Mine sisu juurde

Boeing 747

Allikas: Vikipeedia
Boeing 747
Iberia Boeing 747–400 (1980)
Tüüp reisilennuk
Tootja Boeing
Riik Ameerika Ühendriigid
Esmalend 9. veebruar 1969
Võeti kasutusele 22. jaanuar 1970
Hetkeseis kasutusel
Põhikasutaja Atlas Air
Lufthansa
Cargolux
UPS Airlines
Trans World Airlines
Tootmisaastad 1968–2022
Toodanguarv 1574
Ühe maksumus =
Reisijaid ~400–600
Pikkus 70,7 m (56,3 m)
Tiivaulatus 59,6–64,4 m
Mootor Pratt & Whitney PW4000, General Electric CF6, Rolls-Royce RB211
Tippkiirus 939–967 km/h
Lennukaugus 9040 / 14 200 / 14 816 km

Boeing 747 (Jumbo Jet) on USA lennukiehitusettevõtte Boeing neljamootoriline reaktiivreisilennuk. Boeing 747 esmalend toimus 9. veebruaril 1969 ning sellest ajast on see lennuk üks tuntumaid ja oli üks kasutatavamaid reisilennukitüüpe maailmas.

Boeing-747 oli Airbus A380 kasutuselevõtmiseni kõige laiema kerega reisilennuk (laius 6,50 m, peateki siselaius 6,10 m). Boeing 747 on hästi äratuntav iseloomuliku "küüruga" silueti järgi.

1960. aastatel läbi viidud turu-uuringud näitasid, et järgmisel kümnendil hakkab lennuvedude kiiresti arenev turg nõudma senisest oluliselt suuremaid ja kaugemale lendavaid reisi- ja kaubalennukeid. 1960. aastate algul korraldas USA valitsus hanke suure reaktiivmootoritega transpordilennuki prototüübi väljatöötamiseks. Boeing kavandas seni toodetutest suurema lennuki USA õhujõudude tarvis, kuid leping sõlmiti hanke võitja, konkureeriva firmaga Lockheed lennuki C5 Galaxy tootmiseks. [1]

Kuna tohutu töö uue lennuki kavandamisel oli tehtud ja lennuvedude turg vajas osadel marsruutidel senisest suuremaid lennukeid, arendas Boeing lennukit edasi kommertslendude tarvis. Boeingu insenerid sukeldusid taas töösse ja mõne aastaga valmis maailma suurima ja kõige kaugemale lendava reisilennuki B 747 kontseptsioon. Boeing 747 konstrueerimise alustamise ajaks ei olnud nii suure reisilennuki varasemat projekteerimise kogemust. See pani Boeingu insenerid tehniliselt nõudliku väljakutse ette. Muu hulgas tuli kogu kontseptsioonis lähtuda kere, kandepindade, teliku ja mootorite täiesti uutest konstrueerimise põhimõtetest. [1]

1966. aastal sai Boeing Pan American World Airwaysilt tellimuse 25 Boeing 747 lennuki valmistamiseks. Pärast Pan American World Airwaysi 25 tulevase hiigellennuki tellimuse saamist 13. aprillil 1966, hakkas Boeing seda välja töötama. Boeing 747 „isa“ ehk projekti peakonstruktor oli Joe Sutter. Järgmistel kuudel lisandus veel hulga tellimusi, mistõttu on sellest saanud lennukitootmise ajaloos kõige suurema mahuga eeltellimus, mis on tehtud enne lennuki tootmisega alustamist. [1]

Suurte lennukite monteerimiseks ehitati Seattle’ist 30 miili kaugusel asuvasse Everetti 200 miljonit dollarit maksnud ülisuur koostetehase hoone. Veel täielikult valmimata uus tehas alustas tööd 1967. aasta jaanuaris. [1]

Uue tehase tootmisvõimsuseks oli kavandatud toota seitse B 747 lennukit kuus. Koostetehasele hakkas tootma lennukiosi ja -komponente 1500 esimese taseme ja 15 000 teise taseme tarnijat, kes paiknesid USA 47 osariigis ja mitmes välisriigis. [1]

1968. aastal valmis USA-s uues tehases Seattle’is esimene B 747 Jumbo. Boeingu juhtiva inseneri ja disaineri Joseph F. Sutteri (1921–2016) ja tema meeskonna poolt disainitud, maailmas esimene laia kerega reisilennuk Boeing B 747-100 sooritas oma esmalennu 8. veebruaril 1969. Viis katselendudel osalenud lennukit lendasid testimise käigus igaüks ligi 1400 lennutundi. B 747 testlendude programmi on peetud maailmas kõige kallimaks uute lennukite katselendude programmiks. Esimesed B 747 reisilennukid on olnud lennuoperaatorite kasutuses alates 21. jaanuarist 1970. aastal. [1]

