Mine sisu juurde

Wizz Air

Allikas: Vikipeedia
2015. aastani kasutatud Wizz Airi logo
Lauruse bürookompleksi B-hoone, kus asub Wizz Airi peakorter

Wizz Air (ametlik nimi ungari keeles Wizz Air Hungary Légiközlekedési Kft., inglise keeles Wizz Air Hungary Ltd.) on Ungari[1] odavlennufirma, mille peakontor asub Budapestis Ferenc Liszti nimelise lennujaama territooriumil. Lennufirma kasutab enamasti väiksema tähtsusega lennujaamu, teenindades paljusid linnu üle Euroopa ning lisaks Iisraeli ja Araabia Ühendemiraate.[2] Tegemist on suurima lennukipargiga Ungari lennufirmaga (kuigi firma lennukid ei kanna riigi lippu). Wizz Airi lennud viivad 35 riiki, lennates kokku 117 sihtpunkti.[2] Lennufirma Jerseyl põhinev emaettevõte Wizz Air Holdings Plc on noteeritud Londoni börsil.

Ettevõtte reklaamlause on "Now we can all fly" ('nüüd saame me kõik lennata'). IATA-kood on W6[3], ICAO kood on WZZ ja kutsung on WIZZ.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Vana kujundusega Wizz Airi Airbus A320, mida kasutas lennufirma endine tütarettevõte Wizz Air Bulgaria

Lennufirma rajati 2003. aasta septembris. Ettevõtte juhtiv investor on transpordiga seotud investeeringutele spetsialiseerunud Ameerika erakapitaliettevõte Indigo Partners.[4] Lennufirma tegi esimese lennu 2004. aasta 19. mail Katowice rahvusvahelisest lennujaamast.[5]

Ettevõtte tegevjuht ja juhataja on endise lennufirma Malév Hungarian Airlines tegevjuht József Váradi. Ettevõte on registreeritud Ungaris Pesti komitaadis.[6]

2011. aastal teenindas Wizz Air 11 miljonit reisijat (15% enam kui 2010. aastal), sealhulgas 4,2 miljonit reisijat Poola lendudel (vaid 2% tõus võrreldes 2010. aastaga). Seejärel on Wizz Air avanud mitu uut baasi: Bosnia ja Hertsegoviinas, Bulgaarias, Tšehhis, Lätis, Leedus, Põhja-Makedoonias, Rumeenias, Serbias ja Slovakkias. Ent Poola oli sellal jätkuvalt Wizz Airi jaoks suurim turg.[7]

2012. aasta 4. oktoobril võttis Wizz Air kasutusele uute käsipagasireeglitega eeskirja, olles seda kuu aega edukalt katsetanud marsruudil Londoni Lutoni lennujaama ja Katowice vahel. See tähendab, et väiksema käsipagasi (42 × 32 × 25 cm) võib võtta pardale tasuta, kuid suuremale käsipagasile (56 × 45 × 25 cm) rakenduks lisatasu vahemikus 10–30 eurot.[8]

2014. aastal teenindas Wizz Air 15,8 miljonit reisijat, võrreldes 2013. aastaga oli tegemist 17% tõusuga.[9]

Äriasjad

[muuda | muuda lähteteksti]
Wizz Airi lennuki Airbus A320-200 salong

Tegutsemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Wizz Air eelistab kulude kokkuhoiuks maanduda väiksematel ja kõrvalisematel lennuväljadel. Lennufirma lennukite pardalt saab osta toidupoolist (Wizz Café) ja olemas on ka müügiteenus Wizz Boutique.[10]

Peakontor

[muuda | muuda lähteteksti]

Wizz Airi peakontor asub Budapesti lennujaama hoones nr 221.[11] Wizz Air allkirjastas pinna rendilepingu oktoobris 2010 ja kolis sinna järgneva aasta juunis. Lennufirma kasutuses on sealses renoveeritud hoones kokku 2000 ruutmeetrit pinda. Avatud kontoritega pinnal töötab umbes 150 töötajat.[12] Enne seda asus nende peakontor lennujaama lähistel Vecsés'is asuvas lennujaama äripargis C2 (aadressiga Lőrinci út 59 2220 Vecsés).[13]

Majandustulemused

[muuda | muuda lähteteksti]

