lennujaam Käinas. Kärdla lennujaam avati 1963. aastal, esimene lend toimus 21. aprillil. 1971 maandus esimest korda reaktiivlennuk Jak-40. 1979. paigaldati lennuväljale maandumisradar OPRL-4 (tootja TESLA a.s.), mis oli kasutusel aastani 2010. Aastatel 1988-1989 ehitati juurdeehitusena lennujaamahoonele kolmekorruseline torn ja ühekorruseline tiib ametiruumidega.
Toimusid regulaarlennud Tallinna, Haapsallu, Vormsile, Kuressaarde, Riiga, Pärnusse, Viljandisse ja Tartusse ning tšarterlennud Murmanskisse, Vilniusse ja Kaunasesse. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal vähenes oluliselt nii sihtkohtade kui ka reisijate arv, näiteks 1995. aastal läbis lennujaama vaid 727 inimest. Kuid lennuliiklus elavnes uuesti ning näiteks 2010. aastal läbis lennujaama 10 551 reisijat.
1998. aastal toimus lennuraja remont, see pikendati 1280 meetrilt 1520 meetrile, laiust vähendati samas 40 meetrilt 30 meetrini.[1] 2006. paigaldati lennujaama kauguse mõõtmise seade DME (kutsung KRD; sagedus 117,600 MHz) ning ehitati välja väikelennukite perroon. [2] Aastal 2018 uuendati rajakatted ning tuledesüsteem. [3]
Kärdla lennupäevad toimusid juunis 1999 [4], 3.-4. augustil 2001[5], 3.-4. augustil 2002[6] ning 2. ja 3. augustil 2003 [7]. Eralenduritele mõeldud Kärdla Fly-Inid leidsid aset augustil aastatel 2004-2009.
Lennufirmade teenused
[muuda | muuda lähteteksti]| Endine sihtpunkt | |
| Hooajaline | |
| Tuleviku sihtpunkt |
| Linn | Riik | IATA | ICAO | Lennujaam | Lennufirma | Alates | Kuni | Lennu tüüp |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kuressaare | KDL | EEKA | Kuressaare lennujaam | Estonian Air | 1991 | 1993 | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 | |
| Tallinn | TLL | EETN | Lennart Meri Tallinna lennujaam | Estonian Air | 1991 | 1993 | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 | |
| Enimex | 1996 | 2006 | Antonov An-28 | |||||
| Avies | 2006 | 1. aprill 2016 | BAe Jetstream 31 | |||||
| Transaviabaltika | 20. juuni 2016 | 22. jaanuar 2023 | BAe Jetstream 31/32 ja Let L-410 | |||||
| Diamond Sky | 23. jaanuar 2023 | kuni 29. veebruar 2024 | Saab340A | |||||
| NyxAir | 1. märts 2024 | kuni 31. august 2027 | Saab340 ja | |||||
Peale lisatud talvine 2022/2023
Lennuliikluse statistika
[muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta | Reisijaid kokku | Lennuoperatsioone |
|---|---|---|
| 1992 | 12 533 | 1 600 |
| 1993 | 3 862 | 1 200 |
| 1994 | 1 440 | 622 |
| 1995 | 580 | 486 |
| 1996 | 2 750 | 940 |
| 1997 | 2 441 | 550 |
| 1998 | 3 090 | 433 |
| 1999 | 2 926 | 840 |
| 2000 | 3 205 | 917 |
| 2001 | 2 791 | 1 304 |
| 2002 | 7 707 | 1 904 |
| 2003 | 8 460 | 1 627 |
| 2004 | 8 840 | 1 435 |
| 2005 | 10 108 | 1 687 |
| 2006 | 11 073 | 1 488 |
| 2007 | 10 026 | 1 492 |
| 2008 | 10 454 | 1 616 |
| 2009 | 9 255 | 1 420 |
| 2010 | 10 551 | 1 352 |
| 2011 | 10 695 | 1 426 |
| 2012 | 9 700 | 1 512 |
| 2013 | 10 222 | 1 340 |
| 2014 | 7 750 | 1 305 |
| 2015 | 8 029 | 1 460 |
| 2016 | 7 547 | 1 233 |
| 2017 | 9 168 | 1 528 |
| 2018 | 9 943 | 1 354 |
| 2019 | 11 684 | 1 582 |
| 2020 | 9 383 | 1 457 |
| 2021 | 10 769 | 1 654 |
| 2022 | 12 004 | 1 534 |
| 2023 | 16 181 | 1 566 |
| 2024 | 15 307 | 1 516 |
| 2025 | 11 909 |
Õnnetused
[muuda | muuda lähteteksti]23. novembril 2001 kukkus Palade lähedal alla 17 reisijaga pardal Tallinnast Kärdlasse suunduv ELK Airwaysi lennuk Antonov An-28 ES-NOV. 17 pardalolijast (3 meeskonnaliiget, 14 reisijat) hukkus 2 reisijat. Uurimine tuvastas mitmeid pilootide juhtimisvigu.[8] [9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ admin (26. aprill 2018). "Kärdla lennujaam 55". Hiiu Leht. Vaadatud 19. juunil 2025.
- ↑ Luczkowski, Teodor (2007). Lennundusaasta 2006. Tallinn: Aeropress. Lk 21.
- ↑ ERR, Juhan Hepner | (11. juuli 2018). "Kärdla lennuvälja renoveerimistööd seiskavad lennuliikluse kaheks nädalaks". ERR. Vaadatud 19. juunil 2025.
- ↑ "Kärdlas lennupäev". Vaba Eestlane. 15. juuli 1999. Lk 10. Vaadatud 19. juuni 2025.
- ↑ "Hiiumaa lennupäevad kutsuvad julgemaid vigurlennule". Postimees. 2. august 2001. Vaadatud 19. juunil 2025.
- ↑ "Kärdla lennupäevadel väljas 100 õhusõidukit". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 19. juunil 2025.
- ↑ "Kärdla lennupäevad | Transpordiamet". www.transpordiamet.ee. Vaadatud 19. juunil 2025.
- ↑ PlaneCrashInfo.com. "PlaneCrashInfo.com - ES-NOV". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2016. Vaadatud 28. november 2015.
- ↑ "Lennuõnnetus lennukiga AN-28 Kärdlas | Ohutusjuurdlus keskus". ojk.ee. Vaadatud 19. juunil 2025.