B 747 standardversioon võtab pardale 374 reisijat ja nende pagasi ning suudab läbida ilma vahemaandumiseta 9500 km. Lennuki ekspluatatsioonikulud tonnkilomeetri kohta olid 35% väiksemad kui B 707 lennukitel. Kõikidel B 747 versioonidel on alumisel tekil lennukonteinerite mehhaniseeritud laadimissüsteem, mis tähendab, et ka reisijate pagas laaditi enne lennuki pardale tõstmist lennukonteineritesse. Õhuhiiglane võttis lisaks reisijaile ja nende reisipagasile pardale 14–18 t saadetisi alumise teki konteinerites. [1]

Pärast reisilennukile ette nähtud lennutundide täitumist ehitati nendest suur osa ümber kaubalennukiteks. Reisilennuki baasil disainiti kaubalennuk B 747-200F, mis veab ülemisel tekil lennualuseid ja alumisel lennukonteinereid ning on varustatud mehhaniseeritud lastikäsitlemissüsteemiga. Lennuk on suuteline vedama 112 t lasti 4800 km kaugusele või 90 t lasti 5600 km kaugusel olevale lennuväljale. Lennumasina maksimaalne stardikaal tangitult ja lastiga on 375 t. Lennuki lai kere võimaldas mahutada peatekil kõrvuti kaks lennualust mõõtmetega 8 ft x 8 ft (u 2,4 x 2,4 m). Lisaks peateki alustele mahutas lennuki alumine, madalam tekk kahes reas lennukonteinereid. [1]

Esimene ninalaadimise võimalusega kaubalennuk seeriast B747-200F tarniti Lufthansale 1972. aasta märtsis. 19. aprillil 1972 sooritas Lufthansa esimesena maailmas lennukiga B 747-200F transatlantilise lennu Saksamaalt USA-sse, vedades lennuki pardal üle ookeani kohale 114-tonnise lasti. Kaubavedudele spetsialiseerunud Luksemburgi lennufirma Cargolux soetas veidi pärast seda 14 sama seeriatähisega laia kerega kaubalennukit. [1]

Esimene konverteeritav lennuk B 747C (Convertible) väljus tehaseväravast 1973. aastal. B 747-100 versioon ehitati spetsiaalselt NASA tellimusel, vedamaks USA kosmosesüstikuid maandumislennuväljadelt tagasi stardipaika. [1]

Kõik B 747 mudeliperekonna lennukid (välja arvatud B747SP) on ühesuguste mõõtmetega: pikkus 69,5 m, tiivaulatus 58,5 m ja kere laius 6,4 m. Lennukid on varustatud nelja mootoriga, millest igaüks tekitab 22–23 t tõmbejõu. Suure lennuki peatelikul on kokku 16 ratast ja kaks ratast ninatelikul. [1]

Lennuki vertikaalstabilisaatori kõrgus on 19 m, mis vastab kuuekorruselise maja kõrgusele. Selle kõik kütusetankid mahutavad kokku 21 500 l lennukikütust. Sellise kütusekogusega saab lennuk lennata ilma vahemaandumiseta San Fransiscost USA-s Sydneysse Austraalias. Lennuki kokpitis on pilootide tarvis kokku 365 märgutuld, mõõteriista, lülitit ja hooba. B 747 koosneb kuuest miljonist komponendist ja pisidetailist, millest pooled on kinnitusdetailid ja nendest omakorda pooled needid. Ainuüksi üks lennukitiib kaalub 12,6 t. Lennukiosade valmistamiseks on tehtud 75 000 joonist. [1]

B 747-400 oli tootja kõige uuem ja ökonoomsem mudel, mis võrreldes eelmise, B 747-300 versiooniga on kütusesäästlikum, väiksemate opereerimiskuludega ja lendab kaugemale. Esimene lennuk sellest seeriast valmis jaanuaris 1989. aastal. Reisilennuki maksimaalne lennukaugus suurenes võrreldes eelmise mudeliga 1900 km ja ulatub 13 700 km-ni. 1,8 m endisest pikematele tiibadele lisati 1,8 m kõrgused vertikaalsed tiivaotsad, mis vähendavad lennuki kütusekulu 3% võrra. [1]

Seeriast 747-400 on valminud kaubaversioon B 747-400F ja peatekil eespool reisijaid ning tagaosas kaupu vedav kombiversioon 747-400 Combi. 1. veebruaril 2023 väljus Everetti tehasest viimane 747 seeria lennuk, kaubalennuk B 747-8, millega loeti legendaarse lennukiperekonna tootmine lõppenuks. [1]

Boeing 747 konstruktsioon

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kere: täismetall poolmonokokk-konstruktsioon (kandva kestaga, mis on needitud kerekaartele ja stringeritele). Survestatav reisijatesalong ja peateki alune kaubasektsioon. Reisijate salong on kere esiosas kahekorruseline. Ülemise korruse esiosas asub piloodikabiin, milles asuvate pilootide istmetelt avaneb tavatult kõrge vaade maandumisrajale. Reisijatesalongi all asub kaubaruum.
  • Tiib: vabaltkandev täismetall-konstruktsioon. Tiiva esiservale kinnitub sektsioonidena eeltiib. Kummalgi tiivapoolel on 6 spoilerit. Tiiva tagaserv on mehhaniseeritud kolmejärgulise Fowler-tüüpi tagatiib/maandumisklappidega. Üks kandepinna pool kaalub 12,7 tonni.
  • Telik: sissetõmmatav, hüdrauliliselt toimiv. Pööratav/juhitav ninatelik, paarisratastega, ettepoole sissetõmbuv. Neljasambaline põhitelik neljarattalise vankriga, millest kaks asuvad kere all toetades seda ja kaks tiiva all. Kõik rattad on varustatud ketaspiduritega.
  • Stabilisaator: vabaltkandev metall-konstruktsioon, milles asuvad kütusepaagid (u 9000 l), kohtumisnurk on seadistatav (trimmitav), volframist tasakaalustusmassiga kõrgustüür.