Püüdes kiirendada Slovakkia lennufirma SkyEurope hinguseleminekut, väitis Wizz Air juunis 2009, et nad olid "mitu aastat kasumlikud olnud".[14] Ent eraettevõttel ei olnud kohustust oma kontode andmeid avalikustada. Kuid novembris 2009 selgus, et Wizz Air oli märgatavas kahjumis ning ei olnud kunagi kasumit teeninud; lisaks oli ettevõte sunnitud paluma 32 miljoni euro suuruse laenu tagasimaksmiseks viie aasta võrra pikendust.[15] Sellal ulatus tegutsemise alustamisest saati kogunenud kahjum juba 78 miljoni euroni ja see tõi 2009. aastal kaasa ka oletused, et ettevõte esitab pankrotiavalduse.[16] Hiljem on Wizzair teatanud 2012. aastal "rekordilisest kasumist"[17], 2013. aastal "kasumist" ja 2014. aastal taas "rekordilisest kasumist".[18]

Ungari kord nädalas ilmuva ajakirja Figyelő andmetel oli Wizz Air 2010. aastal kasumi poolest paremuselt 42. ettevõte Ungaris. Samal aastal oli ettevõtte müügimaht 165 miljardit forintit, mis oli 22% parem tulemus kui aasta varem.[19]

Alates 2015. aasta 25. veebruarist saab Wizz Airi aktsiatega kaubelda ka Londoni börsil.[20]

Sihtkohad

[muuda | muuda lähteteksti]
Wizz Airi sihtkohad [21][22]

2008. aastal käivitas Wizz Air lennud Katowice ja Londoni Lutoni lennujaama vahel.[23] Sama aasta jaanuaris olid alanud lennud Gdańskist Göteborgi, Bournemouthi ja Coventrysse. 2008. aastal suvel hakati taas lendama Katowicest ja Budapestist Gironasse ning tegema ka iganädalasi lende Gironast Gdańskisse. Teised suvised Budapestist lähtuvad sihtkohad olid Irákleio, Korfu, Burgas ja Varna; Katowicest lennati suvel Irákleiosse ja Burgasesse ning Varssavist Korfule ja Burgasesse. Täiendavalt alustati kaks-kolm korda nädalas reise Londoni Lutoni lennujaamast Burgasesse. Pärast seda, kui ettevõte oli tellinud kolm Airbus A320 lennukit, teatas ta 2008. aasta 2. oktoobril, et tihendab oma Rumeeniast lähtuvate lendude graafikut.[24]

2012. aasta veebruaris teatas Wizz Air, et Debreceni rahvusvahelisest lennujaamast alustatakse 18. juunil lende Londonisse.[25] Sama aasta 11. septembril anti teada uute Tel Avivist lähtuvate ja sinna suunduvate lendude alustamisest.[26]

2013. aasta 11. aprillil teatati, et 17. juunil alustatakse Budapestist lende Bakuusse.[27] Tegemist oli ettevõtte pikima lennuga. Sama aasta oktoobris pidi ettevõttest saama üks esimesi lennufirmasid, kes hakkab lendama Dubai World Centrali lennujaamast. 2013. aasta 13. juunil teatas ettevõte sisenemisest Moldova turule, lisades kaks uut Chișinău rahvusvahelisest lennujaamast lähtuvat sihtkohta, ja 26. juunil teatati Slovakkia turule sisenemisest (lisades septembrist uue sihtkoha Košice rahvusvahelise lennujaama seniste sihtkohtade hulka).[28]

2015. aasta 26. juunil avas Wizz Air oma 19. baasi Bosnia ja Hertsegoviinas Tuzlas ja suunas sinna ühe uue Airbus A320 lennuki. Ühe seal baseeruva lennuki abil avati 26. juunil uued marsruudid Memmingeni (Müncheni lähistel) ja Torpi (Oslo lähistel) ning 28. juunil lennud Hahni (Frankfurdi lähistel) ja Skavstasse (Stockholmi lähistel).[29]

2016. aasta veebruaris lisas Wizz Air oma baaside hulka Gruusias asuva Khuthaisi. 19. veebruaril külastas Khuthaisit ettevõtte peadirektor József Váradi.[30]

2018. aasta 19. aprillist kuni sama aasta oktoobrini avatakse lennuliin Tallinna ja Kiievi vahel.[31]

Tegevus Venemaal

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2008. aastast on Wizz Air järjekindlalt püüdnud siseneda Venemaa turule, kuid pole suutnud seda teha Venemaa võimude pidevate takistuste tõttu, kes toetavad Aerofloti. Formaalselt seletati seda tohutu hulga nõuetega lennuettevõtjale ja lendudele, kuid 2013. aasta suveks täitis Wizz Air need nõuded ja teatas ametlikult esimese lennu avamisest Venemaalt: Moskva (Vnukovo) – Budapest alates 23. septembrist 2013. 2017. aasta kevadel teatas lennufirma lennu avamisest Peterburist Budapesti alates 27. augustist 2017. 2019. aastal teatas lennufirma Moskva-London lendude käivitamisest alates 1. oktoobrist 2019 ja Peterburi-London lendude käivitamisest alates 2. oktoobrist 2019. Regulaarne lend Kaasanisse avati 2019. aasta novembris. 17. juunil 2020 teatas Wizz Air oma esimese operatiivbaasi avamisest Peterburis. 14. juulil 2020 teatati, et Peterburist avatakse veel viis uut sihtkohta – Bolognasse, Veneetsiasse, Milanosse, Torinosse ja Cataniasse –, millega teatati 16 uue sihtkoha avamisest. Lennud Krasnodarist pidid algama 2022. aastal. Alates 24. veebruarist 2022 on Wizz Air tühistanud kõik Venemaale suunduvad ja Venemaalt saabuvad lennud.

Lennukid

[muuda | muuda lähteteksti]
HA-LYS, Wizz Airi Airbus A320-200, ettevõtte lennukite praeguse kujundusega

2026. aasta jaanuari seisuga koosneb Wizz Airi lennukipark järgmistest lennukitest:[32]

Wizz Air Fleet
Lennuk Olemas Tellitud Mahutavus Märkused
Airbus A320-200 52 0 180 28 on varustatud sharklet-tehnoloogiaga tiibadega
Airbus A320neo 6 0 TBA 186
Airbus A321-200 35 0 230 Kõik on varustatud sharklet-tehnoloogiaga tiibadega
Airbus A321neo 47 10 239 Tarnitakse aastatel 2019–2024, see on ajaloo suurim A321 tellimus
Kokku
140
10
 – –

Tütarettevõtted

[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta aprilli seisuga on Wizz Air loonud kolmes riigis neli tütarettevõtet, millest aga ükski enam ei tööta:

Areng alates 2020. aastast

[muuda | muuda lähteteksti]

2020. aasta alguseks sundis koroonapandeemia Wizz Airi oma lennukipargi maandama. Viiendik töötajatest vallandati, kui selgus, et lennureisid üle mandri suletakse. 2020. aasta aprillis sai Wizz Airist Euroopa suurim odavlennufirma 78 000 reisijaga. Juuniks olid nad saavutanud 40 protsendi oma eelmise aasta tavapärasest iganädalasest tulust, samas kui mitteilmumiste osakaal langes aprilli 80 protsendilt 30 protsendile. 2020. aasta juulis teatas lennufirma, et moodustab ühisettevõtte Abu Dhabi Developmental Holding Companyga. 2020. aasta oktoobris võttis Wizz vastu A330-200F kaubalennuki (HA-LHU, endine Qatar Cargo) ja opereeris seda Ungari valitsuse nimel nime „Hungary Air Cargo“ all.

2021. aasta augustis teatas ettevõtte juhtkond, et plaanib 2030. aastaks palgata 4600 uut pilooti, ​​kusjuures plaani esimene osa näeb ette koolitada ja palgata 2021. aasta lõpuks ligi 500 pilooti. 2021. aasta septembris teatas konkureeriv odavlennufirma EasyJet, et lükkas tagasi Wizz Airi ülevõtmispakkumise. 14. novembril 2021, Dubai lennundusnäituse esimesel päeval, oli Wizz Air üks neljast lennufirmast, kes tellis täiendavaid A321neo lennukeid. Wizz Air peaks saama kokku 75 A321neo ja 27 A321XLR lennukit, mis teeb kokku 102 uut lennukit.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal jäid neli Wizz Airi lennukit Ukrainasse lõksu, kolm Kiievi ja üks Lvivi (viimane lõpuks leiti ja võeti uuesti teenistusse). Märtsis 2022, sissetungi ajal, andis Wizz Air pagulastele 100 000 tasuta lennupiletit lühimaa lendudeks Poolast, Slovakkiast, Ungarist ja Rumeeniast. Mais 2022 teatas Wizz Air, et on allkirjastanud Saudi Araabia investeerimisministeeriumiga vastastikuse mõistmise memorandumi, et teha koostööd potentsiaalsete investeeringute ja tegutsemismudelite väljatöötamisel riigi turismitööstuse edendamiseks ja selle ühenduvuse parandamiseks. 8. juunil 2022 allkirjastas ettevõte Euroopa lennukitootja Airbusiga vastastikuse mõistmise memorandumi, et töötada välja vesinikkütusel töötavaid lennukid.