Lennuki modifikatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

747-200 on suurema lennukaugusega, võeti kasutusele 1971. Kaubaveoversioon 747-200F tuli 1972. aastal, samal ajal ka Jaapani siseliinidele mõeldud lühikese lennukauguse ja suure mahutavusega 523 reisijakohaga 747 SR.

747SP, esmalend 4. juulil 1975. See lennuk oli standardversioonist 14,5 meetrit lühem, neid ehitati 45, viimane 1982. aastal.

1982. aastal pikendati 747-200 ülemise korruse reisijatesalongi 7 meetri võrra, mis sai aluseks modifikatsioonile 747-300, esmalend 5. oktoobril 1982 ja esimene ostja oli Swissair. Sellist modifitseerimist pakkus lennukiehitaja ka olemasolevatele Boeing 747-tele.

Uuem 747-400 vajab varasema kolme meeskonnaliikme asemel ainult kahte, samuti on lennuki konstruktsioonis kasutatud hulgaliselt komposiitmaterjale, et muuta seda kergemaks, suurendatud on ka kütusepaakide mahtu. Sellest on ka kaubalennuki modifikatsioon 747-400F.

14. novembril 2005 teatas Boeing 747-8 lennukitüübi väljatöötamisest. 747-8 reisilennuki versioon on 747-400-st 3,6 meetrit pikem, mahutades tüüpilise kolmeklassilise salongi puhul 34 lisaistet reisijatele. 747-8 kaubalennukiversioon on 5,6 meetrit pikem kui 747-400.

Lennutehnilised andmed

[muuda | muuda lähteteksti]
Tehnoandmed 747-100 747-200B 747-SP 747-300 747-400(ER) 747-8I
Pikkus 70,60 m 56,31 m 70,60 m 76,30 m
Salongi pikkus 57,00 m 42,30 m 57,00 m
Tiivaulatus 59,60 m 64,40 m 68,50 m
Tiiva noolsus 37° >37°
Tiiva pindala 511 m² 541,2 m² 554 m²
Stabilisaatori ulatus 22,17 m
Kõrgus (kiiluga) 19,30 m 19,94 m 19,80 m 19,40 m
Kere kõrgus 7,85 m
Salongi kõrgus 2,54 m
Lennukaugus 9800 km 12 700 km 15 400 km 12 400 km 13 450 km
14 205 km (ER)
14 815 km
Max lennukiirus
(u 10 700 m kõrgusel)
Mach 0,84
895 km/h
Mach 0,9
940 km/h
Mach 0,85
910 km/h
Mach 0,85
913 km/h
Mach 0,855
920 km/h
Õhkutõusmise kiirus u 300 km/h, sõltub stardikaalust, tuule tugevusest, raja asukoha kõrgusest
Suurim lennukaal 333 400 kg 374 850 kg 317 515 kg 374 850 kg 396 890 kg
412 775 kg (ER)
447 700 kg
Suurim istekohtade arv 452 440 496 524
660 (−400D)
605
Mootorid (4×) P&W JT9D-7A igaüks 206,8 kN
või
General Electric CF6|GE CF6-45A2 igaüks 206,8 kN
P&W JT9D-7R4G2 igaüks 243,5 kN
või
Rolls-Royce RB.211|RR RB211-524D4 igaüks 236,2 kN
või
GE CF6-50E2 igaüks 233,5 kN
P&W JT9D-7AW igaüks 218,4 kN
või
RR RB211-524B igaüks 222,8 kN
või
RR RB211-524C igaüks 229,5 kN
või
GE CF6-45A2 igaüks 206,8 kN
või
GE CF6-50E2-F igaüks 206,8 kN
P&W JT9D-7R4G2 igaüks 243,5 kN
või
RR RB211-524D4 igaüks 236,3 kN
või
GE CF6-50E2 igaüks 233,5 kN
või
GE CF6-80C2B1 igaüks 252,2 kN
PW 4062 igaüks 281,6 kN
või
RR RB211-524H2-T igaüks 264,7 kN
või
GE CF6-80C2B5F igaüks 276,2 kN
GEnx-2B67 igaüks 296 kN
Meeskond (kabiinis) 3 2
Esmalend 9. veebruar 1969 11. oktoober 1970 4. juuli 1975 5. oktoober 1982 29. aprill 1988
31. juuli 2002
20. märts 2011
Kokku ehitatud 205 316 45 81 528 8
  1. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Transpordi ja logistika ajalugu. Seilecs. 2024. Lk 121-122. ISBN 9789916985212.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]