2024. aastal osutus ettevõte kolmandat aastat järjest Ühendkuningriigis lendude hilinemise pärast halvimaks ettevõtteks. Keskmiselt jäid lennud väljumisega üle poole tunni hiljaks. 2024. aastal pidi Wizz Air Pratt & Whitney käigukastiga turboventilaatormootorite rikete tõttu maandama sadu lennukeid. Tegevjuht ütles, et tema arvates mõjutab probleem lennukiparki kaks aastat, kuni lennukeid kontrollitakse.

2024. aasta augustis teatas ettevõte „lenda nii palju kui jaksad“ tellimusest, mis maksab 499 eurot aastas. Aastatellimus müüdi läbi 24 tunni jooksul. Tellijatelt võetakse iga lennu kohta lisatasu 8,90 naela ning nad peavad eraldi maksma ka käsipagasi või registreeritud pagasi eest – tasuta on vaid väike isiklik ese.

2024. aasta septembris teatas Wizz Air lennukimootori probleemide lahendamisel tehtud edusammudest. Odavlennufirmal oli 30. septembri seisuga maandatud 41 lennukit, mis on kuus kuud varem kui algselt prognoositud. Ettevõte eeldab nüüd, et järgmise 18 kuu jooksul on korraga seisma pandud 40–45 lennukit, mis on vähem kui varasem 50 lennuki ootus.

2025. aasta septembris sulges ettevõte tütarettevõtte Wizz Air Abu Dhabi, väites, et selle põhjustasid geopoliitiline ebastabiilsus, tarneahela piirangud ja regulatiivsed tõkked. Lennufirma jätkab siiski lendude opereerimist Euroopa ja Araabia Ühendemiraatide vahel.

2025. aasta detsembris teatati, et Wizz Air omandas TUI Airwaysilt London Lutoni lennujaamas täiendavaid lennujaama teenindusaegu, mis võimaldas 15. lennuki baasi paigutamist ja kuue uue liini avamist alates 2026. aasta suvest. Laienemine hõlmas uusi teenuseid sellistesse sihtkohtadesse nagu Alicante, Faro, Korfu, Lyon ja Torino, samuti esimest otsest lennuühendust Londoni ja Jerevani vahel.

Wizz Airi Viini baas suleti 2026. aasta märtsis.

2026. aasta alguses esitas Wizz Air UK Ameerika Ühendriikide Transpordiministeeriumile taotluse Atlandi-üleste reisijate lendude korraldamiseks Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide vahel.

2026. aasta seisuga oli lennufirma lennukipark kasvanud enam kui 250 lennukini, millest ligikaudu 73% olid Airbus A320neo perekonna lennukid. 2026. majandusaastaks prognoosis lennufirma võrguüleseks liikluseks 80 miljonit reisijat, sealhulgas 8,3 miljonit Ungarist opereeritavatel liinidel, kus lendude sagedus pidi suurenema 23%. Seoses Ungari laienemisega teatas Wizz Air plaanist lisada oma tööjõusse riigis umbes 300 töötajat.

Osa lennufirma lennukipargist jäi maandatud Pratt & Whitney PW1100G käigukastiga turboventilaatormootorite ülevaatusprogrammi tõttu. Tegevjuhi József Váradi sõnul peaksid mõjutatud lennukid uuesti teenistusse võetama 2027. aasta lõpuks või 2028. aasta alguseks.

Vahejuhtumid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2013. aasta 8. juunil tegi Wizz Airi lend 3141 (Airbus A320-232, tähis HA-LWM), mis suundus Rumeeniast Bukaresti Henri Coandă rahvusvahelisest lennujaamast Itaaliasse Rooma Ciampino lennujaama, hädamaandumise Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaamas.[37] Hädamaandumise põhjuseks olid meeskonna probleemid ühe peamise teliku alla saamise ja lukustamisega. Lennuk suundus Fiumicino lennujaama sealse pikema lennuraja tõttu ja sealsed tuletõrjujad kasutasid eduka maandumise järel ettevaatusabinõuna vahtu. Reisijad evakueeriti täispuhutavaid liugteid mööda.[38] Esialgsete teadete järgi oli ka vigastatud reisijaid, kuid nii Wizz Air kui ka lennujaam lükkas need väited hiljem ümber: mõned reisijad olid nõudnud meditsiinilist kontrolli, kuid neil ei olnud vigastusi.[39]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Hungarian Wizz Air Opens Fifth Hub in Poland". Business Week.
  2. 1 2 Wizz Air.
  3. ↑ IATA – Airline and Airport Code Search.
  4. ↑ Ryanair meets Wizz Air: does a merger make sense?. 08.07.2009.
  5. ↑ Wizz Air celebrates 10th birthday and 69 million passengers. Anna Aero, 21.05.2014.
  6. ↑ Company information (official registration number 13-09-096209).
  7. ↑ Wizz Air: 15% wzrost, w Polsce tylko 2%.
  8. ↑ Wizz Air launches new cabin baggage policy. Wizz Air, 03.10.2012.
  9. ↑ WIZZ AIR 15,8 MILLIÓ UTAST SZÁLLÍTOTT 2014-BEN 17%-OS NÖVEKEDÉSSEL.
  10. ↑ Wizz Café and Wizz Boutique.
  11. ↑ Company overview.
  12. ↑ Property development. Arhiivi ja foto). Budapest Liszt Ferenc International Airport.
  13. ↑ Company information.
  14. ↑ While SkyEurope is sinking, Wizz Air is stretching wings[alaline kõdulink]. 29.06.2009.
  15. ↑ Maďarský Wizz Air skončil v desaťmiliónovej strate.
  16. ↑ WizzAir suffers €9.5 million in losses. 27.11.2009.
  17. ↑ Why Europe's second lowest cost producer may be looking for fresh capital. 03.04.2013.
  18. ↑ CAPA Profiles. Wizz Air: growing at 15% annually, one of Europe's most profitable airlines "not desperate" for IPO. 19.09.2014.
  19. ↑ Wizz Air among the 50 largest companies in Hungary. Portfolio.hu, 22.07.2011
  20. ↑ LONDON STOCK EXCHANGE TODAY WELCOMED WIZZ AIR HOLDINGS PLC. 25.02.2015.
  21. ↑ "Wizz Air Online Booking". Wizz Air (inglise).
  22. ↑ "Wizz Air Map". Wizz Air (inglise).
  23. ↑ Wizz Air launches London Gatwick – Katowice flight. 09.08.2007.
  24. ↑ Wizz Air adds three new A320 aircraft and doubles capacity in Romania – 15 new routes in the next six months.
  25. ↑ Wizz Air begins flights between Debrecen and London from 18 June 2012.
  26. ↑ Wizz Air Launches Low Fares to/from Israel.
  27. ↑ WIZZ AIR ENTERS AZERBAIJAN.
  28. ↑ Wizz Air will start the route Košice-London in September!.
  29. ↑ Wizz Air to establish its 19th base at Tuzla in Bosna-Herzegovina. World Airline News, 08.11.2014.
  30. ↑ Wizz Air opens base at Kutaisi International Airport. Agenda.ge, 04.02.2016.
  31. ↑ Martin Raud (26. juuli 2017). "Reisiuudised: Uusi lennuliine Tallinnast". Eesti Ekspress. Ekspress Meedia AS. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2017.
  32. ↑ Fleet age Wizz Air – Airfleets aviation.
  33. ↑ AIR UKRAINE ANNOUNCES 3RD LOW FARES BASE.
  34. ↑ AIR FURTHER RESTRUCTURES UKRAINIAN OPERATIONS.
  35. ↑ Wizz Air Bulgaria. ch-aviation.com.
  36. 1 2 Air Romania[alaline kõdulink]. ch-aviation.com.
  37. ↑ Wizzair W6 3141 Bucharest – Rome emergency landing. planecrashes.org
  38. ↑ Andrew Frye. Wizz Air Flight Makes Emergency Landing in Rome. Bloomberg.com, 08.06.2013.
  39. ↑ Wizz Air jet makes safe emergency landing in Rome. Yahoo News, 08.06.2013.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Wizz_Air&oldid=7172105"